H. J.-i hagi E. R.-i vastu elatise väljamõistmiseks ja E. R.-i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H. J. (alaealine laps, isikukood XXX), seaduslik esindaja: H. J. (lapse isa, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve (e-post: XXX) Kostja: E. R. (lapse ema, isikukood XXX, e-post: XXX)
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Pärnu Maakohtu 02.12.2024. a kompromissimäärus (s.o kohtumääruse resolutsiooni punktid 2-8).
2.Kinnitada H. J.-i , H. J.-i ja E. R.-i vahel sõlmitud kompromiss elatise ja suhtlemiskorra osas.
Pooled on elatise osas kokku leppinud järgnevalt:
3.1.Perioodi 06.05.2023-06.05.2024 eest tasub E. R. H. J.-ile elatist kogusummas 1573,69 eurot igakuiste osamaksetena summas vähemalt 121,05 eurot. Igakuine makse tuleb teha hiljemalt vastava kuu 20-ndaks kuupäevaks. Kogu võlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 01.12.2025.
Alates 07.05.2024 kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni tasub E. R. H. J.-ile elatist igakuiselt summas 287,72 eurot, millest on maha arvestatud 07.05.2024 hagi tagamise määruse alusel teostatud maksed. E. R. tasub elatise võlgnevuse igakuiste osamaksetena summas vähemalt 40 eurot. Igakuine makse tuleb teha hiljemalt vastava kuu 20-ndaks kuupäevaks. Kogu võlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 01.12.2025.
3.3.Kui E. R. hilineb punktides 3.1 ja 3.2 toodud igakuise kasvõi ühe makse tasumisega kasvõi ühe kalendripäeva, muutub koguvõlgnevuse nõue automaatselt sissenõutavaks.
3.4.Alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest maksab E. R. H. J.-ile
igakuiselt vastava kuu 20-ndaks kuupäevaks elatist, mis arvutatakse järgmiselt:
3.4.1.Baassumma 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
3.4.2.Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
3.4.3.Elatise summast on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast.
4.Pooled on suhtlemise korra osas kokku leppinud järgnevalt:
4.1.H. J.-i (lapse) põhielukoht on isa juures.
4.2.Laps viibib emaga vähemalt 1 kord kuus reedest pühapäevani, võttes seejuures arvesse lapse arvamust.
4.3.Lapse viibimise koolivaheagadel lepivad vanemad kokku jooksvalt, võttes seejuures arvesse lapse arvamust.
4.4.Suvevaheajal viibib laps igas kuus vähemalt 10 päeva ema juures, võttes seejuures arvesse lapse arvamust.
4.5.Paaritutel aastatel viibib laps 23.12-26.12 ema juures ning 26.12-02.01 isa juures ja paaris aastatel vastupidi.
4.6.Paaritutel aastatel viibib laps 23.06-25.06 ema juures ja paaris aastatel isa juures.
4.7.Isal on õigus lapsega koos olla isadepäeval ja oma sünnipäeval. Emal on õigus lapsega koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval.
4.8.Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest vahenditest lapsega reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Lapse viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama lapse huvide ja kohustustega ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lapsega reisile lubamisest.
4.9.Tavasuhtluskorra ja erisündmustega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord.
4.10.Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ka suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, lapse sünnipäevast, avalikel üritustel jne.
4.11.Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida.
4.12.Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu objektiivne takistus lapse viibimiskoha muutmiseks, siis kokkusaamist ei toimu.
4.13.Last puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad lapse huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad lapse kooliga seotud küsimusi,
huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jmt võetakse vastu ühiselt e-kirja teel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise.
4.14.Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel.
4.15.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-7072 menetlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.05.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati E. R.-i tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni H. J.-i kasuks elatist 200 eurot. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H. J. esitas lepingulise esindaja kaudu 06.05.2024 hagiavalduse E. R.-i vastu elatise nõudes. Koos avaldusega esitas ka hagi tagamise taotluse. 07.05.2024 rahuldas Pärnu Maakohus H. J.-i hagi tagamise taotluse osaliselt ja kohustas hagi tagamise abinõuna E. R.-i tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s.o 07.05.2024) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni H. J.-i kasuks elatist 200 eurot kuus. 20.05.2024 võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas kostjal esitada kohtule kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
2.22.05.2024 esitas kostja hagiavaldusele vastuse, milles muuhulgas palus kohtult abi suhtlemiskorra määramise osas.
3.Kohus selgitas kirjaga suhtlemiskorra avalduse esitamise korda ja nõudeid ning määras tähtaja avalduse esitamiseks. 21.6.2024 esitas hageja avalduse ja tasus riigilõivu.
4.04.11.2024 toimus kohtuistung, milles kohus kuulas vanemad ära ja andis kompromissi sõlmimiseks ning kohtule esitamiseks hiljemalt 29.11.2024.
5.27.11.2024 esitasid H. J. ja E. R. allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada kompromissleping ning lõpetada kohtuasjas menetlus.
6.Kohus kinnitas 02.12.2024 määrusega poolte kompromissi.
03.12.2024 esitas H. J. lepingulise esindaja kaudu teate, kompromissimääruses esinevate ebatäpsuste osas.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja teadet 02.12.2024 kohtumääruses esinevate puuduste kohta tuleb käsitleda määruskaebusena.
8.Kohtu hinnangul on esitatud määruskaebus põhjendatud, kohtu eksimuse tõttu on kompromissmäärusega hõlmamata olulised tingimused (nt elatise kujunemine). Seetõttu leiab kohus, et 02.12.2024 kohtumäärus tuleb tühistada (resolutsiooni punktid 2-8) ning poolte vahel sõlmitud kompromissleping tuleb kinnitada uuesti (st tingimustel, mida pooled on kokku leppinud). Kuna kohus peab määruskaebust põhjendatuks, ei pidanud kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel õigeks kaebuse esitajalt riigilõivu nõudmist (TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tulnuks kaebuse rahuldamise tõttu riigilõiv tagastada, arvestades menetluskulude jaotust). Kuna 02.12.2024 kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 sisalduv otsustus (suhtlemiskorra avalduse menetlusse võtmine) vaidlustatav ei ole, jääb selles osas kohtumäärus kehtima.
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromissleping kinnitab, et pooled on saavutanud asjas kompromissi ja see vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb poolte vaheline kokkulepe kinnitada kompromissina ja tsiviilasjas menetlus lõpetada.
10.Kohus selgitab pooltele, et
kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;
tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel;
kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada;
kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
Menetluskulud
11.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega tuleb menetluskulud jätta nende endi kanda. Hagi tagamine
11.Pärnu Maakohtu 07.05.2024 määrusega kohaldati hagi tagamise abinõu, millega kohustati E. R.-i tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni H. J.-i kasuks elatist 200 eurot. Kuna käesoleva määrusega kohus menetluse lõpetab, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.