lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-9056/14

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-9056/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
566
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9056

Tsiviilasi

K K hagi J K vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K K (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. oktoober 2024

Kostja: J K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Rahuldada K K hagi J K vastu abielu lahutamiseks.

2.Lahutada K K ja J K abielu, mis on sõlmitud 18. augustil 2017, Ida-Viru Maavalitsuses.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.Tagastada K K pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot K K pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1.K K (hageja) esitas 10. juunil 2024 Viru Maakohtule hagi J K (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kooselu enam ei taastu. Pooled ei ela koos enam alates 2024. a maikuust. Abielus olemise aja jooksul on selgunud, et pooltel on erinevad väärtused, põhimõtted ja vaated elule. Pidevad erimeelsused ja tülid tekitavad vastastikuse vaenulikkuse, mis takistab peresuhete arengut ja mõjub halvasti ühisele tütrele. Kostja ei soovinud vabatahtlikult abielu perekonnaseisuametis lahutada.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 18. augustil 2017, Ida-Viru Maavalitsuses.
5.Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6.Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamisega. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ning mõlemad nõustusid, et abielu ei saa taastada. Kostja selgitas istungil, et ei nõustunud kohtuväliselt abielu lahutama, sest lootis abielu päästa, kuid nüüd on lahutamisega nõus. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus sellega. Kohus selgitas pooltele 18. oktoobri 2024 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Ka kostja nõustus, et leppimisvõimalust ei ole. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et pooled on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul. Leppimisaja andmine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Selliselt on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
7.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
8.Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
9.Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, millelt on hageja tasunud riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium