Lugeda kohtuotsus kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K. K. esitas 09.02.2024 Viru Maakohtule hagi K. S. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja palub lahutada abielu, kuna kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuametis. Kostjal
on alkoholisõltuvus. Esimene kord kolis K. S. elama Sankt-Peterburi 02.02.2020. Hageja käis koos lapsega kostjal külas augustis 2021. Tundus, et K. ei tarvita rohkem alkoholi. Ta andis kostjale teise võimaluse. K. S. tuli Eestisse tagasi ja nad hakkasid perena elama jaanuaris 2022. Kostja kolis teistkordselt elama Sankt-Peterburi juunis 2022.
2.27.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Koos vastusega palus kohus kostjal teatada, millisel viisil on kohtul võimalik temaga suhelda (Skype, vms) ning kas kostjal on võimalik Eestisse kohtuistungile ilmuda.
3.Seoses sellega, et kostja K. S. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11. juulil 2024.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
4.05.9.2024 kohtumäärusega teatati kostjale, et kohtuistung K. K. hagis K. S. vastu abielu lahutamise nõudes toimub Viru Maakohtus, aadressil Kooli 2a, Jõhvi linn, 30. oktoobril 2024. aastal kell 10.00. Kohus luges kohtukutse kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuistung
5.30.10.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Poolte abielulised suhted on lõppenud juunis 2022, kui kostja teist korda lahkus Eestist. Hageja suhtles kostjaga viimati juulis. Ta kirjutas kostjale Telegrammis, et talle saadetakse hagiavaldus. Kostja vastas, et teda see ei huvita. Hagejal on kohtus veel üks avaldus s.o ainuhooldusõigus. Seal ta ka ei ole dokumente kätte saanud, ta vastas samuti, et teda see ei huvita. Hageja esitas kohtule oma isiklikust telefonist kirjavahetuse kostjaga. 13.03.2024 hageja teatas kostjale abielulahutusest. Kostja vastas selle peale venekeelse roppusega. Hageja kirjutas kostjale, et kui ta on lahutusega nõus ja vastab hagile, siis saab kiiremini lahutada. Kostja vastas selle peale venekeelse roppusega. 03.06.2024 kirjutas hageja kostjale teisest tsiviilasjast. Selle peale kostja vastas, et hageja võib teha mida tahab, kostjale pole vaja sellest ette kanda, tal on ükskõik sellest, tal on uus elu. E-postile saadetud dokumente ta avada ei saa, aga teda see ka ei huvita. Teda ei huvita laps ega hageja. Hüvasti! Kostja vastust kohtule ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale kättetoimetatud TsMS § 317 ettenähtud korras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära hageja selgitused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
8.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt
võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kuna pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, siis ei näe kohus mõtet lepitust määrata.
9.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
10.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 4-2016/126 andmetel sõlmiti poolte abielu 09.01.2016 Ida-Viru Maavalitsuses.
11.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja sõnul on kostjal alkoholisõltuvus, seoses millega ei ole võimalik abielu säilitada ja koos elada. Pooled elavad lahus alates juunist 2022, kostja elab Sankt-Peterburis. Kohtul ei õnnestunud kostjat isiklikult ära kuulata, kuna kostja kohtule vastust ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud ning tal oli võimalus hagiavaldusele vastata. Menetlusdokumentide kättesaamine eeldab kostjalt aktiivset tegevust. Ta ei ole soovinud oma õigusi kasutada. Ta ei ole soovinud ümber lükata väidet, et abielu takistuseks oli tema alkoholisõltuvus. Nagu nähtub hageja poolt kohtuistungil esitatust, on kostja kohtumenetlusest teadlik ning teda see ei huvita, tal on uus elu. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on lõppenud, hagejal on uus suhe, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
12.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 09.01.2016 sõlmitud abielu.
13.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks.
14.Kostjale on nii hagimaterjalid kui ka kohtukutse kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaande kaudu vastavalt TsMS § 317 lg 1, 3, 5. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte TsMS § 317lg 1, 3, 5 alusel ning lugeda kohtuotsus kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.