Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Puudutatud isik W.R (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik K.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Paavo Paal Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.05.2024. a määrus muutmata.
4.Z.P-l ei ole määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid meneltuskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.Harju Maakohtu 08.04.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 määrati kindlaks alaealise lapse W.R (puudutatud isik) suhtluskord oma isa Z.P-ga (avaldaja).
2.Avaldaja esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on lapse isa ja lapse vaheline suhtlus takistatud juba 2021. aastast. Lapse kohtumised isaga on aja jooksul järjest harvemaks jäänud, mistõttu on lapse suhted isaga halvenenud. Avaldaja palus võimaldada lapse vanematel osaleda perelepituses, kuna lapse ema takistab lapse isal lapsega suhtlemist. Lapse telefon on pidevalt välja lülitatud. Avaldaja on valmis tegema koostööd ja otsima lahendusi, mis aitaksid parandada tema ja lapse vahelisi suhteid.
3.Lapse ema K.A (lapse ema) vaidles isa avaldusele vastu ning selgitas, et ei tee lapse ja isa suhtlemisele takistusi. Lapse ema sõnul on poeg ise avaldanud, et ei soovi isaga suhelda, sest tunneb isa pärast häbi. Lapse isa häirib lapse ema ja tema abikaasa kodust elu alusetute süüdistustega.
4.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lepitusmenetlus on vajalik ning vastaks lapse ja tema vanemate huvidele.
5.Saue valla esindaja toetas lapse isa avaldust lepitusmenetluse algatamiseks, leides, et kuna lapse vanemate vahel puudub vanemlik koostöö, siis on vaja seda osalemisega perelepitusteenusel toetada.
6.Harju Maakohus kuulas 09.08.2023 ära lapse vanemad ja lapsele määratud esindaja.
7.Maakohus peatas 08.09.2023. a määrusega menetluse ning suunas lapse vanemad perelepitusteenusele.
8.Maakohus uuendas 26.01.2024. a määrusega menetluse, kuna perelepitus ebaõnnestus.
9.Maakohus kuulas menetlusosalised uuesti ära 12.02.2024. Laps avaldas, et ei soovi isaga kohtuda. Lapse ema leidis, et lapse arvamusest tuleb lähtuda. Lapse esindaja leidis, et lapsel on isa suhtes täielik vastumeelsus ning praegu ei tule lapsel isaga suhtlemisest midagi välja. Kohtulahend ei ole õige viis lapse ja isa vahelise suhte taastamiseks. Saue valla esindaja toetas lapsele määratud esindaja seisukohti. Maakohtu määrus ja põhjendused
2-23-1491
10.Harju Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Maakohus muutis Harju Maakohtu 08.04.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 kehtestatud suhtluskorda ning määras lapse ning isa suhtluskorra selliselt, et lapse ja isa kohtumised toimuvad vaid lapse soovil ning lapsele sobival ajal ja kohas. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt pootle endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda.
10.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest praegune lahend on tehtud alaealise lapse huvides. Samuti ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kummagi vanema kanda, kuna lapse isa ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Suhtluskorra täitmise probleemid olid olemas. Lapse emale ei saa suhtluskorra täitmise takistamist ette heita, kuna selgus, et laps ise ei soovi suhtluskorra alusel isaga suhelda. Neid asjaolusid arvestades, tuli menetluskulud jätta poolte endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud lapse isa kanda. Lapse ema palus mõista lapse isalt koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 5004,72 eurot.
11.1.Lapse ema hinnangul esitas lapse isa menetluses põhjendamatuid taotlusi ning väiteid. Lapse ema pöördus advokaadi poole esindamiseks eelkõige lapse isa esitatud valeväidete tõttu. Menetluse alustamise tingis asjaolu, et lapse isa nõudis lapsele inimväärset kohtlemist ning lapsega suhtlemiseks eriesindaja määramist. Maakohus leidis määruses, et vaidlus puudub selles, et poeg ei soovi oma isaga juba pikemat aega kohtuda ning keegi teine poja ja isa omavahelist suhtlemist ei takista. Praeguse vaidluse põhjustas lapse isa, kes esitas maakohtule avalduse. Lahend puudutab lapse isa huve. Lapse isa on praeguses menetluses süüdistanud lapse ema ja abikaasat lapse ja isa vahelise suhtlemise takistamises. Menetluses esitatud tõenditest nähtub aga, et laps ei soovi ise isaga suhelda.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis lapse isale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
13.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-23-1491
16.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
17.Kolleegium leiab, et maakohus on TsMS § 172 lg 1 järgi jätnud mentetluskulud õigesti poolte enda kanda, mistõttu puudub alus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas muuta. Menetluskulude jaotus on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud.
18.Kolleegium ei nõustu lapse ema seisukohaga, et lapse isa esitas menetluses põhjendamatuid taotlusi ja väiteid ning et lahend on tehtud lapse isa huvides. Toimiku materjalidest (avaldusele lisatud dokumendid, poolte menetluses esitatud kirjavahetus ning Saue valla esindaja avaldatu) nähtub, et lapse isal oli keeruline oma pojaga ühendust saada ning suhtlust säilitada. Lapse ema ei suutnud samuti aidata kaasa tsiviilasjas nr 2-16-2633 kindlaksmääratud suhtluskorra täitmisele, sest tegemist on teismelise lapsega. Lapse isa lootis, et lepitusmenetluse kaudu on tal võimalik suhteid pojaga taastada ja parandada. Menetluse käigus selgitati välja poolte seisukohad ja lapse nägemus sellest, millisel kujul ja kui tihti ta soovib isaga edaspidi suhelda. Väljaselgitatu tulemusena muutis maakohus tsiviilasjas nr 216-2633 kindlaksmääratud suhtluskorda, viies selle paremini kooskõlla lapse soovidega. Maakohus lähtus suhtluskorra muutmisel põhjendatult lapse huvidest, mistõttu maakohus jaotas ka menetluskulud nii, et need jäid poolte endi kanda. Lepitusmenetluse ja suhtluskorra vaidluste lahendamisel peab kohus tegema oma otsustuse lähtudes lapse huvidest, mistõttu ei ole õige ema seisukoht, et praegusel juhul puudutas menetlus lapse isa huve. Neil põhjendustel jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt lapse ema kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud lapse isal määruskaebemenetluses esindajat, mistõttu tal ei tekkinud menetluskulusid, mida oleks vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.