Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.P.V (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi V.D (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2023. a augustis, mil hageja kolis välja ja tegi kostjale ettepaneku abielu kohtuväliselt lahutada. Poolte läbirääkimised on kestnud aasta, kuid tulemusteta, sest kostja takistab asja kohtuvälist lahendust. Hageja palub abielu lahutada, sest abikaasade vahel ei ole enam usaldust ja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja soovis peale abielu lahutust jätta perekonnanimeks V.D.
1.2.Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Ta kinnitas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta ei soovi leppimisaega.
2.Hagiavalduses sisaldus hagi tagamise taotlus. Hageja palus keelata kostjal hageja lahusvaraks olevale kinnistule lähenemine ja seal viibimine ilma hageja sellekohase nõusoleku või loata lähemale kui 30 m. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse 31.07.2024 rahuldamata.
3.Kostja vaidles hagile osaliselt.
3.1.Kostja ei ole vastu poolte 10.07.2009 sõlmitud abielu lahutamisele, kuid ainult tingimuse, et lahutusega saavad tervikuna lahendatud ühiste laste eest hoolitsemine, sellega seotud kulude jaotamine ja varalised küsimused. Kostja nõustus hageja väitega, et hageja kolis 2023. a augusti viimastel päevadel pere ühisest kodust välja. Poolte suhted halvenesid 2023. a märtsis, kui selgus, et hageja oli abielusuhet rikkunud. Ka kostja soovib abikaasast lahutada. Kui hageja ei nõustu kostja pakutud vara jagamise viisiga, siis kostja ei ole nõus abielu lahutama.
3.2.Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. Ta nõustus, et poolte abielulised suhted lõppesid 2023. a augusti lõpus ja hagejal on uus elukaaslane. Küll aga on kostja nõus abielu lahutamisega üksnes juhul, kui lahendatakse abikaasade vara ja lastega seotud küsimused.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 13.09.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja neid polnud vaja rahaliselt kindlaks määrata.
4.1.PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi saab kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
4.2.Poolte seletustest nähtub, et nende abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi neid taastada. Kui poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja on kohtuistungil avaldanud, et tal on uus elukaaslane ja ta ei soovi kostjaga abielusuhet taastada, ei ole PKS § 37 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas 18.10.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. Kostja taotleb, et kohus jätaks poolte abielu lahutamata kuni pooled ei ole sõlminud kaebuses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt mõlema poole õigusi kaitsvat kirjalikku kokkulepet. Ühtlasi taotles kostja menetlusabi, palus anda pooltele aega kuus kuud mõistliku kokkuleppe sõlmimiseks (kohtu määratud riikliku õigusabi toel) ja panna menetluskulud hageja kanda. 2 (4)
5.1.Esiteks teeb kostja etteheiteid hagejale seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamata jätmise ja käesolevas asjas hagi tagamise taotlemisega. Samuti kritiseerib kostja hageja tegevust enne poolte kooselu lõppemist ja senisest ühisest kodust väljakolimise ajal. Kostja hinnangul käitub hageja pahatahtlikult.
5.2.Teiseks möönab kostja, et poolte abielulised suhted on lõppenud, aga leiab samas, et lahutusega kaasnevate küsimuste (lapsed, vara) lahendamiseks on seni olnud liiga lühike aeg.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus keeldub kostja kaebuse menetlusse võtmisest ja kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud. Kostja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.
7.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
7.1.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).
7.2.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule seisneb selles, et kostja seisukohti pole käsitletud piisava põhjalikkusega. Nimetatud kriitika pole aga põhjendatud, sest maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: poolte koosolu ja sellega seoses ka abielusuhete lõppemise. Maakohus lähtus õigesti mõlema poole kattuvatest avaldustest nii hageja väljakolimise kui ka uue elukaaslase kohta. Kaebus ei sisalda menetluslikke etteheiteid maakohtule, et mõni neist vaidluse lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest oleks tuvastatud valesti. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.
7.3.TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha (TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette abielusuhete lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti ja mida pole kaebusega vaidlustatud.
7.4.Vastuseks kaebuse väidete kahele teemale märgib ringkonnakohus, et kostja etteheiteid hagejale ja tema esindajale ei pidanud maakohus praeguse vaidluse lahendamisel hindama, sest need ei mõjuta otsustust abielu lahutamise kohta. Samuti ei olnud maakohtul põhjust anda pooltele täiendavaid tähtaegu. Ka ringkonnakohtul puudub nii materiaal- kui menetlusõiguslik alus lükata asjas lahendi tegemine edasi pelgalt põhjusel, et kostja soovib pidada hagejaga läbirääkimisi laste ja varaga seotud teemadel. Nimelt ei mõjutaks läbirääkimised ega nende tulemus abielu lahutamise kohta tehtavat otsustust olukorras, kus hageja ei soovi enam 3 (4)
kostjaga abielus olla. Ükski kaebuses kirjeldatud etteheide hagejale ei ole selline, mis võimaldaks kaebuse mingiski osas rahuldada.
8.Kostja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on eduka (TsMS § 181 lg 1 p 2). See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud eelmise p 7 alapunktides märgitud kaalutlustel. Kostjale riigi arvel õigusteadmistega esindaja võimaldamine ei suuda väärata seda, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutamist. Nagu sedastatud eespool, puudub kohtul kirjeldatud olukorras kaalumisruum, kas lahutada abielu või mitte. Seetõttu pole vaja hinnata kostjale menetlusabi andmise muid eeldusi.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muu hulgas ei anna hagejale tehtud etteheited alust panna abielu lahutamise menetluse kulusid hageja kanda. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei sisalda ka otseseid väiteid kulude ebaõige jaotamise kohta.
10.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
11.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 (kaebusest keeldumine) ja TsMS § 191 lg 1 ls 1 (menetlusabi) alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.