Ühinguõigus › Äriregistri asjad

01.10.2015 esitas avaldaja esindaja e-kirjaga puudutatud isiku juhatusele taotluse juhatuse liikme poolt allkirjastatud osanike nimekirja saatmiseks. Avaldaja esindaja selgitas sealjuures, et osanike nimekiri on vajalik 05.10.2015 toimuva puudutatud isiku osa müügilepingu

sõlmimiseks, millega OÜ XXX (registrikood XXX) omandab avaldajalt puudutatud isiku 4 000 EEK suuruse nimiväärtusega osa. Samuti selgitas avaldaja esindaja, et avaldajale kuulub OÜ XXX õigusjärglasena puudutatud isiku osa nimiväärtusega 4000 EEK. 29.10.2015 e-kirjaga viitas OÜ XXX juhatuse liige Xxx asjassepuutumatule sättele ning nõudis avaldajalt OÜ Xxx osa omandamist tõendavate dokumentide esitamist, ent nõutud osanike nimekirja XxxOÜ-le ei väljastanud. Avaldaja osundab, et OÜ XXX juhatuse liikmed Xxx ja Xxx on osa omandamist tõendava dokumendi - 23.05.2007 Osaühingu osade müügilepingu kätte saanud juba 23.05.2007, kuivõrd 23.05.2007 Osaühingu osade müügilepingu lk 6 nähtub, et lepingu ärakirjad on väljastatud osaühingule XXX (registrikood XXX), mille juhatuse liige on Xxx(isikukood XXX) ja osaühing XXX (registrikood XXX), mille juhatuse liikmed on nii Xxx(isikukood XXX) kui ka Xxx(isikukood XXX). Avaldaja palub kohustada OÜ XXX juhatust väljastama OÜ-le Xxx OÜ XXX osanike nimekiri, millest nähtub, et XxxOÜ-le kuulub OÜ XXX osa nimiväärtusega 4 000 EEK. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut, mistõttu ei saa juhatus väljastada nõutud osanike nimekirja. Puudutatud isiku juhatus ei ole kordagi väitnud, et ta ei väljasta osanike nimekirja. Avaldaja on üritanud jätta muljet nagu keelduks puudutatud isiku juhatus alusetult osanike nimekirja väljastamisest. Tegelikult ei ole vaidlus selles, et juhatus ei väljasta osanike nimekirja, vaid selles, et juhatus ei väljasta avaldaja nõutud osanike nimekirja, millest nähtuks tema osanikuks olek. Kuna osa üleminekust avaldajale ei ole puudutatud isikut teavitatud, siis eeldaks avaldaja soovitud osanike nimekirja väljastamine selle muutmist, mida juhatus võib teha üksnes üleminekut tõendavate dokumentide alusel. Puudutatud isik on korduvalt palunud avaldajal esitada ühinemisleping, et kontrollida osa üleminekut ja väljastada osanike nimekiri, mis vastaks tegelikkusele. Puudutatud isiku juhatus ei ole väljastanud osanike nimekirja, sest avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut ega põhjendanud, miks ta ühinemislepingut ei esita. Kui avaldaja esitaks ühinemislepingu, siis on võimalik juhatusel veenduda osa üleminekus ja selle olemasolul väljastada osanike nimekiri. Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole osaühingu juhatusel õiguslikku alust osanike nimekirja muutmiseks enne, kui on esitatud ühinemisleping ja seega tõendatud osa üleminek. Puudutatud isik on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-08. Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks ÄS § 150 lg 1 järgi alles pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Seega kui osaühingule on teatatud osa omaja vahetumisest (muutumisest) ja seda ka nõuetekohaselt tõendatud, peab osaühing sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas. Seni tunnustatud osanik peab teatama osa üleminekust või kui seda tehtud ei ole, siis tuleb esitada osa üleminekut tõendav dokument (nt ühinemisleping). Osaühing ei saa tõendamata avalduse alusel osaniku vahetada. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et XXX OÜ oli puudutatud isiku osanik. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja on tõendanud XXX OÜ –le kuulunud puudutatud isiku osa üleminekut avaldajale ning kas avaldaja on õigustatud nõudma avalduses taotletud andmeid. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 182 lg 1 järgi peab osaühingu juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- ja registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Osanikud võivad ÄS § 182 lg 2 alusel tutvuda osanike nimekirjaga. ÄS § 166 lg 3 sätestab, et osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetlusosaliste kohtueelse e-kirjavahetusega on tõendatud, et puudutatud isik ei ole väljastanud avaldajale nõutud teavet. Puudutatud isik on vastuses avaldusele esile toonud, et tegelikult ei ole vaidlus selles, et juhatus ei väljasta osanike nimekirja, vaid selles, et juhatus ei väljasta avaldaja nõutud osanike nimekirja, millest nähtuks tema osanikuks olek. Kohus leiab, et nimetatu on ümber lükatud avaldaja 13.10.2015, 20.10.2015 ja 26.10.2015 puudutatud isikule saadetud e-kirjadega palvega väljastada OÜ Xxx osanike nimekiri vastava nimekirja väljastamise seisuga. Antud e-kirjad ei sisalda avaldaja tingimusteta nõuet väljastada osanike nimekiri, millest nähtuks tema osanikuks olek. Seega on avaldaja kohtueelselt palunud puudutatud isikult osanike nimekirja sellisena, nagu see nähtub puudutatud isiku juhatuse poolt peetavast osanike nimekirjast. Puudutatud isik ei ole väljastanud ka osanike nimekirja, millest nähtuks osanikuna avaldaja õiguseellane OÜ XXX. Seega on puudutatud isik sisuliselt keeldunud osanike nimekirja väljastamisest avaldajale. Kuivõrd viimane puudutatud isiku vastus avaldajale on saadetud 29.10.2015, siis on avaldaja 03.11.2015 pöördunud õigeaegselt kohtu poole tulenevalt ÄS § 166 lg-st 3. Kohus leiab, et puudutatud isiku osa üleminek avaldajale on tõendatud avaldaja registrikaardi väljatrükiga, millest nähtub alljärgnev: 20.10.2011 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühinesid XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) (ühendav ühing) ja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX), OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht: XXX), XXX KÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) ja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht: XXX) (ühendatavad ühingud). Ühinemisotsus võeti vastu 21.10.2011. a. Ühinemine loetakse toimunuks ühinemiskande tegemisega ühendava ühingu registrikaardile. XxxOÜ registrikaardi andmete ajaloo väljatrükiga on tõendatud, et ühendava ühingu XXX OÜ (registrikood XXX) uus ärinimi on XxxOÜ. Seega on antud registrikaartide väljatrükkidega tõendatud, et avaldaja näol tegemist puudutatud isiku osanikuga.

Puudutatud isik on keeldunud osanike nimekirja esitamisest ka põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud ühinemislepingut, mis tõendaks osa üleminekut avaldajale. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole kehtiva kohtupraktika järgi osaühingu juhatusel õiguslikku alust osanike nimekirja muutmiseks enne, kui on esitatud ühinemisleping ja seega tõendatud osa üleminek. Puudutatud isik on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-08, kuid antud lahendist nimetatu ei tulene. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et ühinemisleping iseenesest ei tõenda osa üleminekut avaldajale kui ühendavale ühingule. ÄS § 392 lg 1 alusel tekivad ühinemislepingust õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmisest käesoleva seadustiku § 397 sätestatud korras. ÄS § 397 lg 1 sätestab, et ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Seega on ühinemisleping ühinemisotsuse oluline osa. Ühinemise heakskiitmine toimub reeglina ühinemisel osalevate ühingute osanike või aktsionäride üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega. ÄS § 402 lg 1 alusel kantakse ühinemine ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate ühingute asukoha äriregistritesse. Kandes ühendatava ühingu asukoha äriregistris märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Kanne ühendava ühingu registrikaardile on konstitutiivne, kuivõrd sellest kandest tulenevad ÄS § 403 sätestatud ühinemise õiguslikud tagajärjed. ÄS § 403 lg 1 alusel läheb ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Seega läheb kogu ühendatava ühingu vara tervikuna seaduse alusel üle ühendavale ühingule. Nimetatu tuleneb seaduse imperatiivsest regulatsioonist, millest ei saa poolte kokkuleppega kõrvale kalduda. Eeltoodu tõttu ei ole ühinemislepingus võimalik kokku leppida selliselt, et teatud osa varast võiks jääda ühendatava ühingu omandisse. Antud regulatsioonist tulenevalt ei ole ühinemislepingul endal ka asjaõiguslikku tähendust, see tähendab, et ühendava ühingu vara, sealhulgas osaühingu osa, ei lähe ühendavale ühingule üle mitte ühinemislepingu vaid ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Viidatud paragrahvi lõike 2 alusel loetakse ühendatav ühing lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ühinemislepingu esitamise kohustust avaldajal ei ole, kuivõrd nimetatu ei tõenda osa üleminekut avaldajale. Tegemist ei ole osa võõrandamislepinguga, mille esitamise kohustus tuleneks ÄS § 149 lõikest 2. Nimelt reguleerib antud säte osa võõrandamist ja sellest tulenevat müüja kohustust müügilepingu esitamiseks osaühingu juhatusele eesmärgiga tagada teistele osanikele ostueesõiguse teostamise võimalus. Käesoleval juhul on toimunud äriühingute ühinemine, mida ei saa ÄS § 403 lg 5 alusel pärast selle kandmist ühendava ühingu asukoha äriregistrisse enam vaidlustada. Kuigi ÄS § 398 näeb ette ühinemisotsuse vaidlustamise võimaluse ning otsus võib olla ka tühine üldistel alustel vastuolu tõttu seadusega, siis parandab ühendava ühingu registrikaardile tehtav kanne nii ühinemisotsuse kui ka selle oluliseks osaks oleva ühinemislepingu võimalikud puudused. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et avaldaja näol on tegemist puudutatud isiku osanikuga ja puudutatud isik on alusetult keeldunud teabe andmisest, tuleb avaldus eeltoodud põhjendustel rahuldada. Kohus selgitab, et kohtumääruses käsitlemata tõendid kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähendust ei oma, mistõttu kohus nendele hinnangut ei anna. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et teabe saamine on avaldaja huvides, mistõttu tehakse ka lahend avaldaja huvides. Samas on käesoleva kohtumenetluse põhjustanud puudutatud isik, kes kohtuväliselt avaldajale nõutud teavet ei andnud, mistõttu on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.