1.Rahuldada L.E (isikukood XXX) hagi R.N-i (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 01.01.2024– 29.02.2024 eest 520,66 eurot.
3.Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks elatisena perioodi 04.03.2024–31.10.2024 eest 2249,18 eurot.
4.Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks elatis alates 1. novembrist 2024 kuni L.E täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxx) 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks V.S-i pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx või muule V.S-i poolt nimetatud pangakontole.
1 (5)
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.L.E (hageja, laps) esitas Tartu Maakohtule 4. märtsil 2024 hagiavalduse R.N-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagi 10. märtsil 2024. Kohus võttis 22. märtsi 2024 kohtumäärusega menetlusse järgmised hageja nõuded: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2024 kuni 29.02.2024 eest 520,66 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest (s.o 04.03.2024) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Kostja ei ole nelja kuu jooksul hagejaga tegelenud ja hagejale elatist maksnud. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 500 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 250 eurot; sidekulud 100 eurot, sh lasteaia üritused; kulutused hügieenitarvetele 50 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot; kulutused lasteaia osas 130 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised vajadused 1380 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus ja selle täpsustus ning menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 2. aprillil 2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 2. mail 2024. Kostja allkirjastatud vastust hagile ei esitanud. Kostja teatas kohtule e-kirja teel, et ta on töötu ja maksab elatise ära kui tööd saab (dtl 15). Kostja pakkus, et nii kaua kuni ta tööle saab, maksab ta 50 eurot kuus (dtl 19). Kostja teatas 16. augustil 2024 kohtule, et hakkab elatist tasuma järgmisest kuust, ning hetkel on ta töö otsingul (dtl 26). Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaga 19. november 2024. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 17.10.2024 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kostja teatas 18. novembril 2024 kohtule, et ta ei ole elatist alates 1. jaanuarist 2024 tasunud (dtl 50). 2 (5)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaga 19.11.2024. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 17.10.2024. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kohtukutses sisaldusid hoiatused tagajärgedest kohtuistungile ilmumata jätmise kohta. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib sisulise lahendi tegemist. Kohus lahendab asja sisuliselt.
4.Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada.
5.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus tuvastab rahvastikuregistri järgi, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja elab emaga. Hageja igakuised vajadused on 1380 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus
3 (5)
tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu. Kohus märgib, et elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hagejale elatist tasunud. Kohus rahuldab hageja elatise nõude alates 4. märtsist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus märgib, et 2024. aasta märtsis oli elatise miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2024 on elatise miinimummäära suuruseks 287,72 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise kindla summana perioodi 04.03.2024–31.10.2024 eest, s.o 2249,18 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. novembrist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxx) 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil.
6.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perioodi eest enne hagi esitamist: 01.01.2024– 29.02.2024 eest 520,66 eurot, mis on perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja igakuised vajadused on 1380 eurot. Kostja teatas 18. novembril 2024 kohtule, et ta ei ole elatist alates 1. jaanuarist 2024 tasunud (dtl 50). Olukorras, kus hageja soovib saada seaduses sätestatud miinimummääras elatist, ei ole hagejal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena perioodi 01.01.2024–29.02.2024 eest 520,66 eurot.
4 (5)
1.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.