Rahuldada F.V hagi L.F-i vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista J. F.V F.V kasuks käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis 5128 eurot 46 senti (perioodi 9. veebruarist 2023 kuni 15. novembrini 2024 eest).
3.Mõista J. F.V F.V kasuks välja alates 16. novembrist 2024 kuni F.V täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 287 eurot 72 senti [s.o 272 eurot 76 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 9. veebruarist 2023 tasutud makseid.
5.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda U.J pangakontole, selgitusega „elatis F.V “.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.F.V (hageja) esitas 7. detsembril 2023 hagi L.F-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise seadusega kehtestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuva elatise 200 eurot kuus alates 9. veebruarist 2023. Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures. Kostja pole hageja juures olnud alates 1. maist 2022. Kostja ei ole hagejat mitte kuidagi toetanud. Hageja on täielikult ema ülalpidamisel.
Kostja pole hagile sisuliselt vastu vaielnud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa.
PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt RKTKo 24.10.2012. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Kuivõrd kostja on hageja isa, ei ela hagejaga koos ega täida ülalpidamiskohustust vahetult, on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
5.Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Kostja vastas 12. märtsil 2024, et tal ei ole võimalik dokumentide puudumise tõttu kuhugi pääseda ja tal pole sissekirjutust, et kirju saada, kuid ta on kõigega nõus. Kostja kirjutas 17. märtsil 2024 kohtule, et ei saa (dokumente) avada ja on kõigega nõus. Kohus ei saa sellist kostja vastust hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 mõistes käsitleda ning lahendab asja sisuliselt.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 ettenähtud miinimummääras. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272 eurot 76 senti). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54 eurot 96 senti). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja kinnitusel laekub lapsetoetus hageja ema arveldusarvele. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Kuivõrd hageja kinnitusel ei viibi hageja kostja juures ning elatist nõutakse vaid ühele lapsele, ei kohaldu käesolevas asjas elatise miinimumsumma arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud seaduse järgi elatise vaidlusi lahendades leidnud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt nt RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-15-15909, p 12). Kohtu hinnangul kehtib see eeldus ka alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud perekonnaseaduse alusel elatise väljamõistmisel. Kohus arutas 30. oktoobri 2024. a kohtuistungil hageja seadusliku esindajaga hagiavalduses märgitud kulusid. Võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kulud (570 eurot kuus) suurenenud, suurenesid kulutused toidule, lisandusid trennikulutused 70 eurot kuus, algses hagiavalduses ei olnud märgitud kulutusi eluasemele. Seega on hageja kulutused kokku suuremad, kui 7. detsembri 2023. a hagis märgitud 570 eurot kuus. Kohus leiab, et sellises suurusjärgus kulutused hageja ülalpidamiseks on usutavad ning kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumulatuses, kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud, ei pea hageja oma kulude suurust tõendama.
8.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (vt nt RKTKo 28.10.2015. a, nr 3-2-1-124-15, p 15). Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Elektrooniliselt saadetud vastuses on kostja hoopis väitnud, et on kõigega nõus. Seega puudub käesolevas asjas alus alla seadusega
kehtestatud miinimumi elatise väljamõistmiseks, kostja ei ole elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu välja toonud ega tõendanud. Hageja nõue tuleb rahuldada.
9.Hageja palus mõista elatise 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 9. veebruarist 2023. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (vt nt RKTKo 27.10.2021. a, nr 2-19-18082, p 13). Ka sellele nõudele ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud. Hageja ema 30. oktoobril 2024 istungil antud kinnituse kohaselt on ta korduvalt kostjalt elatist nõudnud, kuid kostja ei ole elatist tasunud. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alla seaduses kehtestatud miinimummäära, seega arvestades hageja õigust saada elatist ning kostja kohustust elatist anda, ei pea hageja sellises ulatuses elatise väljamõistmiseks kohtule tõendeid (nt oma kulude kohta) esitama ning selles ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Asjaolusid nõude vähendamiseks pidi esile tooma kostja, kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 9. veebruarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 7. detsembrini 2023.
10.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 9. veebruarist 2023 kuni 7 detsembrini 2023 ning alates 8. detsembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana PKS § 101 lg-te 1–5 alusel. Kohtu hinnangul on lahendi täidetavuse ja selguse huvides mõistlik mõista käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis kindla summana. Tagasiulatuva elatise suuruseks perioodi 9. veebruarist 2023 kuni 7. detsembrini 2023 eest on 1988 eurot 2 senti (200/28*20+200*9+200/31*7). Alates hagi esitamisest kuni 31. märtsini 2024 on PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 260 eurot 33 senti. Seega on perioodi 8. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 elatise summaks 982 eurot 54 senti (260,33/31*24+260,33*3). Alates 1. aprillist 2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatav elatise summa on 287 eurot 72 senti kuus. Seega perioodi 1. aprillist 2024 kuni 15. novembrini 2024 on elatise suuruseks 2157 eurot 90 senti (287,72*7+287,72/30*15). Kokku on perioodi 9. veebruar 2023 kuni 15. november 2024 elatise suuruseks 5128 eurot 46 senti (1988,02+982,54+2157,90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kinnitusel ei ole kostja viidatud perioodil hagejale elatist tasunud. Kui kostja on siiski hagejale sel perioodil elatist tasunud, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
11.Alates 16. novembrist 2024 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt: igakuine elatis on 287 eurot 72 senti [s.o 272 eurot 76 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette. Kooskõlas hageja seadusliku esindaja 30. oktoobril 2024 istungil antud kinnitusega peab kostja igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Elatise kohustus tuleb täita hageja seadusliku esindaja U.J pangakontole, mis käesoleva otsuse tegemise seisuga on SEB Pank AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.