Osaühingu Euronurk Spedition hagi RTLG OÜ vastu teenustasu, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
866,92 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Euronurk Spedition apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Euronurk Spedition (registrikood 11270599), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RTLG OÜ (registrikood 12366321), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2016 otsus osaliselt 88,22 euro menetluskulude hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.4.RTLG OÜ maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
3.5.Välja mõista Osaühingult Euronurk Spedition RTLG OÜ kasuks maakohtu menetluskulud 866,92 eurot.
3.6.RTLG OÜ maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 88,22 euro osas rahuldamata.
3.7.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühingu Euronurk Spedition kanda.
3.8.Välja mõista Osaühingult Euronurk Spedition RTLG OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 360 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt apellatsiooniastme menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.12.2014 esitas Osaühing Euronurk Spedition (hageja) maakohtule RTLG OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud 09.09.2015 ja muudetud 17.11.2015), milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 756 eurot, viivise 9,31 eurot, alates 16.12.2014 viivise protsendina põhinõudest ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
2.Kostja töötajad OG ja JB pöördusid 2014. aastal Anastasia Nezgovorova kui hageja esindaja poole palvega koostada vastus OOO Next-Time pretensioonile ning kaebus ООО Konstanta Transport kohta Vene Föderatsiooni Prokuratuurile. A. Nezgovorova tegutses hageja nimel, osutades hageja esindajana kostjale juriidilist abi. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline käsundusleping. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. A. Nezgovorova täitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt, täies vastavuses poolte kokkuleppega. Mingeid pretensioone, märkusi ega vastuväiteid teenuste osutamise kohta kostja ei esitanud. 16.10.2014 esitas hageja kostjale arved nr 654 ja nr 655, mõlemad summas 378 eurot. Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid ega palunud neid tühistada. Arvetes märgitud maksetähtaeg – 3 päeva arve esitamisest – möödus 20.10.2014, kuid kostja ei ole osutatud teenuste eest tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2(6)
4.Dokumentide koostamisel ei tegutsenud A. Nezgovorova hageja esindajana hageja ja kostja vahelise kokkulepe alusel. A. Nezgovorova täitis teenuste teostamisel AS Tesatrans juhtkonna korraldust. A. Nezgovorova töötas AS-s Tesatrans juristina töölepingu nr 120702/1 alusel perioodil 02.07.2012 kuni 17.10.2014. Töölepingu punktis 2.4. on märgitud, et tööülesandeid töötajale annab ja kontrollib nende täitmist otseselt juht PT. Töölepingu punkti 3.2 kohaselt oli tööaja kestuseks 5 tundi päevas 2 korda nädalas, s.o 10 tundi nädalas. Kostja on 100% AS Tesatrans tütarfirma. Arvestades, et kostjal ei olnud oma juristi ning seda, et AS Tesatrans jurist Anastasia Nezgovorova ei olnud töölepingus ettenähtud ulatuses tööga koormatud, andis AS Tesatrans juht PT vajadusel A. Nezgovorovale korraldusi teha töid tööandja tütarfirma huvides. Antud tööülesannete täitmise eest tasus tööandja Anastasia Nezgovorovale töötasu töölepingu nr 120702/1 alusel.
5.Kostja ei teadnud, et A. Nezgovorova oleks hageja esindaja, selle kohta ei esitanud hageja ega A. Nezgovorova kunagi suulisi ega kirjalikke tõendeid. Kui kostja töötajad pöördusidki A. Nezgovorova poole palvega koostada mingi dokument, siis nimetatud palvet ei saa lugeda kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud käsunduslepinguks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 22.02.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata, 09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitatud alternatiivse nõude läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 955,14 eurot.
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et A. Nezgovorova koostas kostja huvides 2014. aasta mais ООО Konstanta Transport kohta kriminaalasja algatamise avalduse, mille kostja saatis 28.05.2014 VF Sankt-Peterburgi linna Keskrajooni Prokuratuurile, ning 2014. aasta suvel vastuse projekti OOO Next-Time pretensioonile.
8.Hageja ei ole väiteid 2014. aasta suvel kostjaga käsunduslepingu sõlmimise ja 16.10.2014 arvetel nr 654 ja nr 655 märgitud tööde käsunduslepingu alusel teostamise kohta tõendanud. Arvetelt ei nähtu nende esitamise õiguslik alus. Et kostja ei aktsepteerinud hageja nõuet arvete nr 654 ja 655 osas, on tõendatud 07.11.2014 kostja seadusliku esindaja ST saadetud vastuväitega. A. Nezgovorova koostas Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse algatamise kohta ja vastuse OOO Next-Time pretensioonile kostja huvides tööandja AS Tesatrans juhi PT korralduse täitmiseks. Anastasia Nezgovorova näitas tööandjale VF prokuratuurile koostatud kaebust kui AS-le Tesatrans tehtud töölepingu järgset tööd.
9.09.09.2015 esitatud hagiavalduse täiendus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hageja võttis selle 17.11.2015 tagasi.
10.Kostja kulud esindaja õigusabile kokku 11 tunni ja 5 minuti ulatuses, sealhulgas 10.02.2015 hagiavaldusele kostja vastuse koostamise ajakulu 2,5 tundi ning 24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu 1 tund 20 minutit, on antud asja keerukust ning vastuste mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Õigusabi maksumus on mõistlikus suuruses. Menetluskulud tuleb välja mõista summas 955,14 eurot.
3(6)
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täpsustatud 24.03.2016), milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12.Maakohus ei ole pooltele selgitanud, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama oma materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 392 lg 1 punkte 3 ja 4, § 436 ja § 442 lg 8.
13.A. Nezgovorova töölepingu raames tehtud tööde ulatust tuleb eristada käsunduslepingu alusel tehtud tööde ulatusest. Kostjale oli teada, et A. Nezgovoroval on volitused hageja esindamiseks. Vastavalt töölepingu punktile 2.4 annab ja kontrollib ülesandeid PT isiklikult. Sellest tulenevalt ei saanud võtta arvesse tunnistajate ütlusi, mille kohaselt ülesandeid õigusabi osutamiseks andsid Anastasia Nezgovorovale OG ja JB. Seega tuleb lugeda, et kostja tellis hagejalt neid töid oma töötajate kaudu.
14.Kostja ei ole tõendanud, et A. Nezgovorova oleks saanud tasu vaidlusaluste toimingute eest. Maakohus on vääralt tõlgendanud töölepingu punkti 3.1, mille kohaselt töötaja esitab jooksva kuu lõppemisel tööandjale tööaruande kuu aja eest tööandja nõudmisel. Tööandja Tesatrans AS ei esitanud selliseid nõudmisi. Maakohus on jätnud analüüsimata, et lepingute sõlmimiseks volitatud isikuteks ei ole ainult seaduslikud esindaja (TsÜS § 121 lg 2, § 132 lg 1, § 133 lg 1).
15.Maakohus ei vastanud hageja päringule oma taotluse kohta kuulata üle tunnistaja IN. Maakohus oleks pidanud tagama poolte võrdsuse tõendite esitamisel. Tunnistajad ei teadnud PT ametinimetust, seega on võimatu lugeda nende ütlusi piisavalt usaldusväärseks ja asjakohaseks.
16.AS Tesatrans ja kostja ei ole õiguslikus mõttes seotud ettevõtted. Kostja väide, et kostja on Tesatrans AS tütarettevõte, on tõendamata. Tegemist on kahe eraldi ettevõttega, kellel on oma raamatupidamine ja iseseisev majandustegevus. Puuduvad tõendid, et kostja ja Tesatrans AS vahel oli sõlmitud õigusabi teenuste osutamise leping, mida A. Nezgovorova täitis. Kostja esitas arvetele vastuväited kuu aega pärast seda, kui arved oli kostjale edastatud, s.o pärast mõistliku aja möödumist.
17.Maakohus ei ole ülaltoodud asjaoludele hinnangut andnud. Maakohus ei ole pooltega arutanud tõendamiskoormist ega teinud hagejale ettepanekut täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks, mistõttu kohtulahend oli hageja jaoks üllatuslik. Maakohus on jätnud hageja tõendid analüüsimata. Olukorras, kus raha tehtud tööde eest ei ole saadud, ei ole õiglane jätta hagi rahuldamata.
18.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse alusel ei ole võimalik piisavalt kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust. Osa lepingulise esindaja ajakulust on ülepaisutatud. Kostja ei olnud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust täiendanud, s.t maakohus on välja mõistetavate menetluskulude suurust omal algatusel suurendanud, rikkudes menetlusnorme ja nõude piire. Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
4(6)
Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 2 alusel tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 88,22 eurot, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
21.Kolleegium leiab, et maakohus on kostja menetluskulude vajaliku ja põhjendatud ulatuse kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-4-15 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on pidanud vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulusid suuremas ulatuses kui hagihind. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, eelkõige asja erilist keerukust või eriliselt suurt tähtsust kostja jaoks. Ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata hagihinda ületavas, 955,14 – 866,92 = 88,22 euro, osas.
22.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Apellatsioonkaebuse väited maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise kohta ei anna alust tuvastada asjaolusid maakohtust erinevalt. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega tõendeid, mida hageja ei saanud menetlusnormide väidetava rikkumise tõttu esitada maakohtus ja oleks soovinud esitada apellatsioonimenetluses. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud ka IN ütluste kogumist.
24.Kaebuse väide, mille kohaselt teenuse eest ei ole A. Nezgovorovale eraldi tasutud, ei oma asjas tähtsust. Hageja ei ole esile toonud, nagu oleks A. Nezgovorova ja AS Tesatrans vahelise töölepingu kohaselt olnud A. Nezgovoroval õigus saada töötasu vastavalt konkreetsete tööülesannete täitmisele. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötajale maksta kindlale ajaühikule vastavat töötasu.
25.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt võis PT vastavalt töölepingu punktile 2.4 anda A. Nezgovorovale korraldusi ainult isiklikult, ei ole tõendatud. Töölepingu p 2.4 sisu selliseks järelduseks alust ei anna. Töölepingu p 2.4 kohaselt annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist töötaja otsene ülemus PT (tl 32). Kostja ei ole kaebuses esile toonud põhjendusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oli välistatud PT võimalus volitada korralduse andmiseks kolmandat isikut. Asjaolu, et A. Nezgovorovale andsid ülesande täitmiseks korralduse vahetult OG ja JB, kes olid kostja töötajad, on kooskõlas maakohtu otsuses esiletoodud ütlustega, mille kohaselt nimetatud isikud tunnistajatena kinnitasid, et pöördusid A. Nezgovorova kui AS Tesatrans juristi poole
5(6)
PT korraldusel. Apellatsioonkaebuse asjaoludel puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses.
26.Kaebuse väide, et AS Tesatrans ei nõudnud A. Nezgovorovalt vaidlusaluse teenuse kohta töölepingu p 3.1 järgi tööaruannete esitamist, ei anna alust maakohtust erinevat järeldust teha. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, nagu oleks AS Tesatrans nõudnud A. Nezgovorovalt tööaruannete esitamist muude töölepingu alusel täidetud ülesannete kohta. Asjaolu, et A. Nezgovorova poole pöördunud kostja töötajatel oli esindusõigus kostja nimel käsunduslepingu sõlmimiseks, ei anna alust tuvastada maakohtust erinevalt, et pooled sõlmisid käsunduslepingu.
27.Maakohus on õigesti märkinud, et kostja registrikaardi väljavõttega on tõendatud, et kostja on AS Tesatrans tütarettevõtja (tl 35). Kas kostja ja AS Tesatrans vahel oli sõlmitud õigusabi teenuste osutamise leping, mida A. Nezgovorova täitis, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja ja AS Tesatrans vaheline suhe õigusteenuse osutamisel ei ole oluline hageja poolt väidetud käsunduslepingu tuvastamisel.
28.Asjaolu, et kostja esitas hageja arvetele vastuväited kuu aega pärast arvete esitamist, ei kinnita apellatsioonkaebuse asjaoludel käsunduslepingu olemasolu poolte vahel. Kostja käitumine vastuväidete esitamisel oli mõistlik, arvestades, et poolte vahel vastav leping puudus.
29.Antud juhul ei oma tähtsust, et maakohus on jätnud 68,48 euro tõlkekulu, mis kostja menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole õigusabikulu, tekkimise aluseks olevad asjaolud tuvastamata ja tõlkekulu hindamata, sest ringkonnakohus vähendab kostja menetluskulude põhjendatud ja vajalikku ulatust rohkem kui kostja tõlkekulude suurus. Kostja lepingulise esindaja toimingute tuvastamise osas on maakohus oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 866,92 euro osas põhjendatult rahuldanud. Asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirja 12.02.2016 täiendus ei olnud hagejale kätte toimetatud, ei anna alust teha kostja menetluskulude kohta teistsugust otsust. Hagejal oli apellatsioonimenetluses võimalik esitada oma põhjendatud vastuväited kostja menetluskuludele.
30.Kuna ringkonnakohus on tühistanud osaliselt maakohtu otsuse ainult menetluskulude väljamõistmise osas ja hagi lahendamise kohta tehtud otsuse jätnud muutmata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja kanda.
31.Vastustaja on palunud apellandilt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 360 eurot, s.o. kulud õigusabile mahus 4,5 tundi hinnaga 80 eurot tunnis. Kolleegium leiab, et vastustaja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi apellatsioonkaebuse analüüsiks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu ning tsiviilasja sisu ja hinda apellatsiooniastmes. Vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Apellandil tuleb vastustajale hüvitada apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 4,5 x 80 = 360 eurot.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.