Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-1707
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ja Õigusbüroo Tulemus OÜ vastu nõude tunnustamiseks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Õigusbüroo Tulemus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja II Õigusbüroo Tulemus OÜ (registrikood 12519084), lepinguline esindaja Oleg Nišajev Kaasapellant/kostja II Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis, registrikood 12265666), seaduslik esindaja KK Hageja/vastustaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2016
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 07.05.2015 otsus tühistada osaliselt tunnustatud nõuete suuruste ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.03.02.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus: 1) tunnustada ja rahuldada I järgus hageja asjaõiguslik pandiõiguse realiseerimise nõue hüpoteegisumma 3 959 965.74 euro ulatuses; 2) tunnustada ja rahuldada II järgus hageja nõue 1 674 485.18 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hageja esitas 25.08.2014 kostja I pankrotimenetluses asjaõigusliku pandiõiguse realiseerimise nõude hüpoteegisumma 3 959 965.74 euro ulatuses, rahuldamisega I järgus, ning täiendavalt nõude summas 1 674 485.18 eurot, rahuldamisega II järgus. 06.01.2015 Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud, kuna sellele vaidlesid vastu nii võlgnik (kostja I) kui üks võlausaldaja (kostja II).
3.Hageja on seisukohal, et tema nõuded tulenevad: 1) hageja ja pankrotivõlgniku õiguseelneja Bristol & Stone (2011) PINE OÜ vahel 17.09.2009 sõlmitud garantiilepingutest nr 2009008357 ja nr 2009008363; 2) AS-i Märtin, hageja ja pankrotivõlgniku õiguseelneja Bristol and Stone (2011) OAK OÜ vahel 30.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust; 3) 08.03.2007 EPOF Roosikrantsi 4 OÜ, Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ, AS-i Hansapank ja hageja vahel 08.03.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust.
4.Garantiilepingud sõlmiti hageja kui laenuandja ja pankrotivõlgniku õiguseelneja kui garantii andja vahel. Garantiilepingu nr 2009008357 alusel tagas garantii andja
pankrotivõlgniku õiguseelneja (Bristol & Stone (2011) SPV 1 OÜ) ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007004342 tulenevate kohustuste täitmist 10 800 000 krooni (690 245.80 euro) ulatuses. Garantiilepingu nr 2009008363 alusel tagas garantii andja pankrotivõlgniku õiguseelneja Bristol & Stone (2011) OAK OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007025735 tulenevate kohustuste täitmist 15 400 000 krooni (984 239.38 euro) ulatuses.
5.Garantiilepingute punkti 3.1 alusel tagas garantii andja tagasivõtmatult ning hageja esimesel nõudmisel lepingute punktis 2 nimetatud võlgnike kohustuste täitmise garantiisumma ulatuses. Lepingute punkti 3.4 kohaselt kohustus garantii andja kandma lepingu alusel makstavad summad panga esimesel nõudmisel kirjalikus nõudes näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul.
6.Pankrotivõlgnik on Bristol & Stone (2011) Pine OÜ õigusjärglane, kes on hageja ees vastutav kõikide garantiilepingutest nr 2009008357 ja nr 2009008363 tulenevate kohustuste täitmise eest.
7.Äriregistrist nähtuvalt on toimunud järgmised äriühingute ühinemised: 1) 06.12.2010 ühinemislepingu ja 21.12.2010 ühinemisotsuse alusel ühinesid Bristol & Stone Baltic Property (2011) OÜ (registrikood 11328471) kui ühendav ühing ning ühendatavad ühingud Bristol & Stone (2011) PINE OÜ (registrikood 11386505), Bristol & Stone (2011) Mahogany OÜ (registrikood 11397650) ja BSF Baltic Property OÜ (registrikood 11300998). Ühendatavad ühingud kustutati ühinemise tagajärjel ning nende õigusjärglane Bristol & Stone Baltic Property (2011) OÜ omandas seaduse alusel kõik ühendatavate ühingute õigused ja kohustused, sh Bristol & Stone (2011) PINE OÜ garantiilepingutest nr 2009008357 ja nr 2009008363 tulenevad kohustused hageja ees; 2) 14.04.2012 ühinemislepingu ja 12.04.2012 ühinemisotsuse alusel ühinesid pankrotivõlgnik kui ühendav ühing ja Bristol & Stone Baltic Property (2011) OÜ (registrikood 11328471) kui ühendatav ühing. Ühinemise tulemusel kustutati Bristol & Stone Baltic Property (2011) OÜ äriregistrist ning pankrotivõlgnikule kui ühendavale ühingule läksid seaduse alusel üle kõik Bristol & Stone Baltic Property (2011) OÜ õigused ja kohustused, sh garantiilepingutest nr 2009008357 ja nr 2009008363 tulenevad kohustused hageja ees.
8.20.11.2013 esitas hageja pankrotivõlgnikule nõude garantiilepingute alusel summa 1 674 485.18 euro tasumiseks hiljemalt 10.12.2013. Võlgnik summat ei tasunud. 02.06.2014 esitas hageja nõude ja tegi pankrotihoiatuse, milles palus tasuda võlg hiljemalt 16.06.2014. Pankrotihoiatuses toodud tähtajaks võlgnik võlgnevust ei tasunud.
9.Hüpoteegi seadmise lepinguga 30.07.2007 seati Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2474201 (Tuukri t 54 Tallinnas) hüpoteek 39 460 000 krooni (2 521 953.65 eurot) hageja kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 03.08.2007. Hüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja nõuded Bristol and Stone (2011) OAK OÜ vastu.
10.08.03.2007 sõlmisid EPOF Roosikrantsi 4 OÜ, Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ, AS Hansapank ja hageja lepingu, millega seati Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 4003401 (Roosikrantsi t 4 Tallinnas) ja registriossa nr 2634501 (Roosikrantsi t 4E Tallinnas) hüpoteek 22 500 000 krooni (1 438 012.09 eurot) hageja kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda
kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 19.03.2007. Hüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja nõuded Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ vastu.
11.Seega on praeguseks ajaks kostjale I kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud hageja nõuded hüpoteegisumma 3 959 965.74 eurot ulatuses ning hagejal on õigus nõuda nõude rahuldamist kostja I vara arvel hüpoteegisummade ulatuses.
12.25.07.2007 sõlmiti hageja ja Bristol and Stone (2011) OAK OÜ vahel laenuleping nr 2007025735, summas 16 000 000 krooni, intressiga 6,7% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 25.07.2009. Intresside tasumine ja laenu tagastamine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 25. kuupäeval (laenulepingu punktid 4.3 ja 5.2) või sellele järgneval tööpäeval (vastavalt laenulepingu punktile 12.1.4), kui maksepäev langeb puhkepäevale. 17.09.2009 poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr 2 lepiti kokku laenutähtpäevaks 01.05.2010. Vastavalt laenulepingu punktile 12.5 on hagejal laenu tagasimaksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras, tasumata summalt päevas. Intressimääraks oli laenulepingu punkti 4.1 alusel 6,7% aastas, seega viivis 13,4% aastas. Nõuetekohaselt laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.
13.Vastavalt nõudeavaldusele lisatud laenu maksete aruandele ja viivise arvestusele on 25.08.2014 seisuga laenulepingust nr 2007025735 tulenev võlgnevus kokku 1 521 851.19 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 958 696.83 eurot (tasumata laenumaksed alates 25.01.2010 kuni lepingu lõppemiseni 03.05.2010), intressivõlgnevus 6713.62 eurot (25.03.2010 makse summas 1751.33 krooni ehk 111.93 eurot; 26.04.2010 makse summas 86 543.67 krooni ehk 5531.15 eurot ning 03.05.2010 makse summas 16 750.38 krooni ehk 1070.54 eurot) ja viivisevõlgnevus 556 440.74 eurot (perioodi 25.01.2010-24.08.2014 eest vastavalt arvestusele).
14.07.03.2007 sõlmiti hageja ja Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ vahel laenuleping nr 2007004342, summas 18 000 000 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 07.02.2008. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 7. kuupäeval (vastavalt laenulepingu punktile 4.3). 27.02.2008 poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr 2 lepiti kokku laenutähtpäevaks 07.03.2008. 14.07.2008 poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr 3 lepiti kokku laenutähtpäevaks 07.03.2009. 17.09.2009 poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr 4 lepiti kokku laenutähtpäevaks 01.05.2010. Vastavalt laenulepingu punktile 12.5 on hagejal laenu tagasimaksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras, tasumata summalt päevas. Intressimääraks oli laenulepingu punkti 4.1 alusel lepingu lõppemisel 2,75% aastas (sh Panga baasintress 1,25% aastas) ehk viivise määraks seega 5,5% aastas ning alates 01.01.2013 on panga kehtestatavaks baasintressiks 0,25% aastas, mistõttu on viivise määraks alates 01.01.2013 3,5% aastas. Nõuetekohaselt laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.
15.25.08.2014 seisuga on laenulepingust nr 2007004342 tulenev võlgnevus kokku 810 413.12 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 670 726.75 eurot (osaliselt tasumata 03.05.2010 makse) ning viivisevõlgnevus 139 686.37 eurot (alates 03.05.2010–24.08.2014 vastavalt viivisevõlgnevuse arvestusele).
Kostja I (pankrotivõlgniku) vastuväited
16.Kostja I esindaja juhatuse liige Ruslan Dmitrievile oli hagiavaldus koos kostja kirjaliku vastuse nõude kätte toimetatud 04.02.2015. Kostja I kohtule vastust esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud kostja I kohtuistungile ning mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Kostja II (võlausaldaja) vastuväited
17.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Hagi on tõendamata. Hageja on hagiavaldusele lisanud küll tõendid, kuid jätnud märkimata, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid soovib ta iga tõendiga tõendada. Kostja II ei võtnud omaks ühtegi hagis esitatud asjaolu, mistõttu hageja peab tõendama iga oma väidet ja nõuet. Hageja väidetavad tahteavaldused on kehtetud, mistõttu puudulike asjaoludega väidetavalt antud laenude täieliku tagastamise kohustust ei olnud olemas ning tagastamise kohustus ei saanud muutuda sissenõutavaks, mistõttu ei saa esitada ka kohaseid kõrvalnõudeid.
19.Kohtukõne teesides märkis kostja II seoses tahteavalduste puudumisega täiendavalt, et nii garantiiandjate kui laenusaajate B-kaartidelt nähtuvad esindusõiguse piirangud, mille kohaselt on kõikides tehingutes nõutav kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus. Hageja esitatud 2009.a garantiilepingud ja laenulepingute lisad ei ole kohaselt allkirjastatud, kuna pädevate isikute allkirjad puuduvad.
20.Hageja nõude suurus on põhjendamata ja ebaselge. Hagi materjalid ei võimalda nõuet kontrollida ega esitada selle suurusele sisulisi vastuväiteid. Põhinõude puudumise tõttu ei ole ka viivisenõuet. Isegi, kui esineb alus viivisenõude esitamiseks, on hageja selle nõude esitamisega viivitanud ja õiguse viivisele kaotanud. Sõlmides laenulepingud on hageja intressi tasumisega viivitamisel nõudnud viivist, mis on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikega 6.
21.Hageja väidetav nõue ei ole pandiga tagatud. Hageja kasuks seatud hüpoteekide summa on väiksem kui hageja nõuete summa. Esimeses rahuldamisjärgus saab tunnustada vaid nõude osa, mis on hüpoteegiga tagatud. Tagatiskokkulepped ei määratle piisavalt ühtegi tagatavat nõuet – need ei sisalda kohaseid laenulepinguid ega garantiikokkuleppeid, mistõttu hageja väidetavad nõuded ei saa olla pandiga tagatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole laiaulatuslik tagatiskokkulepe piiramatult lubatav. Antud juhul on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav, heade kommetega vastuolus, seadusevastane ja seetõttu tühine tüüptingimus sõnastuses, mille kohaselt hüpoteek tagab kõiki võlaõusaldaja nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad muudest sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud ning edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
22.Võlgniku poolt hageja kasuks antud tagatised on kehtetud, kuna tagatise andmine kuulub tagasivõitmisele pankrotiseaduse (PankrS) §-de 109-111 ja 114 alusel.
23.Kostjale II teadaolevalt on hageja väidetav nõue rahuldatud põhivõlgnike, käendajate, kaaskäendajate ja garantiiandjate ehk kolmanda isiku poolt. Seega hageja nõude esitamine kostja I vastu on alusetu.
24.Hagi lahendamisel tuleb arvestada ka vastuväiteid osas, mis puudutavad nõuete rahuldamist. Hageja nõuet saaks tunnustada üksnes osas, mis on võrdne pandieseme müügist laekuva rahaga, arvates sellest maha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed.
Hageja on rikkunud laenamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu ei oleks tohtinud anda rohkem kui 2/3 tagatava kinnisasja turuväärtusest. Pärast kinnisasja realiseerimist tuleb lugeda, et kogu võlg on tasutud. Saamata osa kahjumi riski peab kandma hageja.
25.Hagejal puudub väidetav nõue, kuna see on aegunud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143. Kohtuistungil täpsustas kostja, et nõue aegus 01.05.2013.
26.Hageja nõue ei tulene seadusest ning on rajatud hõlptulu teenimisele. Kuna nõude esitamine on pahatahtlik, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
27.07.05.2015 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi. Kohus tunnustas ja rahuldas hageja asjaõigusliku pandiõiguse realiseerimise nõude hüpoteegisumma, so 3 959 965.74 euro, ulatuses, rahuldamisega I järgus ja hageja nõude summas 1 674 485.18 eurot rahuldamisega II järgus kostja I pankrotimenetluses. Menetluskulud jäid võrdselt kostjate kanda ning kohus mõistis kostjalt I hagejale välja riigilõivu 150 eurot ja kostjalt II hagejale välja riigilõivu 150 eurot.
28.25.08.2014 esitas hageja kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada ja rahuldada kostja asjaõiguslik pandiõiguse realiseerimise nõue hüpoteegisumma 3 959 965.74 euro ulatuses, rahuldamisega I järgus ning täiendavalt tunnustada ja rahuldada hageja nõue 1 674 485.18 eurot rahuldamisega II järgus. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt 06.01.2015 esitasid hageja nõuetele vastuväited võlgniku juhatuse liige RD ja võlausaldaja kostja II. Hageja on kohtule esitanud samad nõuded, mis nõuete kaitsmise koosolekule.
29.Garantiilepingu nr 2009008357 punkti 1 järgi on garantiiandja Bristol and Stone (2011) Pine OÜ vastutuse maksimumsummaks 10 800 000 eesti krooni ehk 690 245.80 eurot. Garantiiga tagatav nõue on Bristol and Stone (2011) SPV 1 OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007004342 tulenev nõue, kus laenusumma suuruseks on 18 000 000 eesti krooni (garantiileping t I kd lk 24-26 ja laenuleping koos lisadega t I kd lk 101114). Laenulepingu nr 2007004342 punkti 3.2.1 kohaselt maksti laenu summa 18 000 000 eesti krooni välja Tallinna notar Robert Kimmeli deposiitarvele. Hageja on esitanud konto väljavõtte, kust nähtub laenusumma ülekandmine (t I kd lk 161). Laenulepingu punkti 3.2.1.1 kohaselt loeti laenu väljamaksmisega notari deposiitarvele laen laenusaaja poolt kättesaaduks. Laenulepingu ja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja täitis laenulepingujärgsed kohustused Bristol and Stone (2011) SPV 1 OÜ ees.
30.Garantiilepingu nr 2009008363 punkti 1 järgi on garantiiandja Bristol and Stone (2011) Pine OÜ vastutuse maksimumsumma 15 400 000 eesti krooni ehk 984 239.38 eurot. Garantiiga tagatavaks nõudeks on Bristol and Stone (2011) OAK OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 2007025735 tulenev nõue, kus laenusumma suurus on 16 000 000 eesti krooni (garantiileping t I kd lk 30-32 ja laenuleping koos lisadega t I kd lk 78-83). Laenulepingu nr 2007025735 punkti 3.2.1 kohaselt maksti laenu summa 16 000 000 eesti krooni välja laenusaaja kontole. Hageja on esitanud konto väljavõtte, kust nähtub laenusumma ülekandmine (t I kd lk 160). Laenulepingu ja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja täitis laenulepingujärgsed kohustused Bristol and Stone (2011) OAK OÜ ees.
31.Äriühingute ühinemise tulemusena on kostja I Bristol & Stone (2011) Pine OÜ õigusjärglane. Ühinemise tulemusena läksid äriseadustiku (ÄS) § 391 lõike 4 alusel kostjale I üle kõik õigused ja kohustused hageja ees, mis tulenesid garantiilepingutest nr 2009008357 ja nr 2009008363.
32.Garantiilepingute punktide 3.1 ja 3.3 järgi garantiiandja garanteeris võlaõiguslikest lepingutest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise pangale garantiisumma ulatuses ning garantii kehtis ka siis, kui võlaõiguslik leping vaidlustatakse või see tunnistatakse tühiseks või kehtetuks või seda muudetakse. Kohtule ei ole esitatud andmeid garantiiga tagatud laenulepingute tühistamise ega kehtetuks tunnistamise kohta. Hageja on tõendanud, et 20.11.2013 esitas ta kostjale I nõude garantiilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja garantiisumma tasumiseks. Kostja I sai nõude kätte 22.01.2014 (t I kd lk 35-39). Samuti on kostja I saanud kätte hageja pankrotihoiatuse 12.06.2014 (t I kd lk 42-45).
33.Kohus viitas VÕS § 155 lõigetele 1-3. Kohtu hinnangul on garantii antud majandustegevuses. Garantiiandja ei ole esitanud garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantiilepingute punkti 13.3 järgi kehtivad lepingud kuni võlaõiguslikest lepingutest tulenevate panga kõigi nõuete rahuldamiseni. Laenulepingu nr 2007025735 järgsed kohustused seisuga 25.08.2014 olid laenu põhiosas summas 958 696.83 eurot, millele lisandusid intressid 6713.62 eurot ja viivis 556 440.74 eurot (t I kd lk 84-85). Kuna laenulepingust tulenevaid nõudeid ei ole hageja ees rahuldatud, oli garantii kehtiv nii 20.11.2013, kui hageja esitas kostjale I nõude garantiilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, kui kostja I pankroti väljakuulutamise ajal 06.08.2014 ning nõude esitamise ajal pankrotimenetluses 25.08.2014. Laenulepingust nr 2007004342 oli seisuga 25.08.2014 tasumata nõuded laenu põhiosa eest 670 726.75 eurot, teenustasude osas 830.96 eurot ja viivise osas 139 686.37 eurot (t I kd lk 115-116). Seega on kehtiv garantii, mis anti garantiilepingu nr 2009008357 alusel, sest nõudeid ei ole hageja ees rahuldatud.
34.Mõlema garantiilepingu tähtaeg vastavalt lepingu punktidele 13.3 oli seotud võlaõiguslikust lepingust tulenevate nõuete rahuldamisega panga ees. VÕS § 155 lõike 4 punkti 2 puhul on tegemist dispositiivse sättega, seega garantiilepingu poolte kokkulepe, mis seob tähtaja võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste rahuldamisega, on kooskõlas VÕS § 155 lõike 4 punkti 2 põhimõttega.
35.Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Aegumise osas viitas kostja II algselt vaid TsÜS §-le 143. Kohtuistungil täpsustas, et laenulepingu nr 2007025735 järgselt aegus hageja nõue hiljemalt 01.05.2013 ning see tuleneb laenulepingu punktidest 5.1 ja 5.2. Kohus kostja II seisukohaga ei nõustunud. Kostja II poolt viidatud laenulepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenutähtpäevaks 01.05.2009 ning laenulepingu lisa nr 2 järgi 01.05.2010, kuid see ei tähenda, et hageja nõue oleks aegunud. Hageja on esitanud garantiilepingust tuleneva nõude. VÕS § 155 lõikest 2 tulenevalt kehtis garantii kuni võlaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Seega hageja garantiilepingust nr 2009008357 tulenevad nõuded ei ole aegunud. Samad põhimõtted kohalduvad ka garantiilepingust nr 2009008363 tulenevatele nõuetele ning ka sellest garantiilepingust tulenevad hageja nõuded ei ole aegunud.
36.Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hageja nõue, mis on esitatud nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgus summas 1 674 485.18 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on oma nõude tõendanud ning esitanud
kohtule kõik asjassepuutuvad tõendid. Kostja poolt paljasõnaliste, tõendamata, ohtrate sisutute väidete esitamine ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks.
37.30.07.2007 sõlmisid AS MÄRTIN, Bristol and Stone (2011) OAK OÜ ning hageja ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe, kinnistu müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu, kinnistamisavalduse ning asjaõiguslepingu (t I kd lk 46-58). Lepingu punkti 6 järgi Bristol and Stone (2011) OAK OÜ ning hageja leppisid kokku, et hageja kasuks seatakse kinnistule Tallinnas Tuukri t 54 hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 39 460 000 krooni (2 521 953.65 eurot). Lepingu punkti 9.3 sätetel on kinnistusraamatusse kantud hageja kasuks hüpoteek summas 39 460 000 krooni ning kinnistu igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Lepingu punkti 7.1 sätetel olid tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu.
38.08.03.2007 sõlmisid EPOF Roosikrantsi 4 OÜ, Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ, AS Hansapank ja hageja hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt seati hageja kasuks hüpoteek summas 22 500 000 krooni ehk 1 438 012.09 eurot kinnistusraamatusse kantud kinnistu registriosale nr 400340, mis asub Tallinnas Roosikrantsi t 4, ja registriosale nr 2634501, mis asub Tallinnas Roosikrantsi t 4a. Hüpoteegiga olid tagatud kõik nõuded Bristol and Stone (2011) SPV 1 OÜ vastu.
39.Kinnistud registriosadega 2474201, 4003401 ja 264501 kuuluvad kostjale I. Kohus viitas otsuses märgitud äriühingute ühinemistele, mille tulemusena on nimetatud kinnistud kostja I varaks. Kokku on hagejal hüpoteekidega tagatud nõudeid hüpoteegisumma 3 959 965.74 eurot ulatuses.
40.Maakohus tuvastas, et hageja täitis laenulepingust nr 2007025735 tulenevad kohustused Bristol and Stone (2011) OAK OÜ ees ning laenulepingust nr 2007004342 tulenevad kohustused Bristol and Stone (2011) SPV1 OÜ ees.
41.Kohus nõustus hagejaga, et laenusaajad ei täitnud laenulepingust tulevaid kohustusi. Kohtule on esitatud mõlema laenulepingu laenumaksete aruanne, kust nähtub, et laenulepingust nr 2007025735 tulenev võlgnevus on 1 521 851.19 eurot seisuga 25.08.2014 ning laenulepingust nr 2007004342 tulenev võlgnevus on 810 413.12 eurot seisuga 25.08.2014. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis hageja väited ümber lükkaks. Kostja II poolt vastuse punktides 14-22 esitatud väited on paljasõnalised, tõendamata. Kostja vastuse punktide 10-13 viited viivisenõude ainetusele ei ole asjakohased. Kostja II on kohtule esitanud tõendamata, paljasõnalised, sisutud väited. Kostja II ei ole oma väiteid usutavalt põhistanud, rääkimata nende tõendamisest. Kohtule esitatud nõudeavaldusest ja nõudeavalduse puuduste kõrvaldamise avaldusest, mis on lisatud hagile (t I kd lk 8-15) on selgelt ja üheselt arusaadav laenulepingute järgsete intresside ja viivise kujunemine.
42.Kohus nõustus hagejaga, et tema poolt esitatud asjaõigusliku pandi realiseerimise nõudele, mille alusel on pandipidajal õigus nõuda kostjale I kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud hageja nõuete rahuldamist hüpoteegisumma ulatuses ehk 3 959 965.74 euro ulatuses, ei ole kohaldatav pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lõike 1 punkt 6, mille kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intresside ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja tagatise andja kostja I pankrot. Hageja oli aga laenulepingud sõlminud kolmandate isikutega, mis ei keela arvestada sõlmitud lepingute alusel intresse ja viivist.
Kohus nõustus hagejaga, et tema põhjendatud nõudeks on 3 959 965.74 eurot ning see summa ei suurene. Tegemist on pandiga tagatud nõudega vastavalt PankrS § 153 lõike 1 punktile 1.
43.Kostja II on kirjaliku vastuse punktides 27-33 seisukohal, et hagi lahendamisel tuleb arvestada, et nõuet saab tunnustada üksnes summaga, mis on võrdne pandieseme müügist laekuva rahaga ning millest on maha arvatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seadusega sätestatud ulatuses. Kohus leidis, et nõude tunnustamise hagi läbivaatamisel tuleb hinnata nõude põhjendatust olenemata selle hilisemast reaalsest rahuldamise suurusjärgust. Kohtule ja menetlusosalistele ei ole teada, milline on lõplik pandieseme realiseerimishind. PankrS § 153 lõige 2 sätestab pandiga tagatud nõude rahuldamise II järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Seega on seadusega sätestatud pandiga tagatud nõude rahuldamisjärk ja ulatus.
44.Kostja II väidetel on hageja nõue aegunud. Kohus leidis, et hageja nõuded asjaõigusliku pandi realiseerimise osas hüpoteegisumma ulatuses ei ole aegunud. Kohus viitas TsÜS § 145 lõikele 1. Hageja on esitanud pandi realiseerimise nõude, mitte aga laenulepingust tuleneva nõude. Seetõttu ei analüüsinud kohus, kas laenulepingutest tulenevad nõuded on aegunud või mitte. Apellatsioonkaebus
45.08.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja II tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
46.Kostja II jääb oma varasemalt esitatud vastuväidete juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kostja II hinnangul on laenusuhte tõendamiseks ainuõige tõend kontrollitav kinnitatud maksekorraldus või pangakonto väljavõte. Kuigi kohus on justnagu viidanud taoliste tõendite olemasolule, ei ole kostjale II võimaldatud tutvuda ühegagi neist. Laenulepingute kohta puuduvad laenumaksete aruanded ja viivisearvestused. Allkirjastamata kujul hageja loodud ja kujundatud andmetega selliseid pabereid ei saa pidada tõendiks.
47.Maakohus jättis tuvastamata, et hageja esitatud 2009.a garantiilepingud ja laenulepingute lisad ei ole kohaselt allkirjastatud ehk ei kehti. Kohus ei ole selgitanud, miks ei oma tähendust, kui tahteavaldused ei kehti. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastavate väidetega. Tahteavalduste kehtivust peab kohus kontrollima.
48.Samuti ei ole kohus selgitanud, miks ei oma tähendust see, kui globaalsed tüüptingimused ei kehti. Seejuures ei ole põhjendatud, miks kohus ei nõustu kostja väidetega.
49.Kohus on vääralt leidnud, et hageja nõuded ei ole aegunud. Koos laenuga aegus ka garantiist tulenev nõue. Maakohtu vastupidine tõlgendus ei tulene seadusest. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mida oleks kohaldanud, mistõttu otsusest ei ole võimalik aru saada.
50.Kohus jättis põhjendamata, mis seadusesätte alusel on hagejal õigus viivist arvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Vastustaja seisukoht
51.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
52.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt tunnustatud nõuete suuruste osas. Maakohus rikkus selles osas menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Tühistamata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (TsMS § 654 lõige 6). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, millega muudab pandiga tagatud tunnustatud nõuete ja muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete suurust (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
53.Kolleegium nõustub apellandiga osas, milles vaidlustatakse maakohtu seisukohta PankrS § 35 lõike 1 punkti 6 mittekohalduvuse kohta käesolevas vaidluses. Viidatud sätte kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et tagatise andja pankrot ei too endaga kaasa keeldu arvestada intressi ja viivist edasi kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel. Samas ei nähtu maakohtu otsusest selle seisukoha TsMS § 442 lõike 8 kohast põhjendust ega viiteid asjakohasele materiaalõigusele. Pandipidaja asjaõigusliku pandi realiseerimise nõude, samuti garantii realiseerimise nõude näol panditud kinnisasja omaniku ja garandi pankrotimenetluses on tegemist pankrotivõlgniku vastu suunatud nõuetega, millele halduril ja võlausaldajatel on õigus PankrS § 103 lõike 2 kohaselt vastu vaielda. PankrS § 35 lõike 1 punkt 1 ei erista nõudeid selle järgi, kas pankrotivõlgnik on taganud enda või võõrast kohustust. Seega tuleb hageja viivisnõuet vähendada summa võrra, mis sisaldub nõude arvestuses perioodi eest alates 07.08.2014. Kolleegium saab teha ise selles osas ümberarvestuse, mille tulemusena väheneb hageja viivisenõue 18 päeva võrra summas vastavalt 18x356.85=6423.30 eurot (laenuleping nr 2007025735; t I kd lk 86) ja 18x65.21=1173.78 eurot (laenulepingu nr 2007004342; t I kd lk 118).
54.Kolleegium nõustub kaebuse väidetega osaliselt ka osas, mis puudutab maakohtu poolt pandiga tagatud laenulepingutest tulenevate nõuete aegumise arvestamata jätmist pandiga tagatud nõude suuruse arvestamisel. TsÜS § 1451 lõike 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Viidatud säte on kohaldatav nii juhul, kui aegunud nõude tagamiseks oli vara pantinud võlgnik ise, kui siis, kui pantijaks on kolmas isik. Käesolevas vaidluses on pantijaks pankrotivõlgnikust kolmas isik.
55.TsÜS § 1451 lõike 1 kohaldamine eeldab TsÜS § 143 kohast kohustatud isiku taotlust aegumise kohaldamiseks. Apellant esitas aegumise vastuväite maakohtus (t I kd lk 144) ja kordas seda kaebuses. Maakohus jättis aegumise vastuväite asjakohaselt rahuldamata seonduvalt nõude tunnustamisega garantiivastutuse alusel, kuid jättis tähelepanuta pandiga tagatud nõuete suuruse tuvastamisel. Selles osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendustele kehtestatud reeglitele. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada. Tsiviilasja materjalide alusel (laenulepingud ja nende lisad) saab pandiga tagatud nõuete aegumise tähtaja kulgemise tuvastamisel võtta aluseks kokkulepitud laenu tagastamise tähtaja, so mõlema lepingu puhul 01.05.2010 (t I kd lk 83, 113). Samuti nähtub lepingutest, et igakuuliselt pidid toimuma intressimaksed. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Laenuandja pidi saama 02.05.2010 teada, et laenuvõtjad ei ole tagasimakse kohustust täitnud ja et nõue nende vastu muutub sissenõutavaks. Isegi kui lugeda aegumist TsÜS § 154 alusel 2010. kalendriaasta lõpust, algas aegumine
01.01.2011 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2013 kell 24:00. Asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada aegumise katkemise või peatumise, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega augustis 2014 oli pandiga tagatud nõue aegunud, mistõttu on alus kohaldada TsÜS § 1451 lõiget 1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et laenulepingutest tulenevad nõuded ei saanudki aeguda, kuna laenusaajad kustutati äriregistrist aastal 2012 ja nõuded sellega nende vastu lõppesid enne aegumistähtaja möödumist. Juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist kustutamine ei lõpeta võlasuhet (VÕS § 186) ja võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku likvideerimise ennistamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-05, punkt 13).
56.Eeltoodust tulenevalt ja nõuete arvestusest nähtub, et hagejal on õigus rahuldada pankrotimenetluses kinnistute reg/osa nr 2634501 ja 4003401 realiseerimisest saadava arvel laenulepingust nr 2007004342 ja selle lisadest tulenev laenusaaja poolt tasumata põhivõlg 670 726.75 eurot (t I kd lk 87-118, 59-71) ning kinnistu reg/osa nr 2474201 realiseerimisest saadava arvel laenulepingust nr 2007025735 ja selle lisadest tulenev laenusaaja poolt tasumata põhivõlg 958 696.83 eurot (t I kd lk 72-86, 46-58). Kuna hageja nõuded on täies ulatuses tagatud ka pankrotivõlgniku garantiiga, kuuluvad intressi- ja viivisenõuded rahuldamisele muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lõike 1 punkti 2 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-08 (punktis 13) selgitanud, et garantiilepingust tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab ning seega ei saa võlgnik esitada garantiiga tagatavast kohustustest tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid.
57.Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus jättis asjakohaselt asja lahendamisel arvestamata kostja II vastuväidetega, millised olid esitatud esmakordselt alles kohtukõnes (t I kd lk 171-172). Kostjal II oli võimalik esitada oma vastuväited tähtaegselt ja kooskõlas TsMS § 394 nõuetega vastuses hagiavaldusele. Nimetatud menetlusdokument (t I kd lk 137-147) aga sisaldas enamuses üldsõnalisi ja põhjendamata väiteid, mille asjakohasuses puudus maakohtul võimalus veenduda. Väidetele, millele oli võimalik vastata, maakohus vastas. Iseenesest on õige ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas apellandi seisukoht, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväideta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-08 (punkt 19). Samas käesolevas asjas ei toodud maakohtu menetluses õigeaegselt esile asjaolusid, mille alusel oleks maakohtul pidanud tekkima põhjendatud kahtlus garantiilepingute kehtivuse kohta garantiiandjate nimel lepingud allkirjastanud isikutel esindusõiguse piirangute tõttu. Samale seisukohale tuleb asuda seoses kaebuse väidetega tüüptingimustel tagatiskokkulepete kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 (punktides 29, 30) selgitanud, et tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks ning tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkulepe on vähemalt eelduslikult tühine üksnes tulevasi määratlemata nõudeid puudutavas osas, st mitte tervikuna. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et tagatiskokkulepped sisaldavad viiteid ka tulevikus tekkivatele määratlemata nõuetele, kuna hageja nõuab selliste kohustuste täitmist, millised garantiilepingute sõlmimisel 17.09.2009 juba eksisteerisid (laenulepingud olid sõlmitud vastavalt 07.03.2007 ja 05.07.2007).
58.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise alusel jätab kohus maakohtu- ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.