Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17677
Kohtuasi
R.U avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks M.V vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja R.U (endine M.V, isikukood XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Puudutatud isikud 1) Y.J (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi 2) M.V (isikukood XXX) 3) Tallinna linn (Kristiine Linnaosa kaudu), lepinguline esindaja M. S
Valitsuse
4) Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja N. Ä 5) Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) lepinguline esindaja T. V Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-23-17677
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde M.V 26.08.2024 määruskaebusele lisatud tõendid (dtl 1136–1277) ja R.U 11.09.2024 seisukohale lisatud tõendid (dtl 1062–1065).
2.Jätta Harju Maakohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5 muutmata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.U (ema) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada ema ja M.V (isa) ühine hooldusõigus ema ja isa ühise, XX.XX.XXXX sündinud lapse Y.J-i (laps) suhtes ning anda emale üle lapse ainuhooldusõigus, alternatiivselt lõpetada ema ja isa ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja anda emale ainuhooldusõigus lapse elukoha, viibimiskoha, tervise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes. Ema menetluskulud palus ema jätta isa kanda.
1.1.Avalduse kohaselt lõppes ema ja isa kooselu 2020. a, pärast mida jäi laps elama emaga. Isa ja laps suhtlevad korrapäratult, keskmiselt 3–5 korda aastas. Viimane isa ja lapse kohtumine toimus 05.05.2023. Ema on korduvalt pöördunud isa poole, et isa kohtuks lapsega ja osaleks lapse elus rohkem, kuid isa kas ei vasta emale või jätab kokkulepitud kohtumised ära. Isal puudub huvi lapse elus osaleda. Lapse ja isa vahel ei toimu ka tihedaid telefonivestlusi, mis võimaldaksid nende omavahelist sidet säilitada. Lapse igapäevaste vajaduste tagamisega tegeleb ema. Laps on erivajadustega ja vajab psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja loovterapeudi teenuseid. Lapsel on vaja arendada kognitiivseid funktsioone, kõneoskust, eneseregulatsiooni oskust ja sotsiaalseid oskusi. Lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille täitmist tagab ema. Isa ei osale lapse tervisega seotud küsimustes ega rehabilitatsiooniplaani täitmisel.
1.2.Pärast vanemate kooselu lõppemist leidis ema endale uue kaaslase, kelle elukoht on Saksamaal. Ema on isale teatanud, et soovib vahetada elukohta ning kolida hiljemalt 31.08.2024 koos lapsega Saksamaale. Ema esitas 21.11.2023 isale nõudeavalduse lapse elukoha vahetamiseks, kuid 14.12.2023 seisuga ei olnud isa sellele vastanud.
1.3.Arvestades lapse erivajadusi ja rehabilitatsiooniplaani oleks Saksamaale kolimine lapse huvides. Saksamaal on emal võimalik rehabilitatsiooniplaani täita tasuta (Eestis on teenusel rahaline limiit), samuti oleks emal võimalik saada lapsele Saksamaal tasuta teenuseid rehabilitatsiooniplaani väliselt (Eestis oleks tegemist tasuliste teenustega).
2-23-17677
1.4.Laps ei valda saksa keelt, kuid Saksamaal tagataks lapsele tugi riigikeele õppel. Samuti toetavad Saksamaa koolid lapse emakeele õppimist ja säilitamist.
1.5.Ema on valmis tagama lapsele isaga suhtlemise võimaluse, sõltumata sellest, millises riigis laps elab. Saksamaale kolimise korral külastaks ema koos lapsega Eestit ja isa saaks lapsega vahetult kohtuda sama sagedusega nagu siiani, s.o 3–5 korda aastas.
1.6.Olukorras, kus vanemate kooselu on lõppenud ja lapsel ei saa olla elukohta kahes erinevas riigis, on lapse huvides, et tal oleks kindel elukoht ema juures ja ta suhtleks lahuselava vanemaga suhtluskorra alusel. Lapse huvides on jääda elama emaga, kuna ema on olnud lapse peamine hooldaja. Isa keeldumine lapse elukoha vahetamiseks nõusoleku andmisest on pahatahtlik, arvestades, et isa lapsega suhelda ei soovi.
1.7.Ema ei soovi ega suuda teostada isaga ühist hooldusõigust. Laps kannatab vanemate pidevate lahkhelide ja koostöö puudumise tõttu. Ema on pädevam ja tasakaalukam vanem, võtmaks vastu lapse jaoks olulisi otsuseid, ning suudab tagada lapsele stabiilsuse ja lapse huvidele vastava elukorralduse. Ema on lapse eest alates 2020. aastast üksi hoolitsenud.
1.8.Alternatiivselt vanemate ühise hooldusõiguse täielikule lõpetamisele taotles ema ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja emale ainuhooldusõiguse üleandmist lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes. Vanemad ei suuda lapse elu- ja viibimiskoha küsimustes üksmeelele jõuda. Ema soovib kolida lapsega Saksamaale, kuid isa ei vasta ema päringutele. Põhjendamatu oleks, et ema ei või lapsega kolida Saksamaale isa vastuseisu tõttu olukorras, kus isa ei osale lapse elus ega kasvatuses. Lapse hariduse küsimustes emale ainuhooldusõiguse andmine hoiaks ära probleemide tekkimise lapse kooli ja huviringide valikute tegemisel. Praegusel ajal ei vasta isa ema kirjadele ega osale lapsega seotud otsuste tegemisel. Kui ema kolib lapsega Saksamaale, tuleb laps Saksamaal kooli ja huviringidesse panna, mida ema ei saa teha, kui isa ei anna vajalikke nõusolekuid. Emale ainuhooldusõiguse üleandmine lapse tervise küsimustes hoiaks ära probleemid Saksamaal rehabilitatsiooniplaani täitmisel ja perearsti määramisel. Praegusel ajal puudub emal võimalus saada isalt nõusolekuid – kui isa ema päringutele ei vasta, võib tekkida olukord, kus laps ei saa Saksamaal elades arstiabi ning tema rehabilitatsiooniplaani täitmine katkeb. Alternatiivselt ainuhooldusõiguse üleandmisele taotles ema ühekordse otsustusõigust, et määrata lapse elukoht ja teha lapse koolivalik Saksamaal.
2.Vastuseks isa vastuväidetele märkis ema 29.04.2024 seisukohas, et ta ei ole isa ja lapse suhtlemist takistanud. Alates 2022. a oktoobrist ei ole isa lapse igapäevaelus osalenud, sh ei ole isa avaldanud tahet lapsega suhelda või kohtuda. 05.05.2023 tunnistas isa, et ta ei ole lapsega suhelnud ega kohtunud, kuid lubas ennast parandada, sh andis isa nõusoleku lapsega Saksamaale kolimiseks, kuid taganes sellest hiljem. Alates 05.05.2023 ei ole isa kordagi soovinud lapsega ühiselt aega veeta. 25.08.2023, lapse sünnipäeval, tuli isa ootamatult lapse lasteaeda koos oma praeguse elukaaslasega – isa võttis lapse puhkeajal 30 minutiks enda juurde, rääkis lapsele emast halvasti, misjärel tegi video, kus isa koos oma elukaaslasega paluvad lapsel korrata õpitud lauseid ema kohta. Seega ei olnud isal soovi lapsega suhelda, vaid ta läks lasteaeda tõendit looma, kuivõrd isale oli juba teada ema soov kolida lapsega Saksamaale.
2.1.2023. a detsembris pöördus ema Kristiine Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialisti poole seoses isapoolse hoolimatusega (lapse elus mitteosalemisega). Ema pöördumise järel saatis lapse heaolu spetsialist 06.12.2023 vanematele e-kirja, kuid isa käitumine ei muutunud.
2.2.08.04.2024 ilmus isa taas ootamatult lapse lasteaeda ning võttis lapse õppetöö ajal 40 minutiks enda juurde koridori. Kohtumise käigus püüdis isa taas last ema vastu üles ässitada, väites, et ema tahab ise Saksamaale minna ja lapse Eestisse jätta, ning küsis lapse käest, kas
2-23-17677 ema lööb teda. Isa läks lasteaeda ka kolmandat korda, 10.04.2024, mil viis lapse 15 minutiks puu taha ja hirmutas teda psühholoogiliselt. Alates 06.05.2023 kuni 29.04.2024 ei kohtunud ega suhelnud isa lapsega (v.a 25.08.2023, 08.04.2024 ja 10.04.2024 kohtumised lasteaias). Isa ei ole kordagi emaga ühendust võtnud, et lapsega kohtuda ja ühiselt aega veeta.
2.3.Ebaõige on isa väide, nagu oleks ema keeldunud püüdmast isaga kokkuleppeid saavutada. 29.04.2023 saatis isa emale nõudmisi. Nõue, et ema peaks Saksamaale kolides tooma lapse omal kulul igas kuus neljaks päevaks Eestisse, ei ole lapse huvides ega arvesta lapse tegevustega Saksamaal. 29.04.2023 palus ema isalt kohtumist, et tekkinud küsimusi arutada. Kohtumine toimus 05.05.2023, kuid isal ei olnud aega olulisi lapsega seotud küsimusi (ettevalmistusklass, huviringid, suvepuhkused jne) arutada. Seega leppisid vanemad uue kohtumise ajaks kokku 13.–14.05.2023, kuid isa tühistas selle ja lahkus ootamatult puhkusele.
2.4.Ema ei vaidlusta asjaolu, et kuni 2022. a sügiseni olid vanemate suhted head – nad aitasid üksteist, suhtlesid, käisid koos lapsega puhkamas ja rahastasid ühiselt reise. Alates 2022. a sügisest isa suhtumine lapsesse muutus, kohtumised peatusid peaaegu täielikult, isa ei reageerinud ema palvetele lapsega suhelda ega soovinud lapsega kohtuda. Lapse esindaja seisukoht
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja 17.01.2024 seisukoha järgi on ema soov laps välismaale elama viia piisavaks põhjuseks, et vanemate ühine hooldusõigus lõpetada. Lapse ja ema omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Ema on kinnitanud, et ta hakkab koos lapsega Eestit külastama. Seega on isal võimalik ka edaspidi lapsega 3–5 korda aastas kohtuda. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse) 02.02.2024 seisukoha järgi suhtles lapse heaolu spetsialist isa, ema ja lapsega. 26.08.2023 kirjutas isa lapse heaolu spetsialistile, et pärast vanemate lahkuminekut 2020. a toimus isa ja lapse suhtlemine regulaarselt. Isa sai lapsega kord kuus kokku ja laps ööbis isa juures. Alates 2023. a kevadest on isal uus elukaaslane ja sellest ajast ei saa isa lapsega kohtuda ega telefoni teel vestelda. 11.01.2024 vestles lapse heaolu spetsialist emaga sotsiaalhoolekande osakonnas. Ema sõnul veetsid isa ja laps pärast vanemate lahutust koos palju aega, kuid viimased 1,5 aastat puudub isal huvi lapsega regulaarselt suhelda. Ema hinnangul süvenesid probleemid lapsega suhtlemisel siis, kui isa hakkas uue elukaaslasega koos elama. Ema sõnul abiellub ta 2024. a veebruaris oma uue elukaaslasega ning soovib koos lapsega Berliini elama asuda. Ema elukaaslane töötab Berliinis hotelli personalijuhina. Ema on elanud ja töötanud erinevates riikides ning suudab enda hinnangul Berliinis tööd leida. Lapse heaolu spetsialist vestles ka lapsega. Lapse sõnul on ta käinud Berliinis selles korteris, kus ta tulevikus elama hakkab, ja saab ema elukaaslasega hästi läbi. Ema elukaaslane räägib saksa keeles. Laps saksa keelt ei oska, aga ema tõlgib. Isa märkis 30.01.2024 lapse heaolu spetsialistiga toimunud telefonivestluses, et alates ajast, kui isa asus oma uue elukaaslasega koos elama, takistab ema tal lapsega suhelda, olles isa ja lapse kohtumistega nõus ainult enda elukohas või juuresolekul. Isa hinnangul ei ole kolimine Saksamaale lapse huvides. Lapsel on arengus mahajäämus. Vanemate ühisel kokkuleppel läks laps eestikeelsesse lasteaeda. Lapsel kulus umbes aasta aega, et hakata eesti keelest aru saama ja eesti keeles rääkima. Laps pidi minema Tallinnas eestikeelsesse kooli.
4.1.Vanemad on lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel eriarvamusel. Ema soovib koos lapsega Saksamaale elama asuda, kuid isa sellega ei nõustu. Pärast vanemate
2-23-17677 lahkuminekut on laps elanud emaga. Ema on loonud lapsele head elutingimused. Laps on erivajadustega ja ema on üksinda taganud lapse rehabilitatsiooniplaani täitmise. Isa on viimasel aastal lapsega harva kohtunud ning ei ole osalenud lapse kasvatamises.
4.2.Eestkosteasutuse hinnangul oleks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale lapse suhtes ainuhooldusõiguse üleandmine lapse huvides. Lapse huvides oleks, et ema, kes teda igapäevaselt kasvatab, saaks nii Eestis kui ka Saksamaal võtta vastu vajalikke otsuseid ja korraldada lapse elu. Enne Saksamaale kolimist peaksid vanemad kokku leppima lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra, et lapsel säiliks hea kontakt ja emotsionaalne side mõlema vanemaga. Isa seisukoht ja vastuavaldus
5.Isa esitas 19.02.2024 seisukoha, mille järgi ema ei tegutse heas usus ja kuritarvitab oma õiguseid, esitades ebaõigeid väiteid. Isa on armastavana vanemana alati oma lapse eest hoolitsenud ning on ka pärast abielu lahutamist seadnud lapse huvid enda huvidest ettepoole. Isa on alati tahtnud lapse elus osaleda. Alates 2023. a kevadest on isa suhtlemine lapsega olnud piiratud üksnes ema nõudmiste tõttu, mitte isast tulenevalt.
5.1.Saksamaale kolimine ja lapse isast eraldamine ei ole lapse huvides. Ema soov kolida Saksamaale tuleneb soovist elada koos oma elukaaslasega, mitte ei lähtu lapse huvidest.
5.2.Isal on vaimne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks. Isa saab pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning paremaid elutingimusi kui oleks Saksamaal. Laps jäi pärast vanemate kooselu lõppemist ema juurde elama üksnes selle tõttu, et isa pidi töötama ka öösiti.
5.3.Et tagada lapsele turvaline ja stabiilne elukeskkond, loovutas isa omal kulul soetatud korteri emale. Vanemate kokkuleppe järgi pidi laps elama loovutatud korteris ning isa pidi saama lapsega pidevalt ja regulaarselt suhelda. 2021. a mais otsustas ema siiski Tallinnasse kolida, rikkudes sellega lapse tavalist rutiini ja elukorraldust ning vähendades sihilikult lapse suhtlust isaga. Alates 2021. a maist on laps Tallinnas kolmel korral elukohta vahetanud.
5.4.Eksitav on ema väide, et isa on igakuiselt Tallinnas, kuid ei soovi sellest hoolimata lapsega kohtuda. Isa viibib 3–4 päeva kuus Tartu Ülikooli Tallinna õppekohas sessioonõppes, kuid on varahommikust õhtuni ülikoolis ja tegeleb õpingutega.
5.5.Ema jätab isa pidevalt lapse asukohast informeerimata. Näiteks palus isa informeerida ennast 2023. a suvel lapse väljaviimistest välisriikidesse, kuid ema ei teinud seda. Samuti seab ema ebavajalikke piiranguid isa ja lapse suhtlemisele. Näiteks lapse sünnipäeval, XX.XX.2022, ei võimaldanud ema isal oma last õnnitleda ning kingitusi üle anda, vaid lubas seda alles järgmisel päeval.
5.6.Isa ei nõustu väitega, et ema on tasakaalukam vanem. Lahkarvamuste korral isaga ei ole ema võimeline pidama dialoogi ning reageerib liiga emotsionaalselt isa öeldule, oskamata oma emotsioonidega toime tulla – seda kõike lapse juuresolekul. Pärast 2023. a aprillikuud vähenes isa ja lapse kohtumiste sagedus märkimisväärselt ema käitumise tõttu. Ema keelas isal lapsega suhtlemise teise naisterahva juuresolekul ning isa kohtumised lapsega mujal kui ema elukohas või ema juuresolekul.
5.7.Ema teatas isale 28.04.2023 suuliselt enda kavatsusest kolida koos lapsega Saksamaale. Isa esitas 29.04.2023 emale kirjaliku ettepaneku, millistel tingimustel isa oleks nõus andma emale nõusoleku lapse Saksamaale kolimiseks. Vaatamata isa püüdlusele lahendada küsimus kohut kaasamata, ei vastanud ema isa ettepanekule ega pidanud vajalikuks isaga seda teemat enam arutada. Ka 05.05.2023 toimunud kohtumine emaga ei andnud tulemust.
2-23-17677
5.8.Lapse erivajadused ei ole põhjuseks, miks laps peaks Saksamaale kolima. Laps on Eestis hästi arenenud ja võib arvata, et pärast olemasoleva puude tõendi kehtivuse lõpukuupäeva lapsele enam uut puuet ei määrata, kuna tema areng on tänaseks võrreldes 2019. aastaga kujunenud teiste samas eas olevate laste arenguga sarnaseks.
5.9.Ema võimalus kolida Saksamaale ja seal elada sõltub ema elukaaslase soovist ja valmisolekust ema ja last enda juures majutada ning nende elus osaleda. Seega kestab see võimalus ainult niikaua, kuni püsivad ema ja tema elukaaslase suhted. Ema ei ole tõendanud, et ta oleks suuteline Saksamaal iseseisvalt hakkama saama.
5.10.Lapse huvides oleks tuttava rutiini ja elukeskkonna säilimine ning jätkuv seotus isaga. Kui laps jääks elama isa juurde kodumaale ning ema koliks Saksamaale üksi, ei peaks last oma vanemast vastu tahtmist eraldama. Ema kolimine Saksamaale on tema enda valik ja vaba tahe, millest ta võib igal hetkel loobuda.
6.Isa esitas 10.05.2024 vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda isale üle lapse ainuhooldusõigus, alternatiivselt lõpetada isa ja ema ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja anda isale üle ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Vastuavalduse kohaselt on isal on püsiv sissetulek ja ta on võimeline pakkuma lapsele kindlat elukohta, turvalisust ja kõiki vajalikke elutingimusi. Isa on usaldusväärne ja vastutustundlik vanem. Isal on püsiv ja stabiilne suhe oma uue elukaaslasega. Lapsel on Eestis vanavanemad. Isa omandab kõrgharidust, kuid tegemist on sessioonõppega, mis ei takista lapse eest hoolitsemist. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 09.08.2024 määrusega ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse küsimustes. Ema avaldus ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse tervise ja huvihariduse küsimustes ning isa vastuavaldus jäid rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi vanemal kohustus ja õigus oma alaealise lapse eest hoolitseda (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 järgi juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
7.2.Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib teise vanema õigusi piirata üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning võimalikult suures ulatuses tuleb säilitada mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30 neljas lõik). Lapse huvides on üldjuhul see, et tal on ka vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat. Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud eeskätt kahel juhul: siis, kui vanemate vahel on vaidlus lapse hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada;
2-23-17677 või siis, kui üks vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel ning õiguslik olukord on otstarbekas viia kooskõlla tegeliku olukorraga.
7.3.Siinsel juhul on ema ja isa vahel vaidlus lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes. Vanemate koostöö ei ole olnud piisav. Vanemad vaidlevad selle üle, kas laps võib kolida koos emaga elama ema abikaasa juurde Saksamaale. Isa väitel proovis ta vaidlusalust küsimust kohtuväliselt lahendada. Isa pakkus emale 29.04.2023 kokkulepet, mille kohaselt isa on kolimisega nõus tingimusel, et ema tagab isale võimaluse lapsega Eestis kohtuda vähemalt neljal päeval kuus, kuid ema sellele ei vastanud. Ema esindaja saatis 21.11.2023 isale ettepaneku anda emale otsustusõigus lapse elukoha määramise küsimuses. Maakohtu menetluses avaldas isa, et ta ei anna nõusolekut lapse kolimiseks Saksamaale. Vanemate vahel on vaidlus ka lapse hariduse küsimustes. 13.03.2024 ja 21.03.2024 saatis isa emale ekirju, kus väljendas rahulolematust ema poolt lapsele valitud kooliga (s.o XXXga). Isa leidis, et lapse vajadustele vastab paremini Tallinna Ühisgümnaasium. Seega ei ole vanemad üksmeeles selles, milline kool on lapsele sobiv. Kui laps kolib Saksamaale, tuleb valida lapsele kool Saksamaal.
7.4.Vanemate kooselu lõppes 2020. a ning pärast seda jäi laps elama emaga. Lapse igapäevaste vajaduste tagamisega tegeleb peamiselt ema, sh rehabilitatsiooniplaani täitmine, huviringide eest tasumine, lasteaeda viimine ja puhkuse korraldamine välismaal. Isa on lapse elus osalenud, kuid ei ole alates vanemate lahkuminekust teostanud hooldusõigust emaga samas mahus. Isa väitel on ta soovinud lapse elus ja last puudutavate otsuste tegemises rohkem osaleda, kuid ei ole tõendatud, et isa oleks soovinud seda ka enne, kui tõusetus küsimus ema ja lapse kolimisest välisriiki. Ema esitatud tõenditest nähtub, et ema on korduvalt pakkunud isale võimalust võtta laps nädalavahetuseks enda juurde, kuid isa on vastanud, et tal puudub töögraafik, mistõttu selles saab kokku leppida hiljem. Ema 29.04.2024 menetlusdokumendile lisana 1.2 lisatud helisalvestisest nähtub, et isa on lubanud ennast parandada ja hakata lapsele rohkem helistama. Maakohtu hinnangul nähtub tõenditest, et lapsel on emaga kui last põhiliselt kasvatava vanemaga oluliselt suurem hingeline seotus kui isaga.
7.5.Isa väitel on ema mitmeid lapsega seotud küsimusi otsustanud ainuisikuliselt (näiteks lapse reisid välismaale, lapse ravimine ja kooli valik). Asja materjalidest ei nähtu siiski, et isa oleks soovinud otsuste tegemisel osaleda või oleks olnud otsuste tegemise ajal teistsugusel arvamusel kui ema. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et ema oleks takistanud isal hooldusõiguse teostamist või lapsega kohtumist. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et aastatel 2021–2022 olid vanemate suhted head ja last puudutavates küsimustes oli vanematel piisav koostöö. Isa etteheited puudutavad aega pärast 2023. a kevadet, mil ema avaldas soovi kolida koos lapsega Saksamaale.
7.6.Vanemate erimeelsuste tõttu on lapse elukoha ja kooli valiku küsimustes otsuse tegemine võimalik vaid kohtu sekkumisega. Lapse huvides on lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine emale. Asja materjalidest nähtub, et ema on lapse hooldusõigust teostanud nõuetekohaselt ega ole takistanud lapse ja isa omavahelist suhtlemist. Ema valik kolida koos lapsega Saksamaale ei kahjustaks lapse huve ega vähendaks isa ja lapse suhtlemist võrreldes senise olukorraga. Ema on esile toonud, et ta on võimeline tagama lapsele Saksamaal sobivad elutingimused. Ema selgituste kohaselt õpib laps saksa keelt ja valmistub kolimiseks Saksamaale. Saksamaal tagataks lapsele tugi riigikeele õppel. Lapsel on Saksamaal elades võimalik õppida vene-saksa koolis, st lapse põhiõpe on tema emakeeles, kuid täiendavalt õpetatakse saksa keelt. Kuigi laps kolib välisriiki, on lapse stabiilse elukorralduse jätkumine tagatud sellega, et ei muutu tema igapäevane hooldaja, kelleks on ema. Lapse ja ema omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Kuna
2-23-17677 vanemate erimeelsused hariduse küsimustes viitavad ohule, et lapse hariduse omandamine võib saada vanemate erimeelsustest tulenevalt takistatuks, on ainuhooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud ka lapse hariduse küsimustes. Lapse haridust puudutavad otsused saab sellisel juhul teha see vanem, kes on kursis kohalike võimaluste ja lapse vajadustega.
7.7.Asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleksid erimeelsused lapse huvihariduse küsimustes, mistõttu emale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse huvihariduse küsimustes vajadus puudub. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isa oleks keeldunud andmast nõusolekuid lapse tervise küsimustes, ja puudub alus arvata, et isa jätaks tulevikus lapse raviks vajalikud nõusolekud andmata. Seetõttu ei ole ka lapse tervise küsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine vajalik. Määruskaebus
8.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse küsimustes (s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–5).
8.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alus. Vanematel oleks võimalik jätkata ühise hooldusõiguse teostamist, kui ema seda ei takistaks. Ema ja isa keskseks vaidlusküsimuseks on lapse kolimine Saksamaale. Isa sai Saksamaale kolimise kavatsusest teada 28.04.2023, kui ema nägi isa koos teise naisterahvaga. Ema oli Saksamaale kolimist planeerima hakanud juba varem, kuid oli seda varjanud, eirates sellega isa ja lapse õiguseid. 05.05.2023 teatas ema isale, et ta sooviks mitte varem kui ühe aasta pärast Saksamaale kolida. Isa ja ema leppisid toona kokku, et nad tulevad kolimise küsimuse juurde tagasi siis, kui emal on olemas enam-vähem konkreetne plaan. 05.05.2023 salvestas ema isa öeldut eesmärgiga seda hiljem kohtuprotsessis tõendina kasutada, mis viitab sellele, et ema algatatud kohtumenetlus oli ette planeeritud. Umbes poole aasta möödudes saatis ema esindaja isale kirja, milles tehti ettepanek emale otsustusõiguse andmiseks lapse elukoha, kooli ja perearsti määramiseks Saksamaal, samuti emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse tervisega seotud küsimuste otsustamiseks. Vahepealsel ajal ei olnud ema ja isa vahel toimunud ühtegi kolimist puudutavat vestlust. Nädal aega enne kohtusse pöördumist, 06.12.2023, pöördus ema ka kohaliku omavalitsuse lapse heaolu talituse poole, väites, et isa suhtleb lapsega ebapiisavalt. See kinnitab, et ema valmistus eesmärgipäraselt kohtumenetluseks. Ühise hooldusõiguse teostamine koostöös isaga ei ole võimatu. Maakohus ei suunanud vanemaid lepitusmenetlusse ega proovinud rakendada muid meetmeid kokkuleppe saavutamiseks. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 561 lg-t 1, mille kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Lisaks peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Isa on valmis rahumeelselt ja pingeteta last puudutavaid küsimusi otsustama. Koostöö puudumise põhjus peitub ema käitumises. Selle asemel, et astuda dialoogi ja püüelda koostöö poole, on ema järjekindlalt vältinud isa kaasamist oluliste otsuste tegemisse. Ema käitumine
2-23-17677 viitab sellele, et tema eesmärk on luua kunstlikult olukord, kus ühine hooldusõigus näib mittetoimivana, et sellega põhjendada soovi hooldusõigus täielikult endale saada. Isa on alati olnud valmis osalema lapse kasvatamisel ja tema heaolu tagamisel, kuid ema ei ole teinud samme koostööks ega näidanud üles soovi isa arvamust küsida või tema seisukohti arvestada. Ema käitumise pärast isalt hooldusõiguse äravõtmine ei ole õiglane. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et isa väljendas rahulolematust ema poolt lapsele valitud kooliga (XXXga), mis näitab, et vanemad ei suuda kokku leppida ka Eesti kooli valikus. Vaidlus lapse kooli valiku küsimuses tekkis aga olukorras, kus ema oli juba eiranud vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtteid. Ema tegi 08.08.2024 ise otsuse kooli valiku kohta, ilma et oleks seda isaga eelnevalt arutanud. Selline teguviis näitab, et ema ei ole suuteline täitma oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi. On ebaõiglane, et ema, kes on rikkunud ühise hooldusõiguse põhimõtteid, saab teostada hooldusõigust piiranguteta, samas kui isale, kes on alati olnud valmis oma lapse heaolu eest seisma, seatakse üha enam takistusi. Tõendatud ei ole, et isa ema kirjadele last puudutavates küsimustes ei vasta. Tegelikult ei ole selliseid kirju emalt kunagi laekunud.
8.2.Määruskaebuse kohaselt ei ole ainuhooldusõiguse üleandmine emale lapse huve ning isa õiguseid arvestades põhjendatud. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel, et pärast vanemate kooselu lõppemist osales ka isa lapse kasvatamises nii palju kui võimalik, hoolimata sellest, et isa elas teises linnas. Vaatamata ema otsusele Tallinnasse kolida, ei hakanud isa lapsega vähem kohtuma ning jätkas lapse elus osalemist, võttes last enda juurde ja käies lapsega omal kulul välismaal. Maakohus lähtus määruse tegemisel vaid hiljutisest ajast (s.o ajast alates 2023. a kevadest). Ema väide, et isa suhtleb lapsega vaid 3–5 korda aastas, puudutab üksnes aega alates 2023. a kevadest. Et elada lapsele lähemal, kolis isa 2024. a mais Tallinnasse. Maakohtu hinnang, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad elamistingimused, on oletuslik. Ema ei pruugi olla suuteline leidma endale tööd, kui kooselu uue abikaasaga ei suju. Maakohtu järeldus, et lapse haridus ei kannata, kui ta alustab kooliteed Saksamaal, on ebapiisavalt põhjendatud. Ei saa olla kindel, et Saksamaale kolimise korral on lapse hariduse omandamine ja areng adekvaatselt tagatud. Ema õigus uuele perekonnaelule ei saa olla määravaks teguriks lapse Eestist lahkumise otsustamisel. Ema on vaba valimaks, kuhu ta soovib kolida. Arvestada tuleb mõlema vanema õigusega perekonnaelule, mitte eelistada ühe vanema soove. Ema saaks Saksamaale kolida ka selliselt, et laps jääb Eestisse, või saaks Eestisse kolida ema uus abikaasa. Isa soov ei ole ainult see, et ta saaks lapsega kohtuda ja suhelda, vaid isa soovib võtta vastutust lapse elu korraldamise eest. Vanemaid tuleb kohelda võrdselt. Lapse huvides on säilitada ja arendada suhet mõlema vanemaga. Maakohtu järeldus, et lapsel on emaga oluliselt tugevam hingeline seotus kui isaga, põhineb vaid ühel tõendil (maakohus arvestas ema valitud psühholoogi arvamust, kuid ei ole arvestanud isa valitud psühholoogi arvamust). Ema on alates 2023. a kevadest last teadlikult isast võõrandanud. Samuti on ema on lapsega manipuleerinud, tekitades temas soovi kolida Saksamaale ja kujutades isa negatiivses valguses. Ema takistab jätkuvalt isa ja lapse suhtlemist. Isa on soovinud lapsega kohtuda, kuid ema toob põhjendamatuid ettekäändeid, et isa ja lapse kohtumised ei saaks toimuda.
8.3.Asjas esitatud eestkosteasutuste seisukohad ei ole usaldusväärsed, kuna need ei kajasta olukorda terviklikult ega lähtu põhjalikust analüüsist. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht on kujunenud isaga suhtlemata ja kodukülastust tegemata. Seega on eestkosteasutuse
2-23-17677 seisukoht sisuliselt läbi mõtlemata ja kajastab vaid varasemat seisukohta, ilma et oleks püütud objektiivselt mõista perekondlikke asjaolusid.
8.4.Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht ei ole usaldusväärne, kuna see esitati kaks päeva pärast ema avalduse nähtavakstegemist ja ilma, et esindaja oleks isaga suhelnud ega oodanud ära isa vastust avaldusele. Isa saatis lapse esindajale kirja, milles palus esindajal oma seisukohta selgitada, kuid esindaja ei ole sellele siiani vastanud. Isa leiab, et lapse huve ei ole menetluses esindatud erapooletult ja objektiivselt.
8.5.Isa esitas 10.05.2024 maakohtule taotluse isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus jättis 28.05.2024 määrusega isa taotluse rahuldamata. 24.07.2024 esitas isa maakohtule avalduse isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuid maakohus keeldus avaldust siinse tsiviilasja raames menetlemast. Maakohus on seega lõpetanud osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja piiranud isa õiguseid, kuid on jätnud lahendamata isa esile toodud probleemi, milleks on emapoolne isa ja lapse kohtumiste takistamine.
9.Määruskaebuse 12.09.2024 täienduse kohaselt muutis ema 27.08.2024 ootamatult lapse elukorraldust, loobudes kolm päeva enne õppeaasta algust koolikohast XXXs ning kolides lapsega Narva. Samal päeval esitas ema avalduse lapse õppima asumiseks XXX, mis on erivajadustega lastele mõeldud kool. Selline käitumine jättis lapse ilma stabiilsest ja tuttavast elukeskkonnast. See tõendab, et emal on kalduvus muuta lapse elukorraldust lapse huvide vastaselt. Laps, kes varem käis tavapärases lasteaias ja pidi alustama õpinguid esimeses klassis gümnaasiumi tavaprogrammi järgi, on ema ühepoolse ja põhjendamatu otsuse tulemusel suunatud õppima erivajadustega laste kooli lihtsustatud õppekava alusel. See on vastuolus lapse hariduslike huvidega ning piirab lapse arenguvõimalusi ja tulevikuperspektiive. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta Eestkosteasutuste seisukohad
10.Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) 06.09.2024 seisukoha järgi oli lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmine emale põhjendatud.
10.1.Eestkosteasutuse lapse heaolu spetsialist vestles 04.09.2024 telefoni teel emaga. Ema on koos lapsega kolinud Tallinna üürikorterist elama Narva, kus emal on korter. Isa ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha Narva registreerimiseks. 01.09.2024 asus laps õppima XXX esimesse klassi. Laps õpib tavaklassis. Klassis on kuus õpilast ning õpetajal on võimalus lastega individuaalselt tegeleda. Laps saab ka psühholoogist ja logopeedilist abi. Ema sõnul on arstid lapse arenguga rahul.
10.2.Vanemad ei ole isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud. 2024. a juunis soovis isa lapse enda juurde võtta, kuid kuna lapsel oli olnud adenoidide operatsioon ja tema tervist tuli jälgida, keeldus ema sellest. Isa osales 02.09.2024 lapse aktusel ja soovis peale aktust lapse enda juurde viia, kuid see ei olnud võimalik, kuna lapsel oli samal päeval psühhiaatri vastuvõtt. Lapsel on pooleli aktsiivsus- ja tähelepanuhäire uuring, mille ema soovib enne Saksamaale kolimist lõpule viia. Isa teatab vaid päev ette, et soovib lapsega kohtuda, arvestamata, et emal võivad olla selleks päevaks plaanid tehtud. Ema sõnul ei soovi isa temaga koostööd teha ja ei oska arvestada lapse vajadustega. Ema loodab, et saab lapsega võimalikult kiiresti Saksamaale kolida. Käesoleval ajal toetab ema rahaliselt Saksamaal elav abikaasa.
2-23-17677
11.Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 11.09.2024 seisukoha järgi ei ole olukord võrreldes 2024. a veebruariga muutunud. Lapse igapäevase hoolduse, hariduse ning terviseküsimustega tegeleb ema. Eestkosteasutus ei pea määruskaebust põhjendatuks.
12.Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) 18.09.2024 seisukoha järgi on maakohtu määrus põhjendatud. Vanemate vahel on endiselt erimeelsused lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes, mistõttu on endiselt vajalik, et ainuhooldusõigus nendes küsimustes oleks ühel vanematest. Lapse esindaja seisukoht
13.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 06.09.2024 seisukoha järgi tegi maakohus põhjendatud kaalutlusotsustuse, mis arvestab lapse ja mõlema vanema õiguseid. Maakohus põhjendas veenvalt, et vajaduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tingis vanemate ebapiisav koostöö ja vaidlus hooldusõiguse küsimustes. Vanemad on püüdnud lahendada vaidlust kompromissiga, kuid kuna isa ei andnud nõusolekut lapse kolimiseks Saksamaale, siis erimeelsused säilisid. Põhjendatud on kohtu seisukoht, et lapse haridust puudutavad otsused teeb vanem, kes on kursis kohalike võimaluste ja lapse vajadustega. Kohus ei ole jätnud isa ühise hooldusõiguse teostamisest täielikult eemale, vaid on säilitanud isa hooldusõiguse võimalikult suures ulatuses. Ema seisukoht
14.Ema 11.09.2024 seisukoha järgi puudub maakohtu määruse muutmiseks alus.
14.1.Ema ei nõustu isa seisukohaga, et vanemate vahel ei ole erimeelsusi ning vanemad suudavad koostööd teha. Vanemate vahel puudub nii koostöö kui suhtlus, mis võimaldaks lapse huvidest lähtuvalt ühist hooldusõigust teostada.
14.2.Ebaõige on isa väide, et isa püüdis emaga koostööd teha, kuid ema algatas pahatahtlikult kohtumenetluse. Enne advokaadi poole pöördumist püüdis ema sõlmida isaga kokkuleppeid. Isa ei vastanud kõikidele ema pöördumistele ning kui vastas, siis esitas nõudmisi, mis ei olnud teostatavad ega lapse huvides. Näiteks nõudis isa, et ema tooks lapse omal kulul igal kuul neljaks päevaks Saksamaalt Eestisse. Arvestades, et laps käib koolis, ei ole lapse huvides sedavõrd tihti Saksamaa ja Eesti vahet reisida. Ema on kinnitanud, et tagab lapse Eestis viibimise 3–5 korda aastas. Ema proovis ka läbi lapse heaolu spetsialistide isaga suhteid parandada, et sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa ei vastanud pöördumistele. Ema esitas isale 05.05.2023 kohtumisel palve pöörduda ühiselt perelepitusse, et vanemad saaksid sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa keeldus sellest. Kuivõrd ema tegevused ei võimaldanud isaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida, oli ema sunnitud pöörduma advokaadi poole, kes esitas isale kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks avalduse, kuid isa ei vastanud sellele. Tsiviilasjas nr 2-23-13744 toimunud 07.03.2024 kohtuistungil püüdis ema saavutada isaga kokkulepet kõikides vanemate vahelistes erimeelsustes, sh elatis, elatise võlgnevus ja hooldusõigusega seotud küsimused, kuid isa keeldus mis tahes kokkuleppest. Isa ei ole enne kohtumenetlust ega ka kohtumenetluse ajal näidanud üles tahet emaga koostööd teha.
14.3.Määruskaebuses on esitatud valeväiteid. Isa ja ema 28.04.2023 kohtumisel ema ei ärritunud ning kohtumisel ei viibinud kolmandat isikut. Isa viidatud kolmas isik viibis kohtumise ajal eemal sõidukis ega kuulnud vanemate vahelist vestlust. Vanemate vestluse ajal helistas kolmas isik pidevalt isale, mille tulemusel pidi isa lahkuma ning vanemad leppisid kokku, et kohtuvad uuesti Narvas, et lapsega seotud küsimusi arutada, kuid seejärel ei võtnud isa enam emaga ühendust ega soovinud Narvas kohtuda.
2-23-17677
14.4.Ema palus isalt nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks Narva, kuid isa ei vastanud sellele. Isa vastas üksnes, et tema on soovinud lapsega kohtuda, aga ema on seda takistanud. Kuna lapse elukohta ei ole saanud Narva registreerida, jääb laps ilma esimesse klassi astunud lapse toetusest ja puudega lapse sotsiaaltoetustest. Samuti ei saa laps kasutada tasuta ühistransporti. Ema on korduvalt esitanud isale kirjalikke päringuid selle kohta, millal isa sooviks lapsega kohtuda, kuid isa ei vasta päringutele.
14.5.Isa väited lapse telefoni kohta on ebaõiged. Lapsel ei ole telefoni. Kui lapsele telefon ostetakse, ei saa isa ja lapse suhtlus olema takistatud.
14.6.Isa töötab kahel töökohal (XXX ning XXX) ning õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Isa on kinnitanud, et tal on väga pingeline töö- ja õppegraafik ning ta ei leia selles graafikus lapse jaoks aega. Ema ei võõranda last isast, vaid isa ise ei suhtle lapsega ja soovib temaga kohtuda kaootiliselt, etteteadmata aegadel.
14.7.Isa heidab emale ette, et ema ei teavita isa lapsega seotud küsimustest. Samas ei ole isa ise lapsega seotud teemadest huvitatud. Näiteks jätab isa tähelepanuta lapse lasteaia teavitused. Lapse terviseandmetega seoses on isa kinnitanud, et tutvub nendega terviseportaalis. Lapse operatsiooniga seotud informatsioon lisati terviseportaali 2024. a veebruaris ehk umbes neli kuud enne operatsiooni. Isale pidi olema teada, et lapsel on operatsioon, kuid ta ei küsinud ema käest selle kohta täiendavat informatsiooni ega küsinud ka, kuidas lapsel läheb või kas laps vajab midagi. Isa ei ole tõendanud, et tal oleks huvi lapse elukorralduses osaleda ning et ema oleks seda takistanud.
15.Vastuseks määruskaebuse täiendusele märkis ema, et laps õpib XXXs põhikooli riikliku õppekava järgi. XXXs õpivad erivajadustega lapsed. Kool on jaganud õpilased erinevatesse klassidesse: A-klassis õpivad riiklikul õppekaval õppivad lapsed ning B-klassis erivajadustega lapsed, kellele on määratud lihtsustatud õppekava. Laps õpib A-klassis. Ema kolis lapsega Narva ja mitte Saksamaale seetõttu, et maakohtu määrus ei ole jõustunud. Ema selgitas lapsele pärast maakohtu määruse tegemist, et võib tekkida vajadus ajutiselt Narva kolida. Narva kolimine ei tulnud lapsele ootamatult. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidluses osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
18.Isa esitas ringkonnakohtule koos 26.08.2024 määruskaebusega täiendavaid tõendeid. Ka ema esitas 13.09.2024 seisukohale lisatuna täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p 3.4(d)).
19.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-23-17677
20.Määruskaebuse väitel puudub vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alus, kuna hooldusõiguse ühine teostamine oleks jätkuvalt võimalik, kui ema seda ei takistaks. Isa soovib ühist hooldusõigust teostada, kuid ema eesmärk on kolida koos lapsega Saksamaale, mistõttu ema on asunud tekitama muljet, et ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud. Ringkonnakohus ei nõustu isa käsitusega tekkinud olukorrast. Isa ja ema seisukohtadest ning esitatud tõenditest nähtub, et vanemate vahel on alates 2023. a kevadest erimeelsused lapse elukoha määramise küsimuses, mida vanemad ei ole suutnud kokkuleppel lahendada. Ema soovib kolida lapsega Saksamaale, isa ei ole aga sellega nõus. Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks on vajalik kohtu sekkumine, ja kohaldas ema avalduse lahendamisel õigesti PKS § 137 lg-t 1, mis annab aluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks muu hulgas juhul, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja -kohustuse teostamist. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas kohus, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on lapse huvide vastaselt takistatud. Kuigi üldjuhul tuleb eeldada, et lapse huvides on omada kahte hooldusõiguslikku vanemat, võib vanemate koostöö ebapiisavuse korral tekkida olukord, kus otsuste vastuvõtmine on lapse huvide vastaselt takistatud, ning sellisel juhul võib olla põhjendatud vanemate võrdsuse põhimõttest erandi tegemine (RKTKm 05.01.2022, 2-21233, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine maakohtu tuvastatud asjaoludel PKS § 137 lg-t 1 alusel põhjendatud. Isa tõi määruskaebuses esile, et vanemate vaidlus lapse kooli valiku üle tekkis põhjusel, et ema oli eiranud vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtteid, valides lapsele kooli (XXX) ilma seda küsimust isaga eelnevalt arutamata. Määruskaebuse täienduses märkis isa, et lapse hiljutine õppima asumine XXX, mis on erivajadustega laste kool, on vastuolus lapse hariduslike huvidega ja tulevikuperspektiividega. Ema arvates on kool lapsele sobiv, kuna klassis on vaid kuus õpilast ning õpetajal on võimalik lastega individuaalselt tegeleda. Maakohus on tuvastanud (maakohtu määruse p 63), et isa seisukohad lapse arengu ja vajaduste osas on olnud mõnevõrra vastuolulised: isa on oma seisukohtade põhjendamiseks tuginenud nii väitele, et laps on erivajadustega, kuid ka väitele, et laps on praeguseks ajaks vaimselt ja füüsiliselt terve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus, et vanematel on lapse hariduse küsimustes erimeelsused, mis annavad PKS § 137 lg-st 1 tuleneva aluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse hariduse küsimustes, tuvastatud asjaoludel põhjendatud.
21.Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise asemel suunama vanemaid kokkuleppele või lepitusmenetlusse. TsMS § 561 lg 1 järgi peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. TsMS § 4 lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendades TsMS § 561 lg-s 1 ja TsMS § 4 lg-s 4 toodud kohustusi. Kohtul tuleb asjaosalisi kokkuleppele suunates arvestada ka sellega, mis on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja millised on kokkuleppe saavutamise väljavaated, samuti TsMS §-st 2 tuleneva kohustusega tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Siinsel juhul otsis ema enne kohtu poole pöördumist võimalust isaga kokkuleppe saavutamiseks. Ema ja lapse välisriiki kolimise küsimus tõusetus 2023. a kevadel. Ema esindaja saatis 21.11.2023 isale ettepaneku emale otsustusõiguse andmiseks lapse elukoha määramise küsimuses (dtl 41–46). Ema pöördus ka kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole, kes pakkus 06.12.2023 e-kirjas võimalust tulla
2-23-17677 spetsialisti vastuvõtule või pöörduda riikliku perelepitaja poole (dtl 402–403). Isa on kohtumenetluses lapse välisriiki kolimise küsimuses olnud resoluutsel seisukohal ega ole väljendanud soovi või valmisolekut kokkuleppe sõlmimiseks.
22.Otsustuse tegemisel selle kohta, kummale vanemale vaidlusalustes küsimustes ainuhooldusõigus anda, kohaldas maakohus õigesti PKS § 137 lg-t 3, lähtudes lapse huvidest. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt arvestas maakohus kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üleandmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruses osundatud puuduseid. Maakohtu määruse põhjenduste (määruse p-d 55–56) kohaselt on ema olnud lapse peamine hooldaja alates vanemate kooselu lõppemisest 2020. aastal. Aastatel 2021–2022 osales ka isa lapse elus ja vanemad tegid ühise hooldusõiguse teostamisel koostööd. Alates 2023. a kevadest ei ole vanemate koostöö sujunud. Määruskaebuse väitel on isa ja lapse kohtumised alates 2023. a kevadest olnud harvad seetõttu, et ema on isa ja lapse kohtumisi takistanud. Esitatud tõenditest nähtub siiski, et ema on ka pärast 2023. a kevadet pakkunud isale võimalust lapsega kohtuda, kuid kohtumisi ei ole saanud kokku leppida isast tulenevatel põhjustel (dtl 10–11). Määruskaebuse väitel takistab ema jätkuvalt isa ja lapse kohtumisi, tuues põhjendamatuid ettekäändeid, miks kohtumised ei ole võimalikud. Isa lisas määruskaebusele vanemate kirjavahetuse järgmistel aegadel: 18.04.2024 (dtl 1237–1238), 23.04.2024–02.05.2024 (dtl 1239–1242), 12.06.2024–02.07.2024 (dtl 1243–1249) ja 08.08.2024–11.08.2024 (dtl 1250–1253). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu viidatud tõenditest, et ema takistaks isa ja lapse kohtumiste kokkuleppimist. Ema on palunud isal pikemalt ette teatada konkreetsed ajad ja kohad, kus isa saaks lapsega kokku saada, kuid üksikud ajad, mis isa on välja pakkunud, ei ole sobinud. Põhjused, miks isa pakutud ajad ei ole sobinud, on olnud põhjendatud ja lapse huvidest lähtuvad (nt viibimine spaas, operatsioonist taastumine ja puhkusel viibimine). Ema soov isa ja lapse kohtumiste aegu ette planeerida on ringkonnakohtu hinnangul olnud lapse huvidest lähtuv. Esitatud seisukohti ja tõendeid tervikuna hinnates tuleb ka ringkonnakohtu arvates järeldada, et ema on austanud isa ja lapse õigust omavahel suhelda ning isa ja lapse kohtumiste vähenemine alates 2023. a kevadest ei ole olnud põhjustatud ema käitumisest. Määruskaebuse väitel ei saa olla kindel, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad elamistingimused ja hariduse omandamise, ning maakohtu oletuslikud seisukohad lapse tulevaste elutingimuste ja hariduse omandamise suhtes ei ole piisavad emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud ning asunud põhjendatult seisukohale, et käesoleval ajal puudub alus kahelda ema selgitustes, et ema suudab tagada lapsele ka välisriigis sobivad elamistingimused ja hariduse omandamise (maakohtu määruse p-d 65–68). Maakohus võttis arvesse, et ema ja last aitab Saksamaal ema uus abikaasa, kuid hindas ka ema haridustaset ja eeldatavat võimet vajadusel iseseisvalt hakkama saada. Isa kahtlused, et ema kooselu uue abikaasaga ei pruugi kestma jääda, ei anna alust asuda käesoleval ajal seisukohale, et lapse elamistingimused ei saa olema sobivad. Asja lahendades tuleb üldjuhul lähtuda hetkeolukorrast ja määrav ei saa olla see, mis võib (aga ei pruugi) tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse pöörduda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 21). Määruskaebuse kohaselt ei saa ema õigus uuele perekonnaelule olla määravaks teguriks lapse välisriiki kolimise lubamisel, vaid austada tuleb ka isa õigust perekonnaelule ning vanemate võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole pidanud ema soovi uue
2-23-17677 abikaasa juurde välisriiki elama asuda määravaks teguriks asja lahendamisel, vaid on ema õiguseid kaalunud lapse huvide hindamise kontekstis. Maakohus leidis, et ei ole alust arvata, et ema uus elukaaslane kujutaks lapsele ohtu (maakohtu määruse p 64) ning ema valik alustada uut perekonnaelu ei kahjusta siinsel juhul lapse huve (maakohtu määruse p 66). Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et lapsel on tugevam side emaga kui isaga, ning isegi, kui see käesoleval ajal nii on, on selle põhjustanud ema, kes on asunud last teadlikult isast võõrandama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, et kuna laps on alates 2020. aastast elanud emaga, on põhjust eeldada, et lapse hingeline seotus emaga on käesoleval ajal tugevam kui seotus isaga. Isa väide, et ema on asunud last isast sihiteadlikult võõrandama, ei ole tuvastamist leidnud. Maakohus leidis põhjendatult, et kui laps kolib koos emaga Saksamaale, on otstarbekas, et lapse hariduse küsimustes on ainuhooldusõigus emal. Selliselt saab ema valida lapsele kooli lähtuvalt kohalikest oludest ja võimalustest. Lapse hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmine emale on põhjendatud ka enne Saksamaale kolimist, kuna vanemad ei ole ühel meelel ka selles, milline Eesti kool on lapsele sobiv. Arvestades, et ema on olnud viimastel aastatel lapse peamine hooldaja, on emal täpsem arusaam lapse hetkevajadustest ja -võimetest ning sellest, milline on lapse arengut arvestades parim viis hariduse omandamiseks.
23.Isa on määruskaebuses teinud etteheiteid eestkosteasutuste ja lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja tööle ning seadnud kahtluse alla eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohtade usaldusväärsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu määruskaebuse väidetest siiski selliseid puudujääke eestkosteasutuste ja lapse esindaja töös, mis annaksid aluse pidada esitatud seisukohti ebausaldusväärseteks või mis oleksid mõjutanud asja õiget lahendamist. Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid maakohtu järeldusi PKS § 137 lg-te 1 ja 3 kohaldamisel võinuks eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohtade ebausaldusväärseks lugemine muuta.
24.Ringkonnakohus rõhutab, et lapse elukoha määramise küsimuses hooldusõiguse emale üleandmisel säilib isal õigus lapsega isiklikult suhelda, mida emal tuleb hooldusõigust teostades arvestada, sh ka lapse välisriiki elama asumise korral. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 2 1). Siinsel juhul on isa juba esitanud avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mis on kohtute infosüsteemist nähtuvalt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-2412200). Määruskaebuses on esile toodud, et maakohus jättis isa 24.07.2024 suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse lahendamata, tekitades olukorra, kus vanemate ühine hooldusõigus on ema avalduse alusel osaliselt lõpetatud, kuid isa ja lapse suhtlemise kord on kindlaks määramata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus eraldas isa avalduse 09.08.2024 määrusega eraldi menetlusse. Maakohtu 09.08.2024 määruse põhjenduste kohaselt oli isa 24.07.2024 avalduse esitamise ajaks seisukohtade esitamise tähtaeg möödunud ning asi oli lahendamiseks valmis. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 330 lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist. Juhul, kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).
2-23-17677 09.08.2024 määruses põhjendas maakohus, et isa 24.07.2024 avalduse menetlusse võtmine oleks põhjustanud siinse asja lahendamise viibimise, mistõttu maakohus eraldas isa avalduse TsMS § 375 alusel iseseisvaks menetlemiseks uue tsiviilasjana.
25.Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja isa määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
27.Ringkonnakohus ei nõustu ema 25.09.2024 menetlusdokumendis toodud seisukohaga, et ema menetluskulud tuleks jätta isa kanda selleks, et isa distsiplineerida. Üksnes asjaolu, et isa asub lapsega seotud küsimuses emast erinevale seisukohale ja kaitseb oma seisukohti kohtus, ei saa pidada isa õiguste kuritarvitamiseks ega lapse heaolu tagamise takistamiseks.
28.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.