Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
16.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16426
Tsiviilasi
United Engineering Group OÜ avaldus OÜ GRIP INVEST juhatuse kohustamiseks avaldajale osanike nimekirja väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu rahuldamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ GRIP INVEST määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja United Engineering Group OÜ (Aregistrikood 11926321), esindaja adv. Tambet Mullari Puudutatud isik OÜ GRIP INVEST (registrikood 11207744), esindaja adv. Martti Peetsalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
06.04.2016
määrus
avalduse
Jätta Harju Maakohtu 06.04.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-16426 muutmata ja OÜ GRIP INVEST määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud United Engineering Group OÜ esitas 03.11.2015 Harju Maakohtusse avalduse OÜ GRIP INVEST juhatuse kohustamiseks avaldajale puudutatud isiku osanike nimekirja, millest nähtub, et avaldajale kuulub OÜ GRIP INVEST osa nimiväärtusega 4000 krooni, väljastamiseks.
Avaldajale kuulub OÜ-ga EdgeCap ühinemise tagajärjel varasemalt viimasele kuulunud puudutatud isiku osa nimiväärtusega 4000 krooni. 01.10.2015 esitas avaldaja esindaja ekirjaga puudutatud isiku juhatusele taotluse juhatuse liikme poolt allkirjastatud osanike nimekirja saatmiseks. Avaldaja esindaja selgitas sealjuures, et osanike nimekiri on vajalik 05.10.2015 toimuva puudutatud isiku osa müügilepingu sõlmimiseks, millega OÜ Pro Domo Sua (registrikood 12030029) omandab avaldajalt puudutatud isiku 4000 krooni suuruse nimiväärtusega osa. Samuti selgitas avaldaja esindaja, et avaldajale kuulub OÜ EdgeCap õigusjärglasena puudutatud isiku nimetatud osa. OÜ GRIP INVEST juhatuse liikmed AR ja TL on osa omandamist tõendava dokumendi 23.05.2007 osaühingu osade müügilepingu kätte saanud juba 23.05.2007, kuivõrd osade müügilepingu lk 6 nähtub, et lepingu ärakirjad on väljastatud osaühingule FINANCE MGMT (registrikood 10891276), mille juhatuse liige on AR ja osaühing RALT FINANCE (registrikood 11026451), mille juhatuse liikmed on nii AR kui ka TL. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut, mistõttu ei saa juhatus väljastada nõutud osanike nimekirja. Vaidlust ei ole selles, et juhatus ei väljasta osanike nimekirja, vaid selles, et juhatus ei väljasta nimekirja, millest nähtuks avaldaja osanikuks olek. Kuna osa üleminekust avaldajale ei ole puudutatud isikut teavitatud, siis eeldaks avaldaja soovitud osanike nimekirja väljastamine selle muutmist, mida juhatus võib teha üksnes üleminekut tõendavate dokumentide alusel. Puudutatud isik palus korduvalt avaldajal esitada ühinemisleping, et kontrollida osa üleminekut ja väljastada osanike nimekiri, mis vastaks tegelikkusele. Avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut ega põhjendanud, miks ta seda ei esita. Kui avaldaja esitaks ühinemislepingu, siis on võimalik juhatusel veenduda osa üleminekus ja selle olemasolul väljastada osanike nimekiri. Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks ÄS § 150 lg 1 järgi alles pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Seega, kui osaühingule on teatatud osa omaja vahetumisest (muutumisest) ja seda ka nõuetekohaselt tõendatud, peab osaühing sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas. Seni tunnustatud osanik peab teatama osa üleminekust või kui seda tehtud ei ole, siis tuleb esitada osa üleminekut tõendav dokument (nt ühinemisleping). Osaühing ei saa tõendamata avalduse alusel osanikku vahetada. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse 06.04.2016 määrusega ja kohustas OÜ GRIP INVEST juhatust väljastama avaldajale osanike nimekirja, millest nähtub, et United Engineering Group OÜ-le kuulub OÜ GRIP INVEST osa nimiväärtusega 4 000 EEK. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et EdgeCap OÜ oli puudutatud isiku osanik. Vaidlus oli selle üle, kas avaldaja on tõendanud EdgeCap OÜ-le kuulunud puudutatud isiku osa üleminekut avaldajale ning kas avaldaja on õigustatud nõudma avalduses taotletud andmeid. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 182 lg 1 järgi peab osaühingu juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- ja registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Osanikud võivad ÄS § 182 lg 2 alusel tutvuda osanike nimekirjaga. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub
teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohus leidis, et menetlusosaliste kohtueelse e-kirjavahetusega on tõendatud, et puudutatud isik ei ole väljastanud avaldajale nõutud teavet. Puudutatud isik on vastuses avaldusele esile toonud, et tegelikult ei ole vaidlus selles, et juhatus ei väljasta osanike nimekirja, vaid selles, et juhatus ei väljasta avaldaja nõutud osanike nimekirja, millest nähtuks tema osanikuks olek. Nimetatu on ümber lükatud avaldaja 13.10., 20.10. ja 26.10.2015 puudutatud isikule saadetud e-kirjadega, milles palve väljastada OÜ GRIP INVEST osanike nimekiri vastava nimekirja väljastamise seisuga. Kirjad ei sisalda avaldaja tingimusteta nõuet väljastada osanike nimekiri, millest nähtuks tema osanikuks olek. Seega palus avaldaja kohtueelselt puudutatud isikult osanike nimekirja sellisena, nagu see nähtub puudutatud isiku juhatuse poolt peetavast osanike nimekirjast. Puudutatud isik ei väljastanud ka sellist osanike nimekirja, millest nähtuks osanikuna avaldaja õiguseellane OÜ EdgeCap. Seega sisuliselt puudutatud isik keeldus osanike nimekirja väljastamisest avaldajale. Kohus leidis, et puudutatud isiku osa üleminek avaldajale on tõendatud avaldaja registrikaardi väljatrükiga, millest nähtub: 20.10.2011 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühinesid Reform OÜ (registrikood 11926321, asukoht: Tuisu 17-5, Tallinn, ühendav ühing) ja Lloyds OÜ (registrikood 11947582, asukoht Tuisu 17-5, Tallinn), Larssons Bygg OÜ (registrikood 11964310, asukoht Tuisu 17-5, Tallinn), Arilles OÜ (registrikood 11178876, asukoht: Peterburi tee 81, Tallinn), OÜ EdgeCap (registrikood 10676365, asukoht: Pärnu mnt. 15, Tallinn), One KÜ (registrikood 10571732, asukoht: Pärnu mnt. 15, Tallinn) ja OÜ Uue Karjääri Keskus (registrikood 10949142, asukoht: Pärnu mnt. 15, Tallinn) (ühendatavad ühingud). Ühinemisotsus võeti vastu 21.10.2011. Ühinemine loetakse toimunuks ühinemiskande tegemisega ühendava ühingu registrikaardile. United Engineering Group OÜ registrikaardi andmete ajaloo väljatrükiga on tõendatud, et ühendava ühingu Reform OÜ (registrikood 11926321) uus ärinimi on United Engineering Group OÜ. Seega tõendavad registrikaartide väljatrükid, et avaldaja on puudutatud isiku osanik. Puudutatud isik keeldus osanike nimekirja esitamisest ka põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut, mis tõendaks osa üleminekut avaldajale. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole kehtiva kohtupraktika järgi osaühingu juhatusel õiguslikku alust osanike nimekirja muutmiseks enne, kui on esitatud ühinemisleping ja seega tõendatud osa üleminek. Puudutatud isik viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-08, kuid sellest lahendist nimetatu ei tulene. Ühinemisleping iseenesest ei tõenda osa üleminekut avaldajale kui ühendavale ühingule. ÄS § 392 lg 1 alusel tekivad ühinemislepingust õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmisest käesoleva seadustiku § 397 sätestatud korras. ÄS § 397 lg 1 sätestab, et ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Seega on ühinemisleping ühinemisotsuse oluline osa. Ühinemise heakskiitmine toimub reeglina ühinemisel osalevate ühingute osanike või aktsionäride üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega. ÄS § 402 lg 1 alusel kantakse ühinemine ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu
asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Kanne ühendava ühingu registrikaardile on konstitutiivne, kuivõrd sellest kandest tulenevad ÄS § 403 sätestatud ühinemise õiguslikud tagajärjed. ÄS § 403 lg 1 alusel läheb ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Seega läheb kogu ühendatava ühingu vara tervikuna seaduse alusel üle ühendavale ühingule. Nimetatu tuleneb seaduse imperatiivsest regulatsioonist, millest ei saa poolte kokkuleppega kõrvale kalduda. Eeltoodu tõttu ei ole ühinemislepingus võimalik kokku leppida selliselt, et teatud osa varast võiks jääda ühendatava ühingu omandisse. Antud regulatsioonist tulenevalt ei ole ühinemislepingul endal ka asjaõiguslikku tähendust, see tähendab, et ühendava ühingu vara, sealhulgas osaühingu osa, ei lähe ühendavale ühingule üle mitte ühinemislepinguga, vaid ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Viidatud paragrahvi lõike 2 alusel loetakse ühendatav ühing lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et ühinemislepingu esitamise kohustust avaldajal ei ole, kuivõrd nimetatu ei tõenda osa üleminekut avaldajale. Tegemist ei ole osa võõrandamislepinguga, mille esitamise kohustus tuleneks ÄS § 149 lõikest 2. Nimelt reguleerib antud säte osa võõrandamist ja sellest tulenevat müüja kohustust müügilepingu esitamiseks osaühingu juhatusele eesmärgiga tagada teistele osanikele ostueesõiguse teostamise võimalus. Praegusel juhul toimus äriühingute ühinemine, mida ei saa ÄS § 403 lg 5 alusel pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse enam vaidlustada. Kuigi ÄS § 398 näeb ette ühinemisotsuse vaidlustamise võimaluse ning otsus võib olla ka tühine üldistel alustel vastuolu tõttu seadusega, siis parandab ühendava ühingu registrikaardile tehtav kanne nii ühinemisotsuse kui ka selle oluliseks osaks oleva ühinemislepingu võimalikud puudused. Kuivõrd avaldaja on puudutatud isiku osanik ja puudutatud isik keeldus alusetult teabe andmisest, rahuldas kohus eeltoodud põhjendustel avalduse. Kohus leidis, tuginedes TsMS § 172 lg-le 1, et praegusel juhul põhjustas kohtumenetluse puudutatud isik, kes kohtuväliselt avaldajale nõutud teavet ei andnud, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus OÜ GRIP INVEST palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, sest poolte kirjavahetustest tuleneb vastupidine. 01.10.2015 saatis avaldaja e-kirja OÜ GRIP INVEST juhatusele ja palus allkirjastada e-kirjale lisatud osanike nimekirja. Vastustaja saatis e-kirja, sest ta soovis võõrandada OÜ GRIP INVEST osa kolmandale isikule, kuid ühtegi selgitust selle kohta, millal ühinemine toimus, ei esitatud. 13.10. saatis avaldaja e-kirja, millega palus väljastada OÜ GRIP INVEST osanike nimekirja väljastamise seisuga ja 20.10.2015 nõudekirja, millega palus väljastada OÜ GRIP INVEST osanike nimekirja. Nõudekirjas põhjendatakse esimest korda, et avaldaja on OÜ GRIP INVEST osanik ja esitatakse selle tõendamiseks äriregistri väljavõte.
26.10.2015 saatis avaldaja nõudekirja, millega palus uuesti väljastada OÜ GRIP INVEST osanike nimekirja. 29.10.2015 vastas OÜ GRIP INVEST juhatus ja palus esitada ühinemislepingu. Juhatuse palvele ei ole vastatud. 10.11.2015 saatis OÜ GRIP INVEST juhatuse liige veelkord avaldajale palve esitada ühinemisleping. Kaebaja tegi vastavasisulise kompromissiettepaneku ka kohtumenetluses. Viidatud 20.10. ja 26.10.2015 nõudekirjadest ei tulene, et vastustaja oleks nõudnud osanike nimekirja väljastamist sellisena nagu ta on. Vastupidi - vastustaja põhjendas juhatusele, et ta on osanik ja ta soovib osanike nimekirja selleks, et oma osa võõrandada, mistõttu on üheselt mõistetav, et vastustaja nõudis osanike nimekirja väljastamist selliselt, et ta oleks kantud sinna osanikuna. See, et vastustaja ühe korra, s.t 13.10.2015, palus väljastada osanike nimekirja selle esitamise seisuga, ei muuda olematuks asjaolu, et varasemates ja hilisemates nõudekirjades on vastustaja nõudnud osanike nimekirja väljastamist selliselt, et ta oleks kantud osanike nimekirja. Maakohtu põhjendustest ei selgu, millal tuleb lugeda osa üleminek toimunuks osaühingu suhtes. Kaebaja on seisukohal, et see ei ole samastatav ühinemise kandmisega äriregistrisse. Äriregistrisse tehakse kanne n.ö tagantjärele ja kande sisulist õigsust ei kontrollita, kui formaalsed eeldused on täidetud (ÄS § 33 lg 6). Äriregister ei kontrolli sisuliselt ühinemise aluseks olevaid dokumente, vaid üksnes formaalsete nõuete täitmist. Juhatusel on aga õigus sisuliselt kontrollida, kas osanik on vahetunud ja ta ei saa seda teha registrikande järgi. Ainuüksi sellest tulenevalt ei saa juhatus osanikku vahetada registrikandele tuginedes. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata ÄS § 150 lg 1. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-2-165-08, milline õiguslik tähendus on osa üleminekust teatamisel. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, milline õiguslik tähendus on ühinemisel, vaid millal loetakse osa võõrandamine toimunuks osaühingu suhtes. Riigikohus leidis viidatud otsuses, et andmete muutmiseks peab avaldama tahet (avalduse või nõusoleku vormis) isik, keda osaühing on seni osanikuna tunnustanud, s.t üldjuhul osanike nimekirja osanikuna kantud isik. Võõrandamist ei loeta toimunuks osaühingu suhtes enne, kui sellest on juhatusele teatatud ja nõuetekohaselt tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et juhatusel on õigus keelduda osanike nimekirja muutmisest, kui alusdokumente ei esitata. Maakohus ei selgitanud, kuidas peaks juhatus tagama osanike nimekirja õigsuse, kui registrikanne võib olla sisuliselt ebaõige. Juhatus ei saa tugineda ainult äriregistri kandele ja jätta kontrollimata kande aluseks olevad asjaolud. Kui juhatus peab osanike nimekirja ja vastutab sellesse kantud teabe õigsuse eest, siis on tal ka õigus lisateavet küsida ja keelduda osanike nimekirja muutmisest. Kui osaühingu osa on võõrandatud, siis tuleb alati esitada võõrandamise aluseks olev leping, et teistel osanikel oleks võimalik oma õigusi teostada. Maakohus asus seisukohale, et ühinemislepingut ei peagi esitama. Kohus tegi 09.03.2016 istungil ettepaneku esitada ühinemisleping, aga vastustaja keeldus sellest. Arvestades asjaolu, et tegemist ei ole tavapärase majanduslikul eesmärgil läbiviidud ühinemisega, mis toimub reeglina kahe erineva äriühingu vahel, vaid ühinemisega 7 erineva äriühingu vahel, siis on juhatusel alust arvata, et ühinemine on läbi viidud muul eesmärgil, eelkõige teiste OÜ GRIP INVEST osanikele ebameeldivuste tekitamiseks ja hilisemate nõuete esitamise juhatuse liikmete vastu. Seetõttu peab ka juhatusel olema võimalik kahtluse korral kontrollida alusdokumente.
Osa võõrandamise aluseks oleva lepingu peab alati esitama juhatusele, mitte vastupidi, juhatus ja osanikud ei pea nõudma lepingu esitamist. Kui kohus leiab, et ühinemislepingut ei peagi juhatusele esitama, siis on välistatud teiste osanike õiguste teostamise ÄS § 149 lg 2 alusel. Kui ühinemislepingut ei pea esitama teistele osanikele, siis võimaldab see lihtsasti õigusi kuritarvitada ja ostueesõigusest mööda minna. Seda, kas ühinemine on toimunud osa võõrandamise varjamiseks või on seal kokkulepitud muud tingimused, mis annavad teistele osanikele õiguse ostueesõigust kasutada, otsustavad osanikud. Selleks, et teised osanikud saaks ostueesõigust teostada või hinnata ühinemise õiguspärasust, peab ostueesõigusega isik olema enne ostueesõiguse teostamist teadlik, millisesse lepingulisse suhtesse ta astub ja millised õigused ja kohustused talle sellega kaasnevad. Seda ei asenda äriregistri väljavõte, millest nähtub üksnes see, et äriregistrisse on tehtud kanne ühinemise kohta. Menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, kes keeldus koostööst ning ei esitanud ühinemislepingut. Edasine menetluse käik Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud; ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda neid üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et maakohus jättis kohaldamata ÄS § 150 lg 1, märgib kolleegium järgmist. Maakohus viitas põhjendatult, et praegusel juhul ei ole tegemist osaühingu osa võõrandamisega, vaid osa üleminekuga äriühingute ühinemise käigus ehk seaduse alusel. Kuivõrd ÄS § 150 reguleerib osa võõrandamisest teatamist, ei ole see asjakohane norm. Mis puudutab kaebaja etteheiteid selle kohta, et avaldaja ei esitanud ühinemislepingut, siis ühinemisleping iseenesest ei ole omandiõiguse ülemineku tõendamiseks piisav. Ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse (ÄS § 402 lg 1 teine lause) ning ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule (ÄS § 403 lg 1 esimene lause). Seega, registrikanne ühinemise kohta tõendab osa omandiõiguse üleminekut. Et ühinemislepingu esitamine ei ole avaldaja nõude rahuldamise eelduseks, ei ole põhjendatud muuta maakohtu otsustust jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.