jaanuarist 2024 kuni V.J-i täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o perioodil 9. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 summas 221,28 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2024 summas 244,56 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning arvestades perekonnaseaduse § 101
lg-tes 5 ja 7 toodut.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval R.H arvelduskontole selgitusega „V.J-i elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Võtta asja juurde Z.J-i 8. oktoobril 2024 esitatud tõend ja V.U ja V.J-i 10. oktoobril 2024 esitatud tõend.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealised lapsed. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.V.U ja V.J (hagejad) esitasid 9. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi Z.J-i (kostja), paludes mõista M. V.U V.U kasuks välja igakuine elatis summas 120 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni V.U täisealiseks saamiseni ning mõista Z.J-ilt V.J-i kasuks välja igakuine elatis summas 260,33 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni V.J-i täisealiseks saamiseni, korrigeerides elatise suurust kord aastas iga aasta 1. aprillil, lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 ja 4 sätestatust, st alates 1. aprillist 2024 on elatise summa 287,72 eurot.
2.Tartu Maakohus on kinnitanud 22. veebruari 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-197487 poolte kompromissi lastega suhtlemise korras, mille järgi V.U viibib ühe nädala kaupa kummagi vanema juures ning V.J elab ema juures ja külastab isa vastavalt soovile. Hagejate ema väitel ei käi käesoleval ajal isa juures kumbki laps, kuna lapsed ei soovi isa juurde minna. Kostja maksis ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni 8. detsembrini 2023 laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot. Alates 2023. aasta septembrist on kõik laste trennidega seotud kulud kandnud laste ema. Hagejate ema hinnangul on kostja majanduslik seisund piisavalt hea hagejate rahaliseks toetamiseks.
3.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis summas 221,28 eurot kuus.
4.Vastuse kohaselt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja osalenud laste elus vahetult. Alates 22. veebruarist 2023 kuni käesoleva ajani on V.Ul vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad on kohustatud last vahetult ülal pidama, tema eest vahetult hoolitsema, igapäevaelu tegevusi ja toiminguid korraldama ning muid jooksvaid vajadusi katma. Riiklikud peretoetused laekuvad hagejate ema kontole, seega on osa hagejate vajadustest kaetud peretoetustega. Hagejate ema väide, et kumbki lastest ei soovi isa juurde minna, ei vasta tõele. Hagejate ema tegeleb teadliku laste võõrandamisega isast, mis on lastes tekitanud vastumeelsust isa juurde minemise osas. Kostja on pidanud lapsi üleval vahetult ning täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult vastavalt enda majanduslikele võimalustele. Kuni 2023. aasta suve lõpuni tasus hageja I ratsatreeningute eest kostja. Kostja on töötu, mistõttu tema majanduslikud võimalused on piiratud ja seadusjärgse elatise maksmine hagejale II käib kostjale üle jõu. Elatise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja sissetulek on ca 1 380,88 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hageja I elatise nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja II elatise nõude osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
7.Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx sündinud V.U ning xxxxxxxxxxxxxx sündinud V.J on R.H ja Z.J-i alaealised lapsed.
8.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et R.H ja Z.J-i kooselu lõppes 2016. aasta kevadel.
9.Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7487 kinnitati kompromiss, mille kohaselt hageja I elab võrdse aja kummagi vanema juures (ühe nädala kaupa kummagi vanema juures) ning hageja II elab alaliselt ema juures, kuid saab kostja juures käia vastavalt oma soovile (dtl 9-11).
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
11.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sealjuures on PKS § 101 lg 1 sätestatud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Küll aga näeb PKS § 102 lg 3 ette, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes
suuremas summas lisaks § 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
12.PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
13.Hageja I V.U taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise summas 120 eurot kuus, mis on pool igakuisest ratsatrenni maksumusest. Ratsatrenni kulu on täiendav kulu, mida kannab hetkel lapse ema ainuisikuliselt.
14.Kohus on seisukohal, et hageja I puhul puudub alus elatise väljamõistmiseks, kuna hageja I suhtleb 22. veebruari 2023 kohtumääruse alusel kostjaga võrdse aja. Riigikohtu praktika järgi tuleb ülalpidamiskohustuse tuvastamisel lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, et vältida vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähenduse pisendamist (Riigikohtu 12. mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1).
15.Kohus arvestab täiendavalt, et lapsetoetus V.U eest laekub lapse ema kontole, kuigi vahelduva elukoha puhul peaksid mõlemad vanemad saama toetust kasutada. Lisaks on kostja tõendanud, et on teinud hageja I ülalpidamiseks kulutusi, tasudes hageja I telefoniarveid (dtl 77, 126, 133, 136, 140, 147, 155, 164, 171).
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja I nõue elatise väljamõistmiseks summas 120 eurot kuus põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
17.Hageja II V.J taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja seadusjärgse elatise summas 260,33 eurot kuus, korrigeerides elatise suurust kord aastas iga aasta
1.aprillil, lähtudes PKS § 101 lg 3 sätestatust.
18.Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 685 × 0,03 = 50,55 eurot ehk 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 300,33 - (80 : 2) = 260,33 eurot. Arvestades, et laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis väheneb järgneva lapse puhul elatise summa 15% esimese lapse
elatise summaga võrreldes. Seega on Z.J-il kohustus tasuda V.J-i ülalpidamiseks elatist 221,28 eurot kuus.
19.Alates 1. aprillist 2024 kehtib järgmine arvutuskäik: baassumma on 272,76 eurot, millele lisandub 3% ehk 54,96 eurot, kokku 327,72 eurot. Summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ning vähendatakse 15% võrra esimese lapse summaga võrreldes. Seega on elatise suurus 1. aprillist 2024 244,56 eurot kuus.
20.Kostja väitel puuduvad tal piisavad vahendid elatise maksmiseks, ta on töötu ning tal on neli alaealist ülalpeetavat.
21.PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).
22.Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
23.Seega ei anna kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa.
24.Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse
ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p-d 14-15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.
25.Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
26.Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, st tööle minna.
27.Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte. Hagejate taotlusel on kohus ka ise küsinud krediidiasutustelt kostja pangakontode väljavõtted alates 9. jaanuarist 2024 kuni väljavõtte tegemise kuupäevani. Kostjal on pangakontod Coop Pank AS-is ja AS-is LHV Pank. Kostja kasutab aktiivselt vaid Coop Pank AS pangakontot. Kostja on väitnud enda 6. mai 2024 seisukohas, et tema sissetulek on 1345 eurot (dtl 96) ja 7. oktoobri 2024 seisukohas, et tema sissetulek on 1380,88 eurot (dtl 216). Coop Pank AS pangakonto väljavõttelt ajavahemikust 9. jaanuarist 6. augustini 2024 nähtub hagejate väitel, et kostja keskmine sissetulek on 3024 eurot (dtl 126-179).
28.Kostja väide, et ta jääb kostja II kasuks elatise väljamõistmisel olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, on kohtu hinnangul tõendamata. Pangakontode väljavõtetelt nähtub, et kostjal on olemas sissetulek. Isegi kui nõustuda kostjaga, et suur osa kostja Coop Pank kontole laekunud summadest on kantud teiste lähisugulaste poolt, kes aitavad kostjal majanduslikult keerulisel ajal toime tulla, on kostja ise möönnud oma sissetulekut 1380,88 eurot. Arvestades sellest summast maha Statistikaameti arvutatud 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi 338,20 eurot, jääb järele 1042,68 eurot. Arvestades, et kostja neljas laps sündis xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis on kostjal neli alaealist ülalpeetavat. Seega jaguneks ülejäänud summa nelja vahel ehk igaühele jääks 260,67 (1042,68 : 4) eurot, mis on piisav hageja II nõude rahuldamiseks.
29.Arvestades, et kostja on asunud tööle müügijuhina xxxxxxxx-s (dtl 223), siis ei ole kostja enam töötu ning tema majanduslik olukord peaks paranema.
30.Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning arvestades lg-tes 5 (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus) ja 7 (mastaabisääst) toodut.
31.Elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja R.H arvelduskontole selgitusega „V.J elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
32.Kohus rahuldab kostja ja hagejate taotlused täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide juurde. Kohus võtab asja juurde kostja neljanda lapse sünnitõendi. Samuti võtab kohus asja juurde hagejate esitatud ekraanitõmmise xxxxxxxx kodulehelt xxxxxxxxxxx. TsMS § 331 lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei põhjusta tõendite asja juurde võtmine menetluse viibimist.
33.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.