Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): V7 ehf (registrikood 600686-1199; asukoht Island), tehingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaadi abi Kadri Lember Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Pillar Securitisation S.àr.l. (registrikood B 147031; asukoht Luksemburg), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Kuusik
Kohtuistungi toimumise aeg
03.06.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna, kostja tehinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.03.2016.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud 59,61% ulatuses kostja kanda ja 40,39% ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.03.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 419 647 eurot osaühingu Noverand (pankrotis; registrikood 10059106) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 08.08.2014.a kohtuasjas nr 2-1317646 välja osaühingu Noverand (pankrotis; edaspidi Noverand) pankroti. Hageja palus 18.08.2014.a avaldusega tunnustada oma nõuet summas 419 647 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Nõue ei ole pandiga tagatud. 03.03.2015.a toimunud pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu kostja. Hageja esitas nõudeavalduse pankrotihaldurile tähtaegselt. Nõudeavalduses tõi hageja selgelt esile nõude sisu, aluse ja suuruse ning seda kinnitavad tõendid. Noverandi võlgnevus hageja ees koosneb tagasimaksmata laenudest ning nendest tulenevatest intressidest ja viivistest. Noverand on andnud 20.03.2013.a hagejale võlatunnistuse summas 243 567 eurot 31.12.2012.a seisuga. Noverand ei ole viidatud võlatunnistusest nähtuvat kohustust hageja ees täitnud. Hageja ärinimi on võlatunnistuse koostamise järgselt muutunud (varasemalt JOCO L.M. Jóhannsson ehf). Võlgnevus 243 567 eurot seisneb hageja poolt Noverandile antud tagasimaksmata laenudes. Hageja andis Noverandile laene järgmiselt: 19.11.2010.a 25 000 eurot, 28.02.2011.a 50 000 eurot ja 29.03.2011.a 168 567 eurot. Noverand ja hageja leppisid viidatud laenudelt intressi tasumise kohustuse kokku määras 16% aastas ja viivisemääras 2,5% kuus. 19.11.2010.a antud laenust on 05.09.2013.a seisuga intressi- ja viivisenõue kokku 20 248 eurot, 28.02.2011.a antud laenust 36 597 eurot ja 29.03.2011.a laenust 119 235 euro ehk kokku 176 080 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei esitanud pankrotimenetluse käigus kordagi vastuväidet hageja esindusõiguse või selle puudumise kohta. Kostja esindaja on nõuete kaitsmise koosoleku protokolli allkirjastamisega kinnitanud hageja nõude seadusele vastavalt esitatuks lugemist 18.08.2014.a. VMJ esindusõigus nähtub äriregistri väljavõttest. Noverandile laenusummade ülekandmist tõendavad konto väljavõtted. Nõudeavalduse lisa 2, millega kinnitas DR kui Noverandi endine juhatuse liige laenude saamise tingimusi, puhul ei olnud vajalik, et DR volitused juhatuse liikmena oleks selle allkirjastamisel kehtinud. Kõik laenusummad, mis on hageja poolt Noverandile üle kantud, on antud DR Noverandi juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. DR poolt allkirjastatud dokumendiga saab tõendada tema juhatuse liikmeks oleku ajal tehtud tehingute tingimusi. Samuti on nõudeavalduse lisas 4 kinnitanud DR hageja nõude suurust Noverandi vastu 05.09.2013.a seisuga. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna aegumine katkes ja algas uuesti 21.03.2013.a võlatunnistuse andmisega. Kostja seisukoht viivisemäära osas on põhjendamatu, kuid kuna kostja pole viivise maksmiseks kohustatud, pole tal õigust nõuda viivise vähendamist. Kostja seisukoht intressiarvestuse mittevastavuse osas on samuti põhjendamatu. Kostja vastuväited
2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja 18.08.2014.a nõudeavalduse esitamisel ei ole tõendatud nõudeavalduse esitaja volitust nõudeavalduse esitamiseks. Nõudeavalduse lisana on esitatud volitused, millega VMJ volitas RD’t andma volitust, et vandeadvokaadid Tanel Tark ja Elmer Muna ning nende advokaadibüroo saaks esindada hagejat Noverandi pankrotimenetluses. RD andis volituse advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene ja vandeadvokaatidele Elmer Muna ning Tauno Tark. Nõudeavalduses ega varasemas osaühingu Noverand (pankrotis) pankrotimenetluses ei esitatud tõendeid, mis tõendaks VMJ’i õigust anda hageja nimel volitusi. Kuivõrd tegu on välismaa äriühinguga, ei olnud nimetatu kontrollimine võimalik ka Eesti äriregistrist. Sellest tulenevalt ei saa lugeda nõudeavaldust esitatuks ning seega ei ole võimalik ka nõude tunnustamine. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et ta esitas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite, mis hõlmab ka nõude esitamise õigust. Hagiavaldusega äriregistri väljavõtte esitamine ei ole piisav, kuna selle oleks pidanud esitama koos nõudeavaldusega. Hageja nõudeavaldusest ei ilmne ka nõude sisu, alus ega kehtivus ning nõuet tõendavad dokumendid. Nõudeavalduse lisa 1 ei saa käsitleda laenulepingutest tulenevate nõuete kinnituskirjana ega ka konstitutiivse võlatunnistusena. Puuduvad tõendid, et Noverand oleks kunagi hagejalt kinnituskirjas näidatud summa saanud ning pole ka selge, mille alusel Noverand väidetavalt summa sai. Samuti ei väljenda kinnituskiri uue kohustuse võtmist. Nõudeavalduses puuduvad igasugused tõendid nõude kujunemise, kehtivuse või aluste kohta. Nõudeavalduse lisasid 2 ja 4 ei allkirjastanud Noverandi esindaja, mistõttu viited nendest tulenevatele nõuetele on alusetud. DR oli osaühingu Noverand (pankrotis) juhatuse liige kuni 25.10.2013 (lisa). Nimetatud dokumendid on aga allkirjastatud hiljem. Isegi kui möönda, et nimetatud lisad on Noverandi esindaja poolt allkirjastatud, ei saa hageja nõuet tunnustada, kuivõrd nõudeavalduses ei ole kinnitatava nõude olemasolu tõendatud (nt puuduvad laenulepingud, tõendid laenusummade üleandmisest jms). Tõendeid maksete tegemise osas on esitatud käesolevas menetluses koos hagiavaldusega, kuid neid ei esitatud nõudeavaldusega koos. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et hagejapoolne tõendite esitamine alles kohtumenetluses on pahatahtlik pankrotimenetluse venitamine ja riivab teiste võlausaldajate õigusi. Oluliste tõendite hilisemat esitamist ei saa pidada pankrotimenetluse eesmärkide ja sätetega kooskõlas olevaks. Pangakonto väljavõtted ei tõenda laenutehingute toimumist ega sisu, kuna nendest ei ilmne, et tegemist oleks laenutehingutest tulenevate kannetega. Need tõendid oleks pidanud esitama juba hagiavaldusega. DR poolt allkirjastatud dokumendid pärast tema volituste lõppemist ei saa tõendada nõude alust ega ole usaldusväärsed. DR lähtus kinnituste andmisel omakasu eesmärgist Kuivõrd ühegi kinnistuskirja puhul ei ole selge ja tõendatud selle alus (ehk millisest tehingust tulenevat nõuet kinnitatakse) ning nõudeavalduse lisadeks olevaid väidetavaid kinnituskirju ei ole Noverandi esindaja allkirjastanud, ei saa nimetatud nõudekirjadest nõudeõigust tuleneda. Hageja on väitnud, et nõudekirjad anti laenulepingutest tulenevate nõuete kinnitamiseks. Laenulepingute olemasolu ning raha liikumist hageja nõudeavalduses mingilgi viisil tõendanud ei ole. Kuna kinnituskirjad ei ole konstitutiivsed võlatunnistused, oleks hageja pidanud nõudeavalduse esitamisel tõendama nõude aluseks olevaid väidetavaid laenutehinguid. Isegi kui väidetavad laenulepingud eksisteerisid, siis nõudeavalduse esitamise ajaks olid hageja väidetud laenulepingutest tulenevad nõuded aegunud. Tagasimaksmise tähtaeg oli üks kuu pärast laenu saamist. Väidetavad laenuandmised toimusid 19.11.2010.a, 28.02.2011.a ja 29.03.2011.a. Seega algas kõigi nõuete aegumine üks kuu pärast laenu andmist. Sellest tulenevalt oli kõikide laenude puhul 18.08.2014.a seisuga möödunud kolm aastat sissenõutavaks muutumisest. Seetõttu on väidetavad nõuded aegunud ja kostja palus kohtul aegumist kohaldada.
3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047
Hageja viivisenõue on ilmselgelt ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, sest viivisenõue on objektiivselt äärmiselt suur. Kostja leidis, et arvestades võlgnikku majanduslikku olukorda, on põhjendatud viivise vähendamine vähemalt seadusjärgse määrani. Hageja on esitanud hagiavalduses intressinõude arvutused, mis ei vasta hagiavalduse lisana esitatud nõudeavalduse lisadele, kuna intresse on hagiavalduses arvestatud vähemalt ühe kuu võrra rohkem kui väidetavalt kokku lepiti. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 04.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet Noverandi pankrotimenetluses summas 250 154,39 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena ning jättis rahuldamata nõude tunnustada hageja nõuet summas 169 492,61 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 59,61% ulatuses kostja ning 40,39% ulatuses hageja kanda. Otsuse kohaselt ei nõustunud kohus kostja vastuväidetega nõudeavalduse esitaja volituste osas. Nõudeavalduse vorminõudeid kontrollib pankrotihaldur andes vajadusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata võib üldkoosolek lugeda nõude mitteesitatuks (pankrotiseaduse § 94 lg 3). Käesoleval juhul üldkoosolek ei ole lugenud hageja nõuet mitteesitatuks, mistõttu puudub praegu alus vaielda selle üle, kas nõue on esitatud või mitte. Kostja ei ole pankrotimenetluse käigus kordagi esitanud vastuväiteid hageja esindusõiguse või selle puudumise kohta. Kostja esindaja on nõuete kaitsmise koosoleku protokolli allkirjastamisega kinnitanud hageja nõude seadusele vastavalt esitatuks lugemist 19.08.2014.a. Nõudeavaldusele on lisatud dokumendid, mis tõendavad nõude sisu, kehtivust ja alust. Samuti on kohtupraktika aktsepteerinud seda, et täiendavaid tõendeid võib esitada ka nõude tunnustamise kohtuvaidluses. Seetõttu on hageja nõue esitatud pankrotiseaduse kohaselt. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Kohus leidis, et kohtule esitatud hageja panga väljavõtted ega Noverandi arveldusarve väljavõtted ei kinnita, et hageja poolt Noverandile tehtud ülekanded oleksid tehtud laenusuhte alusel. Hageja esitas kohtule tõendina Noverandi vastuse hageja kirjale, mille kohaselt Noverand kinnitas 20.03.2013.a, et 31.12.2012.a seisuga on Noverandi võlgnevus hageja ees 243 567 eurot. Nimetatud vastus on antud hagejale, milles hageja palus võrrelda raamatupidamise andmeid, mille kohaselt võlgneb Noverand hagejale 31.12.2012.a seisuga 243 567 eurot. Nimetatud tõendit võib kohtu hinnangul käsitelda saldokinnitusena, kuid sellest ei piisa, et tõendada laenusuhte olemasolu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et DR volitused Noverandi juhatuse liikmena kehtisid kuni 25.10.2013.a. Eelnimetatud kinnituste andmise ajal oli DR vaid Noverandi nõukogu liige ja osanik. Tema volikirja kohtule esitatud ei ole. Seega ei olnud DR võlgniku seaduslik ega lepinguline esindaja ja 31.10.2013.a laenu tingimuste kinnitusele ning 04.11.2013.a vastusele alla kirjutamiseks pädevus puudus. Seega puudus DR-l volitus Noverandi nimel hagejalt laenude saamise kohta kinnituskirju anda. Seega on DR poolt 31.10.2013.a laenu tingimuste kinnitus ja 04.11.2013.a kinnitus Noverandi võlgnevuse kohta tühised tehingud ning ei tõenda hageja ja Noverandi vahel laenulepingu sõlmimist. Kohus leidis, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole leidnud tõendamist laenusuhte olemasolu hageja ja Noverandi vahel. Üksnes raha ülekandmine võlgniku arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Puuduvad tõendid, et Noverand oleks teinud tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja Noverand oleksid sõlminud laenulepingu, ei ole ka tõendatud, et Noverand oleks jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused. Kohus kvalifitseeris hageja nõude Noverandi vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leidis, et kuna alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047 kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, hakkas aegumistähtaeg kulgema ajast, mil isik pidi olema teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumise toimumisest tema arvel ja rikkuja isikust. Kohus tuvastas, et hageja on teinud Noverandi arvelduskontole järgmised ülekanded: 19.11.2010.a summas 25 000 eurot, 28.02.2011.a summas 50 000 eurot ja 29.03.2011.a summas 168 567 eurot. Seega tuleb kohtu hinnangul aegumist hinnata iga makse osas eraldiseisvalt. Kohus leidis, et hageja pidi saama rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada hetkel, kui ta tegi Noverandile ülekanded. Seega saabus 19.11.2010.a tehtud makse osas aegumistähtaeg 19.11.2013.a kell 24:00, 28.02.2011.a tehtud makse osas 28.02.2014.a kell 24:00 ja 29.03.2011a makse osa 29.03.2014.a kell 24:00. Hageja leidis, et nõude aegumine on katkenud ning alanud uuesti 21.03.2013.a. Kohtule esitatud Noverandi 20.03.2013.a vastusest hageja järelepärimisele Noverand kinnitas, et 31.12.2012.a seisuga on Noverandi võlgnevus hageja ees 243 567 eurot. Nimetatud dokumendi on allkirjastanud Noverandi tolleaegne juhatuse liige DR. Kohus leidis, et nimetatud kinnitusest nähtub, et Noverand oli teadlik hageja nõude olemasolust. Kohus nõustus hagejaga, et kuna Noverandi seaduslik esindaja DR on 20.03.2013.a kinnitanud, et Noverandil on hageja ees võlgnevus 243 567 eurot, on Noverandi poolt nõude tunnustamisega hageja nõude aegumine katkenud ja alanud uuesti. Hageja on esitanud oma nõude Noverandi pankrotimenetluses 18.08.2014.a. Seega hageja nõue summas 243 567 eurot ei olnud kohtu hinnangul aegunud. Käesoleval juhul on hageja teinud Noverandile ülekandeid olematu laenulepingu täitmiseks. Kostja leidis, et pangakonto väljavõtetest ei ilmne, et tegu oleks laenutehingutest tulenevate kannetega. Samas ei ole kostja välja toonud ka teisi suhteid, mille alusel hageja raha Noverandile üle andis. Mis puutub kostja väidetesse, et tegemist võib olla investeeringuga, mida pankrotivõlgnik ei pea tagastama, ei ole nimetatud väide leidnud tõendamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks saanud pankrotivõlgniku osanikuks. Seega on hageja teinud ülekanded Noverandi arveldusarvele kokku summas 243 567 eurot ilma, et hagejal oleks olnud kohustus Noverandile selline summa üle kanda. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega leidis kohus, et Noverand on rikastunud hageja arvel summas 243 567 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et ei ole leidnud tõendamist hageja ja Noverandi vahel laenulepingu sõlmimine ja hagejal on õigus tema poolt Noverandi arveldusarvele kantud raha tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 alusel, jättis kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud alternatiivse intressi- ja viivisearvestuse. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel VÕS § 94 sätestatud suuruses intressi alates Noverandi arveldusarvele alusetult rahasummade ülekandmisest. Kuivõrd kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks Noverandilt enne viimase suhtes pankrotimenetluse algatamist alusetult ülekantud rahasummade tagastamist nõudnud, ei ole Noverand raha tagasimaksmisega olnud viivituses ning hageja ei saa viimaselt nõuda intressi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Seadusjärgne intress 29.11.2010.a hageja poolt osaühingule Noverand (pankrotis) üle kantud 25 000 euro puhul on kokku 751,95 eurot. Seadusjärgne intress 28.02.2011.a hageja poolt Noverandile üle kantud 50 000 euro puhul on kokku 1365,55 eurot. Seadusjärgne intress 29.03.2011.a hageja poolt Noverandile üle kantud 168 567 euro puhul on kokku 4469,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul põhjendatud hageja intressinõue summas 6587,36 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, hageja nõue teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata summas 169 492,61 eurot Noverandi pankrotimenetluses ning millega jäeti menetluskulud 40,39% ulatuses hageja kanda. Hageja palus teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses ja tunnustatakse hageja nõuet
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047 summas 419 647 eurot Noverandi pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgi nõudena ning jäetakse kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja ei vaidlustanud otsust osas, millega tunnustati tema nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena summas 250 154,39 eurot ning millega jäeti menetluskulud 59,61% ulatuses kostja kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtuotsus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-ga 1, vastuoluline ja olulises osas põhjendamata. Otsuses on oluliselt eksitud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise reeglite vastu. Harju Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse norme muu hulgas seoses juhatuse liikme esindusõigusega olukorras, kus pankrotimäärus on tühistatud. Maakohus jättis valesti tuvastamata Noverandi juhatuse liikme seadusjärgse esindusõiguse ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kohtuotsuses on õigesti tuvastatud, et hageja on 2010.a ja 2011.a üle kandnud Noverandile kokku 243 567 eurot järgnevalt: 19.11.2010.a summas 25 000 eurot, 28.02.2011.a summas 50 000 eurot, 29.03.2011.a summas 168 567 eurot. Harju Maakohus on aga asunud valele seisukohale, et tõendamata on ülekannete tegemine laenusuhte raames ning eelneva tõttu on väidetavalt põhjendamatu hagiavalduses esile toodud intressinõue poolte vahel kokku lepitud määrade alusel. Kohtu järeldused (otsuse leheküljel 8) on vastuolus tõenditega ning üllatavad. Harju Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta hageja poolt menetluses nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud seisukohad ja tõendid seoses DR juhatuse liikmeks olekuga. Eelneva tõttu on kohus teinud ebaõige lahendi. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, nagu puuduks poolte vahel vaidlus selle osas, et DR volitused Noverandi juhatuse liikmena kehtisid kuni 25.10.2013.a. Üllatav ja otseses vastuolus tõenditega on väide, et DR oli 31.10.2013.a ja 04.11.2013.a dokumentide allkirjastamise ajal väidetavalt Noverandi nõukogu liige ja osanik. Nähtuvalt esitatud registrikaardist on 29.10.2010.a kinnitatud muutmiskanne, millega on juhatuse liikmeks valitud DR (kanne nr 8). Vastavalt kandele nr 11, on Harju Maakohtu 08.08.2014.a kohtumäärusega välja kuulutatud Noverandi pankrot ning pankrotihaldur Peeter Sepper on saanud äriühingu esindusõiguse samal päeval. Tõendist tuleneb üheselt, et DR-l oli kuni 08.08.2014.a Noverandi suhtes seadusjärgne kehtiv esindusõigus. Tulenevalt asjaolust, et esialgne, 05.09.2013.a pankrotimäärus tühistati ning Noverandi pankrot kuulutati välja 08.08.2014.a, ei olnud DR kui Noverandi juhatuse liige minetanud oma seadusjärgset esindusõigust enne 08.08.2014.a. Noverandi juhtorganite koosseis on tõendatud eelnevalt viidatud Noverandi registrikaardi väljavõttega. Sellest nähtuvalt on pankrotihaldur saanud Noverandi suhtes esindusõiguse alates 08.08.2014.a. 31.10.2013.a ja 04.11.2013.a dokumentide allkirjastamisega pole Noverand tekitanud endale uusi kohustusi, vaid on kinnitanud varasemate tehingute tegemist kindlatel tingimustel. Harju Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta apellandi seisukohad ning esitatud tõendid. Tulenevalt eeltoodust on kohus jätnud valesti tuvastamata laenusuhte olemasolu hageja ja Noverandi vahel ning välja mõistmata intressimäärad vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Pooled leppisid kokku intressimääras 16% aastas ning viivisintressis 2,5% kuus. Harju Maakohus on jätnud eelnevad tõendid valesti arvestamata ning kõrvalnõude vastavalt hagiavalduses esile toodule välja mõistmata. Laenuleping ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seda suhet saab tõendada kõigi tõenditega. Majandussuhetes eeldatakse suhte tasulisust ja vastupidist tuleb apellandi hinnangul tõendada. Kostja on menetluses väitnud, et tegemist võis olla investeeringute raames tehtud ülekannetega, kuid pole oma paljasõnalise väite kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit esitanud, hoolimata kohtu otsestest juhistest. Hageja on esitanud kohtule erinevaid tõendeid, kust nähtuvad summade intresside ja viivisintresside kokkulepped. 04.11.2013.a ja 31.10.2013.a allkirjastatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja ja Noverandi vahel oli laenusuhe ning tõendatud ülekanded tehti laenusuhte raames.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047 Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles maakohus jättis nõude põhinõuet ja seadusjärgset intressi ületavas osas tunnustamata. Apellatsioonkaebus võiks rahuldamisele kuuluda juhul, kui käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel saaks tõendatuks lugeda, et pankrotivõlgnik sõlmis hagejaga vaidlusaluse raha saamiseks laenulepingu, hageja poolt väidetud tingimustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel sellist järeldust teha ei saa.
8.Hageja ei ole väitnud, et hageja ja pankrotivõlgnik oleksid sõlminud kirjaliku laenulepingu. Hageja väitis, et isik, kes oli pankrotivõlgniku juhatuse liige ajal, mil pankrotivõlgnikule vaidlusalused pangaülekanded tehti, andis kirjaliku kinnituse selle kohta, et vaidlusalused rahasummad maksti laenusuhte alusel ja laenusuhtes tuli maksta kokkuleppelist intressi ja seaduses sätestatust kõrgemat viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et vastav kinnitus anti peale seda, kui maakohus oli teinud pankrotimääruse, millega kuulutati välja pankrotivõlgniku pankrot ja millega nimetati pankrotivõlgniku suhtes pankrotihaldur. Pooled on eri meelt selles osas, milline on pankroti väljakuulutamise ja pankrotihalduri määramise kohtumääruse tähendus ja toime sellel ajal, kui vastav määrus ei ole veel jõustunud. Selline küsimus tõusetus käesolevas asjas seetõttu, et algne pankroti väljakuulutamise ja halduri nimetamise määrus tühistati, tsiviilasi saadeti pankrotiavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule ning pankrot kuulutati välja ja haldur määrati hilisema määrusega, mis hiljem ka jõustus. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus, sh ka pankroti väljakuulutamise ja halduri nimetamise määrus on koheselt, st juba enne jõustumist täidetav. See tähendab, et pankrotihalduri volitused tekivad juba enne kohtumääruse jõustumist. Juhul, kui pankroti väljakuulutamise ja halduri nimetamise määrus peaks hilisemalt tühistatama ja pankrot peaks isegi jäetama välja kuulutamata, ei muuda see halduri poolt peale nimetamist ja enne halduri nimetamise kohtumääruse tühistamise jõustumist tehtud toiminguid tühisteks ega olematuteks. Sellises olukorras ei saa olla nii, et kuni halduri nimetamise määruse jõustumiseni saaks pankrotivõlgniku juhatuse liige jätkata äriühingu seadusliku esindajana oma tegevust. Äriühingul ei saa olla samaaegselt seaduslik esindaja pankrotihaldur ja juhatuse liige. Nendel kaalutlustel leidis maakohus õigesti, et isikul, kes oli pankrotivõlgniku juhatuse liige, ei olnud vaidlusaluse kinnituskirja andmise ajal juhatuse liikme volitusi.
9.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et isiku, kes oli pankrotivõlgniku juhatuse liige, poolt antud kirjalikku kinnitust saab hinnata dokumentaalse tõendina sõltumata sellest, kas selle andis välja ja allkirjastas isik ajal, mil tal olid juhatuse liikme volitused või ajal, mil juhatuse liikme volitused olid juba lõppenud. Sellest hoolimata tuleb asuda seisukohale, et vastav tõend ei ole piisav selleks, et selle alusel lugeda tõendatuks seda, et hageja ja pankrotivõlgniku vahel oleks olnud laenuleping ja vaidlusalused summad
7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-5047 oleksid laekunud laenulepingu täitmisena. Seejuures tuleb arvestada konteksti, mille raames pankrotivõlgniku juhatuse liige kinnituskirja välja andis. Konkreetseks ajahetkeks oli pankrotivõlgnik muutunud juba maksejõuetuks ja veelgi enam, pankrotivõlgniku suhtes oli juba välja kuulutatud pankrot ja nimetatud ka pankrotihaldur. Teiseks, pangaülekannete selgitused ei kajastanud mitte ühtegi viidet sellele, et rahad oleksid üle kantud laenulepingu täitmise eesmärgil. Maakohus leidis õigesti, et üks makse selgitus sisaldas viidet, mis annab aluse järeldada, et raha kanti üle muul eesmärgil. Kolmandaks, maakohus tuvastas ja apellant vastavat asjaolu kaebuses ei vaidlustanud, et varasemalt pankrotivõlgnikult vaidlusaluste summade tagastamist ei nõutud. Neljandaks, juhul, kui raha oleks makstud hageja poolt viidatud tingimustega laenulepingu alusel, oleks nö saldokinnitus antud eelduslikult summade kohta, mis vastanuks laenulepingujärgsele võlgnevusele. Praegusel juhul see aga nii ei ole. Viiendaks, eluliselt ei ole usutav, et kirjeldatud tingimustega laenulepingute sõlmimisel ei oleks kirjalikku lepingut vormistatud. Nii hageja kui ka pankrotivõlgniku puhul on tegemist juriidiliste isikutega, kellel peaks eelduslikult olema raamatupidamine ja kes peaksid selliseid tehinguid kajastama ka raamatupidamises ning juhul, kui mingist lepingust peaksid tekkima juriidilisele isikule märkimisväärses suuruses intresside ja viiviste maksmise kohustused, peaks raamatupidamises olema ka alusdokument, mille kaudu intresside ja viiviste maksmise kohustust raamatupidamises kajastada. Eespool toodust tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja ei ole laenulepingu olemasolu tõendanud.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna maakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud, määrab menetluskulud summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Otsus parandatud 27.06.2016 määrusega
RESOLUTSIOON:
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016.a otsuses sisalduv ilmne ebatäpsus ja asendada resolutsiooni punktis 3 eelviimane sõna „kostja“ sõnaga „hageja“.
2.Lugeda otsuse resolutsiooni punktis 3 õigeks järgmine tekst: „Jätta maakohtu menetluskulud 59,61% ulatuses kostja kanda ja 40,39% ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda“.
3.Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 21.06.2016.a otsus kätte toimetatud.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.