Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
31. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-563
Tsiviilasi
T.E hagi R.L-i vastu elatise väljamõistmiseks G.G hagi R.L-i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
T.E nõude osas 2342,97 eurot G.G nõude osas 2342,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.E (isikukood XXX) Hageja G.G (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja V.H Kostja R.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Merike Valgmäe
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1 (6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
2 (6)
ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi ja silmahaigused. Kostjal on ka mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika-ja käitumishäired. Kostjal on nägemishäire, peavalude ja ülekaalu tõttu raskendatud head nägemist nõudvates, erinevates kohtades liikumine. Nägemishäire tõttu on piiratud kirjaliku info lugemine ja edastamine. Intellektihäire ja ärevuse tõttu on piiratud põhioskuste omandamine, uute oskuste arendamine, tegevuste planeerimine ja nende läbiviimine, stressirohketes olukordades olukorra hindamine, nende analüüsimine ja probleemiga toimetulek. Eesti Töötukassa on kostjale määranud 21.09.2023 otsusega töövõimetoetuse, mille päevamäära suurus on alates 01.04.2023 18,60 eurot. Kostja sissetulek oli ühes kuus kuni veebruarini 2024 järgmine: vanemahüvitis 580,08 eurot kuni 599 eurot, peretoetus 80 eurot, sotsiaaltoetus (puude toetus) 41,17 eurot, töövõimetoetus 558 eurot kuni 576,60 eurot, kokku ca 1296,77 eurot. 04.02.2024 sai kostja laps 1,5-aastaseks, mistõttu kostja sissetulekud vähenevad alates 01.03.2024 oluliselt. Vanemahüvist maksti viimast korda 08.02.2024. Alates 01.03.2024 on kostja igakuiseks sissetulekuks 697,77 eurot. Kostja kulud (3-liikmeline perekond) ühes kuus on järgmised: kulud üürikorterile ca 630 eurot (üür ja majandamiskulud), toidukulu ca 400 eurot, transpordikulu ca 30 eurot, apteegikulu ca 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele ca 70 eurot, meelelahutusele ca 41 eurot; G4S (Nublu) 6,98 eurot; TF Bank (järelmaks) makse 52,06 eurot; Telia ca 35 eurot, majapidamistarbed ca 24 eurot, kulud kestvuskaupadele (nt praeahi) või mööblile ca 18 eurot, kokku ca 1317 eurot. Kulusid aitab kanda ka kostja elukaaslane. Kostjal on puuduv töövõime ja kostja ei saa tööle asuda oma tervisliku seisundi tõttu. Samuti on kostjal kolmas alaealine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal ei ole vara.
3 (6)
vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-11812, p 14 kuues lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20 kolmas lõik). Kohus selgitas eeltoodut menetlusosalistele 16. septembri 2024 kohtumääruses (dtl 52–55). Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja nende tõendamiseks.
4 (6)
tervistumist ei ole alust oodata, kostjal on kehalist ja vaimset võimekust halvendavad terviseseisundid (dtl 115). Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud kostjal keskmise puude raskusastme (dtl 117). Kohus leiab eeltoodud tõendite pinnalt, et kostjalt ei saa eeldada tööle minekut, sest kostja terviseseisund ei võimalda seda ja praegusel juhul ei saa eeldada kostja terviseseisundi paranemist. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et alates 2024. aasta jaanuarist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: jaanuaris sotsiaaltoetus 41,17 eurot, töötukassalt toetus 576,60 eurot, vanemahüvitis 599,42 eurot, peretoetus 80 eurot; veebruaris peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 576,60 eurot, vanemahüvitis 655,92 eurot; märtsis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 539,40 eurot; aprillis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 576,60 eurot; mais peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 617,10 eurot; juunis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67 eurot; juulis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 617,10 eurot; augustis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67 eurot; septembris peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67 eurot. Kohus leiab, et igakuine lapsetoetus 80 eurot on ette nähtud kostja juures elava kolmanda lapse ülalpidamiseks, mistõttu kohus seda kostja keskmise sissetuleku hulka ei arvesta. Eeltoodust nähtub, et kostja 9 kuu regulaarne sissetulek on 745 eurot (periood jaanuar kuni september). Kostja alates märtsist vanemahüvitist ei saa. Alates märtsist on kostja keskmine ühe kuu regulaarne sissetulek 609 eurot (periood märts kuni september). Hagejad paluvad elatise välja mõista perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini oli miinimumelatise suuruseks ühe lapse kohta 260,33 eurot ja alates aprillist on miinimumelatise suuruseks ühe lapse kohta 287,72 eurot. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2023. aastal 338,20 eurot. Arvestades, et kostjal on kolme lapse ülalpidamise kohustus (hagejad ja kostja juures elav kostja alaealine laps), siis kolme lapse kohta on perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimumsuurus jaanuarist märtsini 780,99 eurot kuus ja alates aprillist 863,16 eurot kuus. Arvestades kostja 9 kuu keskmist sissetulekut (745 eurot), siis ei jää kostjal pärast kolme lapse ülalpidamiskohtuse täitmist raha alles. Arvestades kostja keskmist sissetulekut alates märtsist (609 eurot), siis ei jää kostjal pärast kolme lapse ülalpidamiskohtuse täitmist raha alles. Eeltoodust tulenevalt ei jääks pärast elatise maksmist kostjale endale minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole kinnisvara ega muud vara. Ka hagejad ei ole menetluses viidanud kostjal muu vara olemasolule. Kohus tuvastab, et kostjal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita lisaks sissetulekule. Eelnevat arvestades on kostja puuduv töövõime ja kostja kehv varaline seis, sh madal sissetulek PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus vähendada kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa. Kohus leiab, et kostjal on võimalik maksta kummalegi hagejale elatist 60 eurot kuus. Sellises suuruses elatis jätab kostjale enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 429 eurot kuus (609-
5 (6)
180, sh arvestades kostja alaealisele lapsele 60 eurot). Kostja on tõendanud, et ta on lapseootel ja neljas alaealine laps sünnib eeldatavasti 2025. aasta jaanuaris (dtl 120). Pärast kostja neljanda lapse sündi jääb pärast elatise tasumist kostja enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 369 eurot kuus (609-240). Kohus leiab, et kummalegi hagejale 60 euro suuruse elatise tasumine tagab kostja minimaalsete vajaduste rahuldamine, ja tema käsutada olevate vahendite kasutamise enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt vastavalt PKS § 102 lg-s 2 nõutule. Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab alates hagi esitamisest kummagi hageja kasuks välja 60 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.