E.E avaldus L.O vastu alaealise lapse X.J-i suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja E.E (lapse ema) (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Puudutatud isik X.J (laps) (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo Karon Puudutatud isik L.O (lapse isa) (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Eestkosteasutus Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
linn
(Haabersti
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.01.2024. a määrus muutmata.
2.Jätta L.O määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosalisete endi kanda, v. a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
2-22-6296 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.E (avaldaja, lapse ema) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule avalduse L.O vastu (lapse isa) X.J-i (laps, tütar) suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Menetluskulud palus ema jätta lapse isa kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
1.1.Avalduse kohaselt sündis lapsevanemate kooselu ajal tütar. Lapse ema oli sunnitud lapse isa vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu koos lapsega pere ühisest kodust lahkuma. Lapse isa ei ole lapse vastu juba ammu huvi tundnud ning lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Lapse vanematel ei ole võimalik lapse ühist hooldusõigust teostada ning lapse sotsiaalse heaolu, füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervisega seotud küsimusi ühiselt lahendada. Lapse ema soovis elukohta vahetada, kuid lapse isa ei andnud lapse uude elukohta registreerimiseks nõusolekut. Lapse isa ei ole nõus andma nõusolekut lapsega reisimiseks. Isa ei vasta ka telefonile. Seetõttu on keeruline lapsega seotud kiireloomulisi küsimusi lahendada. Sellistest otsustest võib sõltuda lapse elu. Laps ei tunne oma pärisisa. Laps peab oma ema abikaasat oma isaks. Ema abikaasa soovib last lapsendada. Lapse huvides on see, et perekonnal on üks perekonnanimi. Hooldusõiguse täielik lõpetamine on lapse huvides. Menetlusosaliste seisukohad Lapse isa seisukoht
2.Lapse isa vaidles lapse ema avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse ema väide, et ta lahkus pere ühisest kodust lapse isa vägivaldsuse tõttu, on paljasõnaline. Lapse isa ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Lapse isa on avaldanud lapse emale korduvalt soovi lapsega kohtuda. Lapse esindaja seisukoht
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on lapse ema avalduse rahuldamine lapse tulevikku ning vanemate senist käitumist arvestades kõige rohkem lapse huvidega kooskõlas. Lapse isa käitumisest ei nähtu, et ta sooviks lapse elus hooldusõiguse tähenduses osaleda. Samuti ei ole kindel, kas ta on ka tegelikult võimeline lapse eest hoolitsema. Lapse isa ei ole tõendanud, et soovib lapse elus päriselt osaleda. Kuna laps ei pea oma isa oma pärisisaks, võib lapse suhtlemine oma isaga olla keerulisem. Need asjaolud annavad aluse vanemate senise hooldusõiguse muutmiseks. Lapse ema avalduse rahuldamine ei kahjustaks praegusel juhul lapse parimaid huvisid. Lapse ema on oma senise elu jooksul tõendanud, et ta on valmis oma last kasvatama. Lapse esindaja ei ole samas veendunud, et lapse isa on valmis last kasvatama, eriti arvestades seda, et lapse isa on elatisvõlgnik. Lapse emal on olnud mõnedes küsimustes keeruline hooldusõigust teostada, mis on samuti põhjus ema avalduse rahuldamiseks.
2-22-6296
3.1.Lapse ema selgitas esindajale, et lapse isa ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul avaldanud kordagi soovi lapsega suhelda või näidanud muul moel üles huvi lapse vastu. Perena elati koos lapse sünnist kuni umbes lapse kolmanda elukuuni, peale mida lapse ema lahkus koos lapsega senisest kodust, sest lapse isa oli tema suhtes vägivaldne. Pärast lapse ja ema lahkumist on laps isaga kohtunud kaks korda. Laps ei mäeta oma isa. Lapse ema pöördus lastekaitse poole, kelle vahendusel lepiti kokku lapse suhtluskord isaga, kuid lapse isa ei ole seda kunagi täitnud. Lapse ema on saanud aastate jooksul osasid lapsega seotud küsimusi ainuisikuliselt otsustada, kuid osad asjad on jäänud otsustamata, sest lapse isaga ei ole võimalik ühendust saada, rääkimata nõusoleku saamisest.
3.2.Lapse isa selgitas esindajale, et soovib lapse elus osaleda ning on seda alati soovinud. Lapse ema ei võimalda isal lapse elus osaleda. Lapse isa ei ole nõus, et keegi teine lapse lapsendab. Lapse isa ei osanud tuua näiteid, kuidas ta on üritanud lapsega kontakti luua.
3.3.Lapse esindaja kohtus ka lapsega, kes oli kohtumise ajal kolme aasta ja kümne kuu vanune. Laps peab oma isaks ema abikaasat ning ei tea oma pärisisast midagi. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja kohtus mõlema vanemaga ning tegi lapse ema juurde kodukülastuse. Laps elab ema juures, kus talle on tagatud eluks vajalikud elamistingimused, hoolitsus ja turvalisus. Lapse isa rolli täidab ema abikaasa ning laps peab teda oma isaks.
4.1.Linnaosa esindaja kohtus lapse isaga, kes avaldas, et ta ei suhtle ega kohtu lapsega ning lapse vanemad ei suhtle lapsega seotud küsimustes. Linnaosa esindaja sõnul nähtub isa avaldatust, et lapse isa ei ole lapsele ülalpidamist andnud ning oma tütrega kontakti loomiseks initsiatiivi üles näidanud, samuti ei ole ta näidanud üles huvi teostada lapse hooldusõigust. Lapse isa käitumisest ja vastustest võib järeldada, et ta ei kavatse ka edaspidi lapse kasvatamises ja hooldamises osaleda. Lapse isa on tütre praeguse elukorraldusega leppinud ning ei taha tütre ja avaldaja ellu sekkuda. Samas sooviks isa lapsega suhelda.
4.2.Lapse ema sõnul on tema olnud lapse sünnist lapse hooldaja ning kõk lapsega seotud kohustused on olnud lapse ema kanda. Lapse isa ei tunne lapse vastu huvi ega muretse tema pärast. Lapse ema lahendab kõik lapse elus ettetulevad küsimused ilma lapse isa osavõtuta.
4.3.Linnaosa esindaja hinnangul on lapse emal majanduslik valmisolek ja võimekus last kasvatada ning talle sobivad elamistingimused võimaldada. Kokkuvõttes toetas linnaosa esindaja lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ning lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmise taotlust.
5.Maakohus kuulas lapse vanemad ära 20.02.2023 ja 12.01.2024 toimunud istungitel. Lapse ema avaldas, et laps ei ole oma isa kolm aastat näinud ning ei tunne teda. Lapse emal ei ole võimalik lapse isaga kontakti saada (lapse isa ei vasta telefonile ega e-kirjadele). Lapse ema selgituste kohaselt lepiti 2020. a alguses lastekaitse esindaja kaasabil kokku lapsega suhtlemise ajad, kuid lapse isale need ei sobinud. Isa ei täitnud suhtlusgraafikut. Lapse isa selgitas, et ema varastas lapse ära ning ei lasknud tal lapsega kohtuda. Kuna lapse isa ei saanud lapsega kohtuda, ei maksnud ta ka elatist. Lapse esindaja avaldas ärakuulamistel, et kuna vanemad ei teosta faktiliselt ühiselt lapse hooldusõigust ning kuna lapse ema ei soovi hooldusõigust koos lapse isaga teostada, siis tuleb ühine hooldusõigus lõpetada ning viia õiguslik olukord tegeliku olukorraga kooskõlla. Lapse vanemad ei tee koostööd ning lapse ema ei ole valmis lapse isaga koostööd tegema. Lapse ühise hooldusõiguse lõpetamine on
2-22-6296 praegusel juhul lapse huvides. Linnaosa valitsuse esindaja leidis, et kuna vanemate suhted on konfliktsed ning lapse ema väldib lapse isaga suhtlemist, siis ei ole vanemad võimelised lapsega seotud asjades kokku leppima, mistõttu ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik. Linnaosa valitsuse esindaja leidis, et lapse emale tuleb anda lapse hooldusõigus viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 26.01.2024. a määrusega lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ning andis lapse hooldusõiguse lapse emale tervikuna üle. Maakohus jättis ema avalduse rahuldamata menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kuigi lapse ema taotles lapse isalt hooldusõiguse äravõtmist perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 2 alusel, ei ole lapse isalt hooldusõiguse täielik äravõtmine praegusel juhul põhjendatud, kuna last ei ole vaja kaitsta reaalse ohu eest. Vaidlus on selle üle, kas lapse hooldusõigus tuleks anda täielikult emale üle, kuna vanemad ei suuda last puudutavate oluliste otsuste tegemisel koostööd teha. Maakohtu hinnangul nähtub menetluses esitatust, et vanemad vaidlevad rohkem lapse ja isa suhtlemise üle. Lapse isa ei ole vaidlustanud, et ema on siiani last kasvatanud ning isa ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega hooldusõigust teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning lapse isa ei ole lapse hooldusõiguse teostamise vastu huvi tundnud, ei ole lapse huvides ilmtingimata mõlema vanema hooldusõiguse säilitamine, kui hooldusõigust teostab faktiliselt ainult lapse ema. Hooldusõigus ei hõlma üksnes õigust otsustada last puudutavaid küsimusi, vaid ka kohustust lapse parimates huvides otsuseid vastu võtta. Olukorras, kus laps ja isa omavahel ei suhtle, ei saa eeldada, et lapse huvides on anda lapsele olulistes küsimustes otsustusõigus vanemale, kellel ei ole seost lapse senise arengu või tervisega. Praegusel juhul võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine saavutada selguse õiguslikus olukorras ning võtta lapsele olulisi otsuseid vastu kiiremini ning lähtudes lapse parimatest huvidest. Maakohus nõustus lapsele määratud esindajaga, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel oleks vanemate vahel vähem pingeid, mis on eelduslikult lapse huvidega kooskõlas. Hooldusõiguse osaline lõpetamine seda eesmärki ei täidaks. Kokkuvõttes leidis maakohus, et lapse vanemate ühine hooldusõigus tuleb PKS § 137 alusel lõpetada ning anda lapse hooldusõigus lapse emale täielikult üle. Maakohus selgitas, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta lapse isalt ära õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Olukorra muutumisel on lapse isal õigus taotleda PKS § 1231 alusel ühise hooldusõiguse taastamist, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
6.2.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud. Kuna lahend on tehtud lapse huvides, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid lapse kanda. Seetõttu jättis maakohus lapse ema avalduse menetluskulude jaotuse osas rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse ema taotlus lapse hooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2-22-6296
7.1.Lapse isa hinnangul ei olnud praegusel juhul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Vaidluse oleks saanud lahendada ühele vanemale lapse elukoha määramise osas otsustusõiguse andmisega. Mõlema vanema juures on lapsel sobilikud elamistingimused ning mõlemal vanemal on valmisolek ja oskus last kasvatada. Vaidlus puudub, et laps elab sündimisest alates emaga. Lapse huvides on elada peamiselt ema juures, kuid suhtluskorra alusel kohtuda regulaarselt isaga. Lapse ema ei ole esitanud ühtegi tõendit, et lapse elu oleks ohus. Ema ei ole avalduses esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning õiguse otsustada ilma teise vanemata seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Lapse vanematel on erimeelsused üksnes lapsega suhtlemise korra osas, mis ei ole aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele.
8.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Lapse esindaja leidis, et maakohtu lahend on kooskõlas lapse huvidega, mistõttu lapse isa määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Menetluses on kinnitust leidnud, et lapse isa ei ole juba mitmeid aastaid lapse suhtes hooldusõigust teostanud ning lapse vanematel puudub igasugune tahe lapse hooldusõigust ühiselt teostada.
10.Eestkosteasutus ei toetanud lapse isa määruskaebust.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lapse isa määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
14.Kolleegum leiab, et maakohus ei ole lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning lähtunud otsustuse tegemisel lapse huvidest.
2-22-6296
14.1.Praeguse asja menetluses avaldatust nähtub, et lapse isa ei ole lapse esimestel eluaastatel lapse kasvatamises vahetult ega ka materiaalses mõttes osalenud. Lapse isa on osalenud lapsele ülalpidamise andmises lühiajaliselt ja kaootiliselt (dtl 97-98). Kohtutäitur algatas lapse isalt elatise väljanõudmiseks täitemenetluse (dtl 49 ja 191). Seega ei nähtu lapse isa käitumisest majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Isa ei ole lapse vastu huvi tundunud. Laps ei tunne oma isa ning ei ole teda mitu aastat näinud (vt lapse isa ärakuulamisel avaldatu, dtl 98 ja lapse ema avaldatu, dtl 100). Laps peab isaks lapse ema uut abikaasat. Neist asjaoludest järeldub, et lapse isal puudub lapsega ka hingeline side ning ta ei ole lapse kasvatamises mingilgi määral osalenud. Ühise hooldusõiguse korraldamine lapse isaga ei ole laabunud. Lapse isa ei ole andnud lapse emale nõusolekut lapse elukohta ümber registreerida, samuti ei andnud lapse isa emale lapsega reisimiseks nõusolekut (vt ema avaldus, dtl 6). 20.02.2023 toimunud istungil leidis maakohus, et lapsevanemad peaksid enne asja lõplikku lahendamist proovima taastada lapse ja isa vahelise suhtluse (dtl 101). Maakohus andis pooltele tähtaja (12.06.2023), mille jooksul vanemad said võimaluse proovida lapsega seotud küsimusi ühiselt lahendada ning taastada lapse suhtlemise isaga. Lapse ema esitas 12.06.2024 seisukoha, millest nähtub, et lapse suhtlust isaga ei õnnestunud taastada, kuna vanemad ei ole võimelised omavahel mingisugust koostööd tegema (dtl 114–117). 12.01.2024 toimunud istungil arutati hooldusõiguse lõpetamisega seotud küsimusi uuesti ning lapse esindaja, lapse ema ning linnaosa esindaja väljendasid, et olukorras, kus vanemate vahel puudub normaalne suhtlemine, on ühise hooldusõiguse teostamine võimatu. Menetluses on tuvastatud, et lapsevanemad ei teosta faktiliselt ühist hooldusõigust ning lapse ema ei soovi lapse isaga hooldusõigusega seotud õigusi ja kohustusi jagada ning ühiselt teostada. Lapse ema on seni last üksi kasvatanud ning otsustanud võimaluste piires kõik lapsega seotud hooldusõiguse küsimused üksi.
15.Menetluses tuvastatut ja menetlusosaliste väljendatud seisukohti arvestades on maakohus PKS § 137 alusel ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjendatult ning kaalutletult rahuldanud. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustust muuta.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele, et lapse ema ei ole tõendanud, et lapse elu oleks ohus, mistõttu maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse põhjendamatult selgitab kolleegium, et maakohtu põhjendustest nähtuvalt rahuldas maakohus lapse ema avalduse PKS § 137 alusel, mitte PKS § 135 lg 2 alusel. Kuna maakohus rahuldas ema avalduse PKS § 137 alusel, ei pidanud lapse ema tõendama PKS § 135 lg 2 alusel hooldusõiguse täieliku äravõtmise eeldusi (lapse elu ohustamine). Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda lapse isa seisukohaga, et praeguse vaidluse oleks saanud lahendada last puudutavates küsimustes lapse emale otsustusõiguse andmisega. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles talle on antud ainuhooldusõigus (vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15 teine lõik, RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid). Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
2-22-6296 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.