lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-3150/4

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-3150/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2191
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 149 lg 1, 2Sundtäitmisega ühinemineTsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 23Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTMS § 14 lg 1Sissenõude pööramine abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvaraleTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTSM § 149 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Politsei- ja Piirivalveamet70008747(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Andrea Lega

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3150

Tsiviilasi

Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 18.02.2016 otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747; asukoht Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn), volitatud esindaja Irina XXXX (e-post [email protected]); Puudutatud isik: kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 18.02.2016 otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

Asjaolud

1.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 29.01.2016.a kaebuse kohtutäituri 20.01.2016.a otsuse peale. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus tegi 18.02.2016.a otsuse, millega jättis Politsei- ja Piirivalveameti kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja märgib, et sai kaevatava otsuse kätte 18.02.2016.a.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.09.20262-24-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-26-8504/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hind
TsMS § 125Tuvastushagi hind
TsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 26.02.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus ́e 18.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862.

Avaldaja nõue ja põhjendused

3.Avaldusest nähtub, et XXXX karistati 23.07.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti väärteootsusega nr 2510,14,001556 rahatrahviga 173,30 eurot. Väärteootsus saadeti sundtäitmiseks kohtutäitur Hille Kudule, täiteasja number 035/2014/1184.
4.Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on abikaasade XXXX ja XXXX suhtes algatatud täitemenetlused, täiteasjad nr-ga 022/2015/862 ja 022/2015/863. 09.12.2015.a esitas kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Elin Vilippus’ele avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. 20.01.2016.a jättis kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäitur Hille Kudu avalduse rahuldamata. Avaldaja leiab, et sundtäitmisega ühinemiseks ei pea olema mittevõlgnikust abikaasa avaldust ja see ei ole sundtäitmisega ühinemise üheks eelduseks. TMS § 149 ei anna kohtutäiturile kaalutlusõigust avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohtutäitur peab sissenõude pööramiseks kinnisvarale, st vara arestimiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemiseks, kontrollima vara kuuluvust võlgnikule ja selle kuulumise korral ühisvarasse küsima võlgnikuks olevalt abikaasalt nõusolekut. TMS § 149 lg 2 sõnastusest saab järeldada, et sundtäitmisega ühinev kohtutäitur ühineb selle kohtutäituri täitemenetlusega, kes on oma menetluses oleva sissenõude kinnisasjale juba pööranud, muuhulgas kontrollinud kinnisasja kuuluvust võlgnikule ja vararežiimi. Ülaltoodust tulenevalt kaebaja leiab, et võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut ei saa nõuda kohtutäiturilt, kes soovib sundtäitmisega ühineda, kuivõrd kõne all olevaid asjaolusid on juba kontrollinud see kohtutäitur, kes on juba kinnisasja arestinud. Ka ei ole nõusoleku võtmine võimalik põhjusel, et sundtäitmisega ühinemise avalduse teinud kohtutäitur ei tee kinnisasjaga ühtegi toimingut, välja arvatud võlgniku vara ja keelumärgete kontroll kinnistusraamatust. Viimane ongi sundtäitmisega ühinemise avalduse tegemise üheks eelduseks. Avalduse tegemisega lõpeb avalduse esitanud kohtutäituri aktiivne tegevus. TMS § 149 regulatsioon ei anna kohtutäiturile diskretsiooniruumi, mille tõttu on avalduse vastuvõtmisest keeldumine põhjendamatu.
5.Kohtutäitur on jätnud arvestamata vaid temale teadaolevad asjaolud, mis on olulised täitetoimingute tegemisel ja H. Kudu avalduse lahendamisel. 18.02.2016.a otsuses kohtutäitur täpsustab, et tema menetluses on nõuded abikaasade XXXX ja XXXX vastu (täitetoimiku numbrid 022/2015/862 ja 022/2015/863). Mõlema täitemenetluse aluseks on üks täitedokument – Harju Maakohtu 08.08.2014.a lahend tsiviilasjas nr 2-14-18916, mille raames on sissenõue pööratud abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale – korteriomandile. Nimetatud asjaolust ei olnud kaebaja varasemalt teadlik. Kui asi kuulub abikaasade ühisomandisse, saab selle suhtes sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustav dokument. Nimetatud säte kohustab kohtutäiturit kontrollima, kas mõlema abikaasa suhtes on käimas täitemenetlus. Sätte sõnastusest saab järeldada, et tegemist ei pea olema sama täitemenetlusega ega sama täitedokumendiga. Mittevõlgnikuks olevalt abikaasalt nõusoleku võtmise eesmärgiks on kaitsta selle isiku varalisi ja abikaasa õigusi. Käesoleval juhul on kohustus kaebaja arvates ära langenud. Arvestades uut ilmnenud asjaolu, milleks on mõlema abikaasa suhtes sama täitedokumendi ja sama ühisvara suhtes läbiviidav täitemenetlus, välistab kaebaja arvates igal juhul nõusoleku küsimist seonduvalt kohtutäitur Hille Kudu täiteasjaga. Kinnisasi realiseeritakse tervikuna ja ühegi abikaasa varalise õigused ei jää TMS-ga ettenähtud kaitseta.
6.Avaldaja palub tühistada Harju kohtutäitur Elin Vilippuse 18.02.2016 otsus täiteasjas nr 022/2015/862, millega keelduti kohtutäitur Hille Kudu avalduse vastuvõtmisest sundtäitmisega ühinemiseks.

Kohtutäituri seisukoht

7.Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Ühinemise avalduse esitanud kohtutäitur on alustanud kaebaja avalduse alusel täitemenetlust vaid XXXXvastu ja tema abikaasa XXXXsuhtes ei ole täitemenetlust algatatud, sh ei nähtu asjas esitatud asjaoludest, et kasvõi üks abikaasa vastutaks täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest nii oma lahusvara kui ka kogu abikaasade ühisvaraga. Seega saaks sissenõudja PPA ja kohtutäitur Hille Kudu pöörata sissenõude ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale üksnes teise abikaasa nõusolekul. Nõusoleku puudumisel tuleb aga ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramiseks vara esmalt jagada. Isegi kui jõuda järeldusele, et kohtutäitur peaks kinnisasja realiseerima (hetkel on abikaasad sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe ja sissenõudja on palunud toimingud edasi lükata), ei muuda kinnisasja realiseerimine enampakkumisel abikaasade ühisvara automaatselt lahusvaraks ega anna kohtutäiturile õigust täita ühisvara arvelt ühe abikaasa isiklike kohustusi.
8.Kohtutäitur on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa eeldada, et üks mõlemat abikaasat kohustav täitedokument annab kõikidele sissenõudjatele abstraktse õiguse pöörata ka oma nõue täitmiseks nõude ühisvarale, olukorras, kus nende nõude täitmiseks abikaasade ühisvara arvelt, puudub abikaasa nõusolek. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
11.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas 29.01.2016.a kaebuse kohtutäituri 20.01.2016.a otsusele. Kohtutäitur Elin Vilippus tegi 18.02.2016.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja märgib, et sai kaevatava otsuse kätte 18.02.2016.a ning esitas 26.02.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus ́e 18.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
12.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
13.Avaldaja leiab, et sundtäitmisega ühinemiseks ei pea olema mittevõlgnikust abikaasa avaldust ja see ei ole TSM § 149 lg 1 seatud üheks eelduseks. TMS § 149 ei anna kohtutäiturile kaalutlusõigust avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut ei saa nõuda kohtutäiturilt, kes soovib sundtäitmisega ühineda, kuivõrd kõne all olevaid asjaolusid on juba kontrollinud see kohtutäitur, kes on juba kinnisasja arestinud. Ka ei ole nõusoleku võtmine võimalik põhjusel, et sundtäitmisega ühinemise avalduse teinud kohtutäitur ei tee kinnisasjaga ühtegi toimingut, välja arvatud võlgniku vara ja keelumärgete kontroll kinnistusraamatust. Mittevõlgnikuks olevalt abikaasalt nõusoleku võtmise eesmärgiks on kaitsta selle isiku varalisi ja abikaasa õigusi. Arvestades asjaolu, milleks on mõlema abikaasa suhtes sama täitedokumendi ja sama ühisvara suhtes läbiviidav täitemenetlus, välistab kaebaja arvates igal juhul nõusoleku küsimist seonduvalt kohtutäitur Hille Kudu täiteasjaga. Kinnisasi realiseeritakse tervikuna ja ühegi abikaasa varalise õigused ei jää TMS-ga ettenähtud kaitseta.
14.Avaldaja palub tühistada Harju kohtutäitur Elin Vilippuse 18.02.2016 otsus täiteasjas nr 022/2015/862, millega keelduti kohtutäitur Hille Kudu avalduse vastuvõtmisest sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
15.Puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle. Kohtutäitur Hille Kudu menetluses on täiteasi nr 035/2014/1184, kus võlgnikuks on XXXXning täitedokumendiks Politsei- ja Piirivalveameti väärteootsus nr 2510,14,001556. Kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses on abikaasade XXXXja XXXXsuhtes algatatud täitemenetlused, täiteasjad nr 022/2015/862 ja 022/2015/863. Mõlemas täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 08.08.2014.a lahend tsiviilasjas nr 2-14-18916. Täiteasjade menetluse raames on kohtutäitur muuhulgas pööranud sissenõude abikaasade XXXXja XXXXühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 2285301 (asukohaga Paekaare 54-4, Tallinn). 09.12.2015.a esitas kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Elin Vilippus’ele avalduse sundtäitmisega ühinemiseks TMS § 149 alusel. 20.01.2016.a jättis kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäitur Hille Kudu avalduse rahuldamata, kuivõrd avaldus oli esitatud abikaasade XXXXja XXXXühisomandisse kuuluva kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Avaldusele ei olnud lisatud mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti ega võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.
16.Analüüsimaks kohtutäitur Elin Vilippus’e otsuse seaduspärasust, tuleb välja selgitada, kas abikaasade ühisomandisse kuuluva kinnisasja suhtes toimuva täitemenetlusega ühinemiseks ühe abikaasa suhtes toimuva täitemenetlusega, on vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.
17.TMS § 14 lg 1 järgi saab kohtutäitur pöörata sissenõude abikaasade ühisvarale üksnes juhul, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus või kui täitmisel on mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Täiteasjades nr 022/2015/862 ja 022/2015/863 on täitmisel mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Täiteasjas nr 035/2014/1184 on täitmisel vaid XXXX’i kohustav täitedokument. Teise abikaasa nõusolekuta saab ühisvarale sissenõude pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu. XXXX’i suhtes sundtäidetava nõude pööramiseks abikaasade ühisvarale on vajalik XXXX’i nõusolek. Asja materjalidest nähtuvalt nimetatud nõusolek puudub. Kohus ühineb kohtutäituri seisukohaga, millest tulenevalt ei anna üks mõlemat abikaasat kohustav täitedokument kõikidele sissenõudjatele õigust pöörata ka oma nõue täitmisele abikaasade ühisvarale, olukorras, kus selleks puudub abikaasa nõusolek.
18.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-164-13 p-s 12 märkinud, et TMS § 149 lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile tõesti ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte ning kinnisasja arestinud kohtutäitur peab ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama (vt erandite kohta määruse p-s 13 viidatud kohtupraktikat). Sama lahendi p-s 13 selgitas Riigikohus muuhulgas, et kohtutäituri vahendusel esitatavale TMS § 149 järgsele avaldusele tuleb lisada samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele. Eelnimetatud lahendi loogikast nähtub, et kohtutäituril on kohustus kontrollida TMS § 149 järgse avalduse alusel täitemenetluse läbiviimise või täitedokumendi täitmise üldisi eeldusi. Seega olukorras, kus sissenõue on pööratud abikaasade ühisvarale, peab kohtutäitur kontrollima ka TMS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemist. Kui eeldused ei ole täidetud, on kohtutäituril õigus jätta ühinemise taotlus rahuldamata. Abikaasade ühisvarale sissenõude pööramiseks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku saamise järgselt on kohtutäituril võimalik esitada uus avaldus täitemenetlusega ühinemiseks. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et tema ülesandeks ei ole asuda kõrvaldama ühinemisavalduses esinevaid puudusi, s.t võlgnikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut küsima. Puuduste kõrvaldamine on siiski ühineja kohtutäituri kohustuseks.
19.Kohus lisab, et nimetatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise tulem ei ole automaatselt 50% ulatuses kummagi abikaasa lahusvaraks. Tegemist on jätkuvalt poolte ühisvaraga ning kohtutäituril puudub õigus täita ühisvara arvelt ühe abikaasa isiklike kohustusi (s.o käesoleval juhul XXXX’i kohustusi kohtutäitur Hille Kudu menetluses olevas täiteasjas nr 035/2014/1184). Kohtutäitur saaks tulemist rahuldada XXXX’i täiteasjas nr 035/2014/1184 sundtäidetavad kohustused üksnes XXXX’i nõusolekul.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Elin Vilippus ́e 18.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862 rahuldamata.
21.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

24.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-1682/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja