usaldusisik G.V (e-post [email protected], telefon 53330503, 53240004)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada abikaasade I.C ja O.P ühine maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I.C pankrot 10. märtsil 2025 kell 15.00 ning algatada I.C kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kuulutada välja O.P pankrot 10. märtsil 2025 kell 15.00 ning algatada O.P kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada I.C ja O.P pankrotihalduriks Tarmo Pilv (ik xxxxxxxxxx; Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, asukoht Paju 2, 50603 Tartu; e-post [email protected]). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. aprillil 2025 kell 14.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti 1
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise pärast pankrotimenetluse lõppemist.
menetluse
kohta
esitada
iga
aasta
10.Jätta menetluskulud I.C ja O.P kanda.
11.Määrata I.C usaldusisiku G.V tasuks 858 eurot.
12.1.Anda I.C-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
13.Määrata O.P usaldusisiku G.V tasuks 858 eurot.
13.1.Anda O.P-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
14.Määruse resolutsiooni p-des 12.1, 13.1 märgitud usaldusisiku tasu kanda Lux Innovation OÜ-le (reg.kood 16168374, konto nr EE337700771010168371), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p-d 12.1 ja 13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
2
kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.I.C ja O.P esitasid 02.12.2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on I.C ja O.P abikaasad alates xxxxxxxxxx. Abikaasadel on ühisvara. O.P-l on üks ülalpeetav O. R. , sünd xxxxxxxxxx. Kumbki avaldaja ei tööta. Avaldajate sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt kokku 1354 eurot. Igakuised väljaminekud on 1354 eurot: eluasemekulud 814 eurot, kulutused toidule 110 eurot, sidekulud 250 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele või lasteaiatasud 30 eurot, kulutused tervishoiule 150 eurot. Võlgnikele teadaolevalt on kohustusi kokku 89 329,66 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada I.C pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangu kohaselt saab võlgnik igakuiselt hooldaja toetust 120 eurot. Abikaasa O.P saab töövõimetoetust 637,67 eurot, peretoetust 80 eurot, sotsiaaltoetust puudega isikule 49,09 eurot ja sotsiaaltoetust 60 eurot. Lisaks maksab Tartu Linnavalitsus igakuiselt toimetulekutoetust erinevas määras, sõltuvalt pere kuludest ja sissetulekute suurustest, ca 598,43 eurot (jaanuaris 2025 tasutud summa). Kokku on leibkonna sissetulekud summas ca 1545,19 eurot (igakuiselt varieerub) ja koosneb sisuliselt sotsiaalabist ja töövõime toetusest. Võlgniku kontol rahalised vahendid puuduvad ja lapse O. R. kontol on hoiustatud 50 eurot, mida võlgnikud soovivad tasuda maksejõuetusemenetluse katteks (sh edaspidiselt igakuiselt). Peres kasvab O.P alaealine poeg O. R. (sünd. xxxxxxxxxx). Võlgnikul on nõudeõigus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxx) vastu saamatajäänud töötasu, puhkuse hüvitise ja viivise nõudes summas 945,66 eurot, lisandub viivis. Nõue on täitmisel ca 5 aasta, laekumised puuduvad võla katteks. Võlgnik omab pensionifondi II sammast (LHV Pensionifond L) väärtusega 1685.91 eurot. Võlgnik ei ole esitanud fondi tagasivõtmise avaldust. Seega puudub võlgnikul vara, millele arvelt võlanõudeid täita. Võlgniku kinnitusel puudub väärtuslik vallasvara. Võlgnik on teinud 5 aasta jooksul erinevaid tehinguid sõidukitega, kuid usaldusisiku hinnangul tagasivõidetav vara puudub. Võlgnikul on tasumata võlakohustusi kokku summas ca 72 661,17 eurot. Võlgniku abikaasal O.P-l on tasumata võlakohustusi summas 55 815,18 eurot, seega kokku moodustab abikaasade ühised kohustused summas 128 476,35 eurot. Kuivõrd võlgnikud kinnitavad, et kõik võetud kohustused, ükskõik kummalt võlgnevus on välja mõistetud, on võetud pere huvides ja ühiselt kasutatud, seega võiksid mõlemad abikaasad vastutada kohustuste täitmise eest ühiselt. Abikaasad on abielus alates xxxxxxxxxx ja abielulistele suhetele kohaldub ühisvara režiim. Kohustuste täitmine on võlgnikule ülejõu käiv ning võlgnik on ise sotsiaalabi vajavas olukorras (tulevad leibkonnaga toime sotsiaaltoetuse toel). Võlgniku abikaasa sai ca 14. a tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx, mis on ajas süvenenud. O.P vajab igapäevast hooldust ja abi, 3
mistõttu on tema hooldajaks abikaasa I.C. Abikaasa hooldamise tõttu puudub sissetuleku teenimise võimalus leibkonnale ka I.C-l. I.C maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma sissetulekuid ning tagasimaksmise võimalust adekvaatselt ning uusi kohustusi kergekäeliselt juurde võttes. Abikaasa O.P süveneva raskekujulise haiguse - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx sellest tingituna abikaasapoolne hooldamine I.C poolt ei võimalda kummalgi võlgnikul tegeleda tulutoova tegevusega ning leibkonna toimetulek sõltub paljuski toimetuleku toetusest. Kõiki asjaolusid arvesse võttes – võlgniku varalist olukorda (väärtusliku vara puudumine, tagasivõidetava vara puudumine) ja sissetulekute teenimise võimatus abikaasa hooldamisest tingituna, on põhjendatud algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 858 eurot.
3.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada O.P pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 637,67 eurot, peretoetus 80 eurot, sotsiaaltoetus puudega isikule 49,09 eurot ja sotsiaaltoetus 60 eurot. Lisaks maksab Tartu Linnavalitsus igakuiselt toimetulekutoetust erinevas määras, sõltuvalt pere kuludest ja sissetulekute suurustest, ca 598,43 eurot (jaanuaris 2025 tasutud summa). Abikaasa I.C saab lisaks hooldaja toetust 120 eurot. Kokku on leibkonna sissetulekud summas ca 1545,19 eurot (igakuiselt varieerub) ja koosneb sisuliselt sotsiaalabist ja töövõime toetusest. Võlgniku kontol on raha summas 1,82 eurot ja lapse O. R. kontol on hoiustatud 50 eurot, mida võlgnikud soovivad tasuda maksejõuetusemenetluse katteks (sh edaspidiselt igakuiselt). Peres kasvab O.P alaealine poeg O. R. (sünd. xxxxxxxxxx), kes osa aega veedab bioloogilise isa juures (hooldusõigus on jagatud), seetõttu elatise tasumist osapoolte vahel ei toimu. Võlgnik omab väärtpaberikontot (xxxxxxxxxxxxxxx), mille väärtus on 1,09 eurot ning pensionifondi II sammast (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) väärtusega 53,33 eurot. Seega puudub võlgnikul vara, millele arvelt võlanõudeid täita. Võlgniku kinnitusel puudub väärtuslik vallasvara. Võlgnik on teinud 5 aasta jooksul erinevaid tehinguid sõidukite ja väärtpaberitega, kuid arvestades asjade väärtusi ja tagasivõitmise käigus tekkivate võimalike kuludega, siis ei ole usaldusisiku hinnangul otstarbekas viia läbi vara tagasivõitmist. Võlgnikul on tasumata võlakohustusi kokku summas ca 55 815,18 eurot. Võlgniku abikaasal I.C on tasumata võlakohustusi summas 72 661,17 eurot, seega kokku moodustab abikaasade ühised kohustused summas 128 476,35 eurot. Kuivõrd võlgnikud kinnitavad, et kõik võetud kohustused, ükskõik kummalt võlgnevus on välja mõistetud on võetud pere huvides ja ühiselt kasutatud, seega võiksid mõlemad abikaasad vastutada kohustuste täitmise eest ühiselt. Abikaasad on abielus alates xxxxxxxxxx ja abielulistele suhetele kohaldub ühisvara režiim. Kohustuste täitmine on võlgnikule ülejõu käiv ning võlgnik on ise sotsiaalabi vajavas olukorras (tulevad leibkonnaga toime sotsiaaltoetuse toel). Võlgnik sai ca 14. a tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’, mis on ajas süvenenud. Võlgnik vajab igapäevast hooldust ja abi, mistõttu on tema hooldajaks abikaasa I.C. Abikaasa hooldamise tõttu puudub ka sissetuleku teenimise võimalus leibkonnale abikaasal. O.P maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma sissetulekuid ning tagasimaksmise võimalust adekvaatselt ning uusi kohustusi kergekäeliselt juurde võttes. Samuti on võlgnik olnud varasemalt sõltuvuse küüsis, mis on mõjutanud ka 4
tema majanduslikke otsuseid. Süveneva raskekujulise haiguse - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx sellest tingituna abikaasapoolne hooldamine ei võimalda kummalgi võlgnikul tegeleda tulutoova tegevusega ning leibkonna toimetulek sõltub paljuski toimetuleku toetusest. Kõiki asjaolusid arvesse võttes - võlgniku tervise ja varalist olukorda (vara puudumine, väärtusliku tagasivõidetava vara puudumine), sissetulekute teenimise võimatus tervislikest põhjustest tingituna, on põhjendatud algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 990 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada abikaasadest võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 18 lg 6 järgi kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes sama sätte lõikes 2 nimetatud menetlusliku otsustuse eraldi.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et mõlemad võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel puudub oma kohustuste (I.C-l 72 661,17 eurot, O.P-l 55 815,18 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on ka ise esitanud taotluse pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FIMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud mil kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus on tuvastanud, et O.P on kahel korral süüdi mõistetud kelmuses – Harju Maakohtu 03.02.2011 otsusega asjas 1-10-16031 KarS § 209 lg 2 p. 1, 3, 4 järgi ja Tartu Maakohtu 22.03.2012 otsusega asjas 1-12-2260 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud jätta algatamata O.P kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd tegemist on süütegudega, mis on toime pandud rohkem kui 13 aastat tagasi. Asja materjalidest ei nähtu I.C osas FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
5
Kohus märgib, et kui võlgnikud menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 13), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab mõlema võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma sissetulekuid ning tagasimaksmise võimalust adekvaatselt ning uute kohustuste kergekäeline juurdevõtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab mõlema võlgniku pankrotihalduriks Tarmo Pilve, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1 järgi, määratud resolutsioonis.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikel kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu I.C usaldusisikuna 858 eurot ja O.P usaldusisikuna 990 eurot.
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku I.C usaldusisikuna 13 tundi ja O.P usaldusisikuna 15 tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel 6
usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu, põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud I.C suhtes, kuid O.P suhtes leiab kohus, et 15 tundi usaldusisiku ülesannete täitmiseks ei ole põhjendatud, kuna võlgnike puhul on ühist materjali, nagu leibkonna sissetulekute hindamine. samuti ei ole põhjendatud 0,5 tunni osas suhtlemine võlgnikuga, kuna I.C-ga suhtlemine toimus 1,5 tundi, millise kaudu juba saadi informatsioon kogu perekonna kohta. Samuti leiab kohus, et vähendada tuleb ka päringute vastustega tutvumise aega 1,5 tunni võrra, sest I.C materjalidega tutvumine andis juba ülevaate ka O.P olukorra kohta. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on O.P osas 13 tundi usaldusisiku ülesannete täitmiseks so 858 eurot.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Lux Innovation OÜ (registrikood 16168374), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel Lux Innovation OÜ ei ole käibemaksukohuslane.
12.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2) ning osaliselt võlgnike pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikel puudub vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikele usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot). Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnike pankrotivarast.
13.Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest 7
ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.