Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 19.12.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-13941 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 15.09.2016. a 70 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tänaseks on laps 8 aastat vanem ja tema vajadused on palju suuremad. Lisandunud on kooli kulu (kooli toit, bussipilet/kütus, õppevahendid, kooliüritused, väljasõidud, teatrid, kino, kooliks vajalikud riided ja jalatsid, õppimise laud, tool, laualamp jne), transpordi kulu (alates 7. eluaastast on ühistranspordiga sõit tasuline), trenni- ja huviringide kulu, taskuraha, hiljuti määrati prillid, allergiate ja astma rohud, meelelahutuskulu (teater, kino, veekeskus, uisutamise ja suusatamise piletid, muuseumid, meelehutuskeskused, sõprade sünnipäeva kingid jne) ja hügieenitarvete kulu (deodorant, juuksur, pesemisvahendeid kulub rohkem). Ka hinnatõusud on väga palju suurendanud kulusid. Seetõttu taotleb hageja kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist seaduses ettenähtud määrani, s.o 287,72 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.