lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-15899/7

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 18.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15899/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number

2-24-15899

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Narva

Kohtunik Kohtuasi

Heleen Jääger D.O hagi V.E vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2161,98 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja D.O (isikukood

XXX),

seaduslik esindaja S.S ja lepinguline esindaja Aivar Haava Kostja V.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Rahuldada tagaseljaotsusega D.O hagi V.E vastu elatise väljamõistmiseks.

2.Mõista V.E-lt (isikukood XXX) D.O (isikukood XXX) kasuks alates 18. oktoobrist 2024 kuni D.O täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 240,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.
Kohustada V.E-d tasuma D.O elatis M B pangakontole nr xxx. Kohustada V.E-d tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kuu eest ette, märkides makse selgitusse „D.O elatis” ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja selgitused

2-24-15899 Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D.O (hageja) esitas 18. oktoobril 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi V.E (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsummas, st vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatule. Hageja palus ka hagi tagada ja kohustada kostjat maksma samas ulatuses elatist kohtumenetluse ajal. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa. Nad ei ela koos. Kostja ei osale hageja ülalpidamises ega kasvatamises. Kohus rahuldas 1. novembri 2024. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustas kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 240,22 eurot kuni tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 1. novembri 2024. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas, et PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma on hageja puhul 240,22 eurot ja et kohus lähtub edaspidi sellest summast. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 7).
3.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema elukoha aadressil XXX . Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 7. novembril 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab tagaseljaotsusega D.O hagi V.E vastu elatise väljamõistmiseks.

5.Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 2(4)

2-24-15899

6.Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema elukoha aadressil ning ta sai need kätte. Seega tuli hagile vastata hiljemalt
27.novembril 2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
7.Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni. Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (PKS § 80 lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2).
8.Rahvastikuregistri andmete järgi on V.E alaealise lapse D.O isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja võib kostjalt nõuda ülalpidamist raha perioodilise maksmisega.
9.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
10.Hagi esitamise ajal on PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub
1.aprillil 2025.
11.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates
1.jaanuarist 2023 on lapsetoetus kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja eest makstakse lapsetoetust 100 eurot. Lasterikka pere toetus on 450 eurot ning seda saavaid lapsi on peres kolm: lisaks hagejale M B (sündinud xxx) ja A B (sündinud xxx).
12.Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg-d 6 ja 7). Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat PKS § 101 lg-te 6 ja 7 alusel.
13.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: 3(4)

2-24-15899 - 240,22 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 50 (50% 100 euro suurusest lapsetoetusest) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust)).

14.Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt PKS § 102 lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud. Ka ei ole kostja vastu vaielnud ema antava ülalpidamise ulatusele.
15.Kohus mõistab V.E-lt D.O kasuks välja elatise alates 18. oktoobrist 2024 kuni D.O täisealiseks saamiseni (xxx) 240,22 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
16.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette M B pangakontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „D.O elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
17.Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
18.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
19.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja