22.veebruaril 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-62535
Kohtuasi
OÜ XXXX
vastu võlgnevuse 756,00 euro, sissenõudmiskulu 40,00 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
866.92 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ XXXX(registrikood XXXX; asukoht XXXX), lepinguline esindaja XXXX Kostja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2016
Resolutsioon
1.Jätta OÜ XXXXhagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse 756,00 euro, sissenõudmiskulu 40,00 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
2.Jätta läbi vaatamata 09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitatud alternatiivne nõue
1.Jätta hagimenetluse kulud OÜ XXXXkanda
2.Välja mõista OÜ-lt XXXXXXXX OÜ kasuks menetluskulud summas 955,14 eurot
Menetluskulude kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1.XXXXOÜ (edaspidi hageja) palus esitatud hagis XXXX OÜ-lt (edaspidi kostja) tema kasuks välja mõista põhivõlg 756,00 eurot, viivis 9,31 eurot, viivis alates 16.12.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevus ja sissenõudmiskulud 40,00 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt pöördusid kostja esindajad (töötajad) 2014.a suvel XXXXui hageja esindaja poole palvega koostada vastus XXXXpretensioonile ning kaebus XXXX kohta VF prokuratuurile. XXXXtegutses hageja nimelt osutades hageja esindajana kostjale juriidilist abi. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline käsundusleping. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. XXXXtäitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt, täies vastavuses poolte kokkuleppega. Mingeid pretensioone, märkusi ega vastuväiteid ülalnimetatud teenuste osutamise kohta kostja ei esitanud. 16.10.2014 esitas hageja kostjale arved nr 654 ja nr 655, mõlemad summas 378.00 eurot. Arved edastati kostjale e-posti teel 17.10.2014 aadressitele
XXXX, XXXX.
3.Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid ega palunud neid tühistada. Arvetes märgitud maksetähtaeg - 3 päeva arve esitamisest, möödus 20.10.2014, kuid kostja ei ole osutatud teenuste eest tasunud. Hageja palub kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel välja mõista arvete tasumisega viivitamise eest viivise, mis moodustab 0,022% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ajavahemiku 21.10.2014 - 03.12.2014 eest on viivis 9,31 eurot (378,00 x 2 x 0,022% x 56 päeva). VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot
4.Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et XXXXpoole pöördusid kostja töötajad XXXX ja XXXX. Käsunduslepingu tingimused olid poolte vahel kokku lepitud suuliselt. Kui käsundusleping on sõlmitud, tasu osas kokkulepet aga ei ole, tuleb eeldada, et professionaalist käsunditäitja täidab käsundi vaid tasu eest. Arvetes nimetatud tunnitasu ei ületa keskmist juriidilise teenuse tunnitasu, see on põhjendatud ja mõistlik. Ajavahemiku 04.12.201426.08.2015 eest, on kostjale arvestatud viivis 46,57 eurot (378,00 x 2 x 0,022% x 280 päeva). Sissenõutavaks muutunud viivis kokku: 55,88 eurot. 09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitas hageja taotluse, milles palus kohtul analüüsida ka nõuete loovutamise võimalust XXXX poolt hagejale alternatiivse nõudena. Hageja võttis 17.11.2015 avalduses alternatiivselt esitatud nõude tagasi. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue alusetu ja täiesti põhjendamatu. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et XXXX koostas kostja huvides 2014.a maikuus XXXX kohta kriminaalasja algatamise avalduse, mille kostja saatis 28.05.2014.a Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuurile ning 2014.a suvel vastuse projekti XXXXpretensioonile. Kostja ei ole nõus aga hageja väitega, et eelnimetatud dokumentide koostamisel tegutses XXXXhageja esindajana ja nimetatud töö oli tehtud hageja ja kostja vahelise kokkulepe alusel. Kostja väitel täitis XXXXeelnimetatud teenuste teostamisel AS-i XXXX juhtkonna korraldust. XXXXtöötas AS-is XXXX juristina töölepingu nr XXXXalusel perioodil 02.07.2012 kuni 17.10.2014. Töölepingu punktis 2.4. on märgitud, et tööülesandeid töötajale annab ja kontrollib nende täitmist otseselt juht XXXX. Töölepingu punkti 3.2. kohaselt oli tööaja kestuseks 5 tundi päevas 2 korda nädalas, s.o. 10 tundi nädalas.
6.Kostja on AS-ile XXXX 100% kuuluv tütarfirma. Arvestades, et kostjal ei olnud oma juristi ning seda, et AS-i XXXX jurist XXXXei olnud töölepingus ettenähtud ulatuses tööga koormatud, siis andis AS-i XXXX juht XXXXvajadusel juristile XXXXkorraldusi teha töid tööandja tütarfirma
huvides. Seega koostas XXXXhagiavalduses märgitud dokumentid, mille koostamise eest hageja nüüd nõuab kostjalt tasu, tegelikult AS-i XXXX korralduste täitmiseks. Antud tööülesannete täitmise eest tasus tööandja XXXXtöötasu töölepingu nr XXXXalusel. Kuna AS-l XXXX oli jurist, kes töötas töölepingu alusel, siis puudus kostjal, kes on AS-i XXXX tütarfirma, vajadus pöörduda hageja juristi poole õigusabi saamiseks. Arvestades eeltoodut on hageja väide, et hageja ja kostja vahel olid mingid võlasuhted, mille tõttu kostjal on kohustus tasuda hagejale XXXXosutatud teenuste eest, täiesti põhjendamatu.
7.Kostja ei teadnud, et XXXXoleks hageja esindaja, selle kohta ei esitanud hageja ega XXXXkunagi suulisi ega kirjalikke tõendeid. Kostja on seisukohal, et lepingu võivad kahe juriidilise isiku vahel sõlmida ainult seaduslikud või lepingulised esindajad, seega kui kostja töötajad pöördusidki XXXXpoole palvega koostada mingi dokument, siis eelnimetatud palvet ei saa lugeda kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud käsunduslepinguks. Kostja on seisukohal, et hagi esitamine on seotud AS-is XXXX XXXXtöölepingu ülesütlemisega 17.10.2014, millega XXXXei nõustunud, pöördudes 17.10.2014 töövaidluskomisjoni poole avaldusega AS-i XXXX vastu töölepingu ülesütlemise (koondamiseteatise) tühisuse tuvastamise nõudes. Samal päeval 17.10.2014, saatis hageja kostjale e-posti teel arved nr 654 ja 655. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et XXXXkoostas kostja huvides 2014.a maikuus XXXX kohta kriminaalasja algatamise avalduse, mille kostja saatis 28.05.2014.a VF Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuurile ning 2014.a suvel vastuse projekti XXXXpretensioonile.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas eelnimetatud dokumentide koostamisel andis XXXXkostjale õigusabi hageja esindajana ja kas nimetatud tööd olid tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel.
10.VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
11.Hageja väitel sõlmiti käsundusleping hageja ja kostja vahel 2014.a suvel, kui kostja töötajad XXXX ja XXXX pöördusid XXXXkui hageja esindaja poole palvega koostada XXXXpretensioonile vastus ning kaebus XXXX kohta VF prokuratuurile.
12.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toodud väiteid 2014.a suvel kostjaga käsunduslepingu sõlmimise ja arvetel nr 654 ja nr 655, 16.oktoobrist 2014 märgitud tööde käsunduslepingu alusel teostamise kohta tõendanud tuginedes alljärgnevatele põhjendustele ja tõenditele.
13.Hageja arvest nr 654 16.10.2014 nähtub, et hageja esitas kostjale arve XXXXkohtuvälise menetluse, dokumentide juriidilise analüüsi, VF prokuratuuri kaebuse projekti ettevalmistamise ja kaebuse prokuratuurile edastamise eest ning arvest nr 655 16.10.2014, et hageja esitas kostjale arve XXXXkohtuvälise menetluse dokumentide juriidilise analüüsi, vastuse pretensioonile ettevalmistamise ja redigeerimise eest. Arvetelt ei nähtu nende esitamise õiguslik alus. Et kostja ei aktsepteerinud hageja nõuet arvete nr 654 ja 655 osas, on tõendatud 07.11.2014.a kostja seadusliku esindaja XXXXsaadetud vastuväitega XXXXe-postile, milles ta märkis, et neid arveid ta ei aktsepteeri, kuna kostja ei ole kunagi tellinud hagejalt õigusabi teenuseid.
14.Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et kostja ainuosanikuks on AS XXXX. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal oma juristi ning kuna AS-i XXXX jurist XXXXei olnud koormatud tööga töölepingus ettenähtud ulatuses, siis vajadusel andis AS-i XXXX juht XXXX juristile XXXXkorraldusi täita tööülesandeid tööandja tütarfirma huvides. Ajaolu, et XXXXtöötas alates 02.07.2012.a kuni 17.10.2014.a AS-is XXXX juristina töölepingu alusel, on tõendatud 02.07.2012.a sõlmitud töölepinguga nr 120702/1. Töölepingu punktis 2.4. on märgitud, et tööülesandeid töötajale annab ja kontrollib nende täitmist otseselt juht XXXX. Töölepingu punkti 3.2. kohaselt oli tööaja kestuseks 5 tundi päevas ja 2 korda nädalas, s.o. 10 tundi nädalas ja lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et XXXXesitab tööandja nõudmisel üks kord kuus tööandjale aruande kuu jooksul teostatud tööde kohta. Suurema töömahu või ületundide korral toimub lisakokkuleppe alusel poolte läbirääkimine.
15.Tunnistaja XXXX, kes töötas kostja juures logistikuna 2013-2014.a, ütlustega on tõendatud, et kostja juures töötamise ajal ei puutunud ta kokku hagejaga, et ta ei tea AS-i XXXX ja hageja vahelistest õigusabi lepingutest, et ta ei ole kunagi pöördunud hageja poole õigusabi saamiseks ega esindanud kostjat lepingute sõlmimisel. Tunnistaja ütluste kohaselt osutas kostjale õigusabi teenuseid XXXX, kes töötas AS-is XXXX juristina, sest kostjal ei olnud juristi. Kostja kliendi, XXXXtekkinud probleemide tõttu pöördus tunnistaja XXXXkui AS-i XXXX juristi poole XXXXi korraldusel. XXXXkoostas XXXX kaebuse, vaatamata sellele, et paluti koostada pretensioon. Kaebuse allkirjastas XXXX, et XXXXsaaks saata selle Venemaa kohtusse või prokuratuuri. Hiljem selgus, et XXXXei saatnutki seda Venemaale ja siis saatis tunnistaja ise selle ära. XXXXsai materjalid kostja kontorist ja tunnistaja suhtles pretensiooni teemal XXXXga e-maili teel.
16.Tunnistaja XXXXi, kes on kostja arendusdirektor, ütlustega on tõendatud, et tal ei ole kunagi olnud kokkupuudet hagejaga, et ta tunneb XXXXt kui AS-i XXXX juristi või konsultanti. XXXXei ole olnud kostja töötaja, kuid vajadusel osutas ta kostjale õigusabi. Tunnistaja pöördus XXXXsoovitusel 2014.a suvel XXXXpoole pretensiooni koostamiseks kostja kliendile XXXX. Tunnistaja sai XXXXlt vastuse, mis oli tema arvates ebakorrektne, mistõttu ta koostas sisulise vastuse ise. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kostja ja AS-i XXXX vahel mingit vahet, neil on sama juhatuse liige ja töötatakse samas kabinetis. Kõik töötajad täidavad oma kohustusi ja lahendavad probleeme koos. XXXXoli juriidiliselt AS-i XXXX jurist, kuid faktiliselt oli ta ka kostja töötaja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et ta ei ole kuulnud õigusabi lepingust kostja ja hageja vahel, ta ei teadnud, et XXXXoli hageja jurist ja õigusabi lepingute sõlmimiseks tunnistajal volitusi ei olnud, sest lepinguid sõlmib juhatuse liige.
17.Tunnistaja XXXXi, AS-i XXXX tegevdirektori asetäitja ja kostja ekspediitorite osakonna
juhataja, ütlustega on tõendatud, et AS-i XXXX ja kostja töö on omavahel tihedalt seotud ja kuna XXXXtöötas AS-is XXXX, siis pöörduti tema poole õigusabi saamiseks seoses klientidega XXXXja XXXX. Tunnistaja andis korraldused pöörduda XXXXpoole XXXXja XXXX, kuid neile ei ole antud volitusi sõlmida lepinguid ja samade kaasuste lahendamiseks ei ole kostja ka hagejaga õigusabi lepinguid sõlminud. AS-il XXXX on olnud koostöö hagejaga 2010 aastast, kuid õigusabi on osutanud hageja jurist XXXX, mitte XXXX. Tunnistaja ütluste kohaselt esitas hageja küll kostjale arved, kuid kostja neid ei maksnud, kuna XXXXtäitis talle antud töö ülesandeid ja sai selle eest igakuiselt palka AS-ist XXXX.
18.Asjaolu, et XXXXkoostas VF Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse algatamise kohta ja vastuse XXXXpretensioonile kostja huvides tööandja AS-i XXXX juhi XXXXi korralduse täitmiseks, tõendab ka XXXXkui AS-i XXXX juriskonsuldi nimel 24.09.2014.a saadetud e-kiri XXXXja XXXXile, milles XXXXmärgib, et AS-i XXXX juristkonsult täitis ka teiste firmade ülemuste ülesandeid/korraldusi, mis olid tihedalt seotud XXXX AS-i juhtimisega (XXXXOÜ, XXXX OÜ). Seega kinnitab XXXXantud kirjas ise vastupidiselt hagiavalduses väidetule, et ta osutas kostjale vaidluse all olevaid õigusabi teenuseid tööandja AS-i XXXX huvides.
19.XXXX 20.05.14.a e-kirjast XXXXnähtub, et XXXXpöördus XXXXpoole XXXXkorraldusel. Kuna hageja äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt ei ole ühegi hageja juhatuse liikme eesnimeks Pavel, siis saab järeldada, et tegemist oli XXXX. E-posti teel suhtlemist XXXXga XXXXkorraldusel kinnitas tunnistajana ka XXXX. XXXXi 30.07.14.a ja 03.09.14.a e-kirjadest XXXXei saa järeldada, et see oleks saadetud XXXXkui hageja esindajale. Kirjas märgitu on kooskõlas tunnistaja XXXXütlustega, mille kohaselt ta pöördus XXXXpoole kostja huvides XXXXkorraldusel.
20.Omniva 13.08.2014 saatelehega 13.08.2014 XXXX ja VF Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuuri 26.08.2014 vastusega on tõendatud, et antud dokumentidel on märgitud kostja, mitte hageja rekvisiidid, mistõttu ei saa nendest järeldada, et hageja oleks kostjat antud asjaajamistel esindanud.
21.26.06.2014 XXXXe-posti teel tööandjale esitatud aruandest 2014.a juunikuus tehtud töö kohta nähtub, et XXXXkulutas 28.06.2014.a 1,5 tundi kaebuse projekti prokuratuurile koostamiseks. Seega on ka antud aruandega tõendatud, et XXXXnäitas tööandjale VF prokuratuurile koostatud kaebust kui AS-ile XXXX tehtud töölepingu järgset tööd.
22.AS-i XXXX volikirjadega hageja juristile XXXXle, on tõendatud, et AS XXXX kasutas hageja õigusabiteenuseid 2012.a ja 2013.aastatel, kusjuures õigusabi osutajaks oli XXXX, mitte XXXX. Seega ei tõenda antud volikirjad hageja hagiavalduses esile toodud väidet, et XXXX on osutanud kostjale õigusabi seoses XXXXja XXXX kohtuvälise menetlusega.
23.Seega on eelnimetatud kirjalike tõendite ja tunnistajate XXXX, XXXXi ja XXXXi ütlustega tõendatud, et kostja töötajad ei ole pöördunud hageja poole õigusabi saamiseks seoses klientidega XXXXja XXXX tõusetunud probleemide lahendamisega ega hageja või tema esindajaga kostja nimel mingeid lepinguid sh hagiavalduses väidetud käsunduslepingut sõlminud, samuti, et XXXXkoostas kostja jaoks õigusalaseid teadmisi vajavaid dokumente seetõttu, et ta töötas AS-is XXXX ja täitis AS-i XXXX juhtkonna korraldust ning et tema
igakuine töölepingu alusel saadav töötasu hõlmas ka kostjale teostatud vaidlusaluseid töid.
24.VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust ja VÕS § 76, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus on seisukohal, et ilma õigusliku aluseta s.o poolte vahel sõlmitud käsunduslepinguta koostatud hageja arved ei too kostjale kaasa nende tasumise kohustust, mistõttu tuleb hagi põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu jätta põhinõude osas rahuldamata. Kuna hagejal puudub põhinõue kostja vastu, siis on hagi põhjendamatu ka kõrvalnõuete osas ning tuleb samuti jätta rahuldamata.
25.09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitas hageja taotluse, milles palus kohtul analüüsida ka nõuete loovutamise võimalust XXXX poolt hagejale alternatiivse nõudena. Kohus jättis avalduse 02.11.2015 kohtumäärusega käiguta avalduse ebaselguse tõttu ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja võttis 17.11.2015 avalduses alternatiivselt esitatud nõude tagasi, mistõttu jätab kohus selle TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamiskulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning p 2 kohaselt dokumentaalsete tõendite saamise kulud.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
29.Kostja esitas kohtule 12.01.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 955,14 eurot ja palus need hagejalt kostja kasuks välja mõista. Menetluskulud koosnevad õigusabi kuludest, kokku 886.66 eurot (ajakulu kokku 11 tundi 5 minutit), s.h.: 29.01.2015 hagiavalduse analüüs (25 minutit); 10.02.2015 hagiavaldusele kostja vastuse koostamine (2,5 tundi); 26.08.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung (50 minutit); 23.09.2015 hageja 09.09.2015 hagiavalduse täienduste, tõendite ja taotluse analüüs ja telefonikõne kliendile (1 tundi); 24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamine (1 tund 20
minutit); 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine (40 minutit) ja 11.01.2016 kohtuistung (4 tundi 20 minutit). Õigusabi kohta on esitatud arve nr 24, 10.02.2015, arve nr 134, 25.09.2015, arve nr 4, 11.01.2016, XXXXAS arve nr 15029, 10.02.2015. Dokumentide tõlke kulud on 68.48 eurot. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-14-62535 kohtumenetlusega ning ükski nimetatud summadest ei sisalda käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohuslane.
30.Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palus see jätta osaliselt rahuldamata, kuna kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse alusel ei ole võimalik hinnata/kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega ning 10.02.2015 hagiavaldusele kostja vastuse koostamise (ajakulu 2,5 tundi) ning 24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamise (1 tund 20 minutit) kulud on ilmselgelt ülepaisutatud.
31.Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile kokku 11 tunni ja 5 minuti ulatuses, sealhulgas 10.02.2015 hagiavaldusele kostja vastuse koostamise ajakulu 2,5 tundi ning 24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu 1 tund 20 minutit, on antud asja keerukust ninga kohtule saadetud vastuste mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ka õigusabi maksumus on esitatud tasumiseks mõistlikus suuruses. Hageja vastuväited, et kostja esindaja menetluskulud on ülepaisutatud ega ole kontrollitavad, on ebaobjektiivne hinnang vastaspoole esindaja tehtud tööle ja selleks kulunud ajale, kuna hageja lepinguline esindaja on sama tsiviilasjaga seoses kulutanud õigusabi osutamisele aega rohkem kui kostja esindaja ning ka õigusabi hind on kõrgem. Arvestades, et kaasuse keerukus on hageja ja kostja jaoks ühesugune, siis ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kostja esindaja menetluskulud on ülepaisutatud, põhjendatud. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 955,14 eurot. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.