Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus (maksekäsk)
01.12.2015
Kaebuse esitaja ja kaebuse Q.M-i määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Q.M (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Vastustaja (avaldaja/võlausaldaja): AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, Tallinn), lepinguline esindaja Jane Ristisaar (epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Q.M-i määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 01.12.2015 kohtumäärus, so maksekäsk tsiviilasjas nr 2-15-119057.
3.Anda AS Eesti Krediidipank nõue Q.M-i vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 4891 lg 5).
Asjaolud
1.AS Eesti Krediidipank (edaspidi võlausaldaja/avaldaja) esitas 08.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.M-i (edaspidi võlgnik) vastu 4197,44 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Avalduses oli võlgniku elukohana märgitud registriaadressina Tapa 1 (6)
2-15-119057 vald, Lääne-Viru maakond, Eesti Vabariik ning postiaadressina XXX, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik.
2.Võlausaldaja nõue tuleneb 17.07.2006 Y (surnud) ja avaldaja vahel sõlmitud laenulepingust nr 16692 summas 3195,58 eurot. 05.12.2013 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on Y ainupärijaks Q.M. Avaldaja edastas pärimismenetlusse informatsiooni laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning teatise võlgnikule võla kohta 11.03.2014, mille võlgnik on kätte saanud. Laenulepingust tulenev nõue on täitmata. Võlgniku vastuväite korral palus avaldaja anda asi üle hagimenetlusse. Pädevaks kohtuks nimetas võlausaldaja Harju Maakohtu. Võlausaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuste kohustuste täitmisest.
3.18.09.2015 koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku summas 4356,34 eurot, märkides võlgniku elukohaks PPP, Tallinn ning toimetas kohtumääruse võlgnikule edasiandmisega kätte 09.11.2015. Dokumendid võttis aadressil KKK, Tallinn vastu Z.
4.Võlgnik kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus
5.01.12.2015 koostas Pärnu Maakohus maksekäsu summas 4402,18 eurot, märkides võlgniku aadressiks KKK, Tallinn. Maksekäsk on võlgnikule edasiandmisega kätte toimetatud 04.12.2015, dokumendid võttis vastu võlgniku ema Z aadressil KKK, Tallinn.
6.Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 2815,64 eurot, kõrvalnõudeid summas 1433,83 eurot ning hüvitama riigilõivu 132,71 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Täiendavalt on võlgnikul kohustus avaldajale tasuda viiviseid alates 02.12.2015 põhinõude summalt 2815,64 eurot 0,022000% päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot. Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Kohtule ei ole teatatud võla tasumisest. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.21.03.2016 esitas võlgnik määruskaebuse maakohtu määrusele, paludes määruskaebuse rahuldada ja tühistada 01.12.2015 koostatud maksekäsk.
8.Määruskaebuse esitaja tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3 ning leiab, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud ega elektrooniliselt kätte toimetatud, avaldaja esitatud nõue on valdavas osas selgelt põhjendamatu. Võlgnikul puudub süü selles, et makseettepanekut ei toimetatud talle kätte õigeaegselt, mistõttu ei olnudki tal võimalik esitada õigeaegset vastuväidet.
9.Määruskaebuse esitaja sai tema suhtes toimunud maksekäsu menetlusest teada alles kohtutäituri vahendusel. Algatatud on täiteasi nr 023/2015/2766. Määruskaebuse esitaja on täitmisteate saanud kätte 02.03.2016, kui pöördus kohtutäituri poole pärast seda, kui oli märganud enda kontode blokeerimist kohtutäituri poolt.
10.Tutvudes täitedokumendiks oleva ning kaevatava määrusega nähtub, et määrusele on tema elukohaks märgitud Tallinna linn, KKK, samuti see, et maksettepanek on kätte toimetatud 09.11.2015.
11.Määruskaebuse esitaja selgitab, et nimetatud aadressil elab/elas tema endine ämm, kes on tõenäoliselt kohtu poolt edastatud dokumente vastu võtnud, kuid jätnud need määruskaebuse esitajale edastamata. Määruskaebuse esitaja ja tema endise abikaasa X abielulised suhted lõppesid faktiliselt oktoobris 2015 ning sama kuu lõpust (hiljemalt 2 (6)
2-15-119057 2015 novembri alguseks) elas määruskaebuse esitaja oma endise abikaasaga (abielu lahutati 18.01.2016) lahus. Hiljemalt 2015 novembri alguseks ei olnud võlgniku ämma ja/või tema endise abikaasa puhul tegemist ühist elukohta/majapidamist jagavate isikutega. Samadele asjaoludele tuginevalt on määruskaebuse esitaja esitanud oma endise abikaasa vastu hagiavalduse Harju Maakohtule ühisele lapsele elatise väljamõistmiseks alates novembrist 2015.
12.Avaldaja esitatud nõue on põhjendamata. Nõue põhineb asjaoludel, mille kohaselt on laenuleping sõlmitud Y poolt, kes suri 10.02.2008 ja kelle üheks pärijaks määruskaebuse esitaja on. Pärandi avanemise hetkel oli määruskaebuse esitaja alaealine. Sellises olukorras nägi pärimisseadus ette kohustusliku pärandvara inventuuri. Notar on väljastanud dokumendid, millest nähtuvalt on 2008 aastal viidud läbi pärandvara inventuur ja millega kaasnevalt on määruskaebuse esitaja vabanenud kohustusest vastutada pärandajast järelejäänud kohustuste täitmise eest enda isikliku varaga. AS Eesti Krediidipank oli kahtlemata teadlik pärandvara suhtes inventuuri läbiviimisest. Maksekäsu avalduse puhul on tegemist pahauskse või isegi teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava nõudega. Pärast täisealiseks saamist on määruskaebuse esitajale väljastatud pärimistunnistus, mille alusel on ta saanud 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks korteriomandist (registriosa nr 4997931). Määruskaebuse esitaja on valmis vastutama AS Eesti Krediidipank ees maksimaalselt ulatuses, mis laekub antud korteriomandi müügilt (1/2 müügisumma ulatuses) ja millest on maha arvatud antud korteriomandiga kaasnevad ning määruskaebuse esitaja poolt kantud kulutused. Menetluse edasine käik
13.Pärnu Maakohus jättis 31.03.2016 määrusega määruskaebuse käiguta ning palus teatada, millal sai võlgnik kätte maksekäsu ning tasuda määruskaebuselt riigilõiv.
14.Võlgnik kõrvaldas puudused 19.04.2016, esitades määruskaebuse täienduse ja taotluse sundtäitmise peatamiseks. Määruskaebuse esitaja täpsustas, et sai maksekäsu kätte 05. või 06.03.2016.
15.21.04.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks käiguta ja määras tähtaja põhistatud avalduse esitamiseks ning tagatise tasumiseks.
16.21.04.2016 andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks avaldajale.
17.06.05.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus võlgniku avalduse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata, kuna võlgnik ei kõrvaldanud ühtki nimetatud puudust. Määrus ei olnud edasikaevatav.
18.16.05.2016 vastuse kohaselt palub avaldaja jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maksekäsk on põhjendamatu. Avaldajal oli põhjendatud õigus pöörduda Y pärija, st võlgniku poole nõude täitmise osas. Maksekäsu avalduse esitamise hetkel, so 08.09.2015, ei olnud pärandvara arvelt avaldaja nõuet täidetud. Pärandi inventuuriga vastuvõtmine ei vabasta pärijaid kohustuste täitmisest, samuti ei tähenda inventuuri läbiviimine, et kohustused oleksid täidetud. Avaldaja on seisukohal, et menetlusdokumendid saab võlgnikule kättetoimetatuks lugeda 09.11.2015, võlgniku emale Zle allkirja vastu kättetoimetamisega. Ei kohus ega avaldaja ei olnud ega saanud olla teadlikud, et võlgnikul on perekondlikud probleemid. Võlgniku poolt esitatud määruskaebus sisaldab valeinformatsiooni. Võlgnik väidab, et kohtu poolt edastatud dokumendid on
3 (6)
2-15-119057 vastu võtnud tõenäoliselt tema endine ämm, kuid 09.11.2015 väljastusteatest nähtub, et dokumendid on vastu võtnud allkirja vastu Z, kes on võlgniku ema.
19.Pärnu Maakohus jättis 17.05.2016 kohtumäärusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Kumbki menetlusosaline menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 01.12.2015 kohtumääruse (maksekäsu) ning saadab avaldaja nõude TsMS § 4891 lg 4 1. lause alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule.
22.Määruskaebuse esitaja on leidnud, et määruskaebus kuulub rahuldamisele TsMS § 4891 lg 2 p 1 ja p 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga.
23.TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. TsMS § § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
24.Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas makseettepaneku saab võlgnikule kättetoimetatuks lugeda 09.11.2015.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on makseettepanek 09.11.2015 allkirja vastu üle antud Zle, aadressil KKK, Tallinn (tlk 1, 17) ning kättetoimetamist tõendavale sedelile on märgitud Z nime juurde märge „ema“. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et seoses abieluliste suhete lõppemisega endise abikaasaga ei ela ta enam KKK, Tallinn aadressil hiljemalt 2015 novembri algusest.
26.TsMS § 307 lg 3 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
27.Riigikohus on lahendis 3-2-2-2-14 leidnud, et makseettepaneku kättetoimetamist võlgniku emale saab TsMS § 322 lg 1 alusel võlgnikule kättetoimetamiseks lugeda üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (p 8). Tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13 asus Riigikohus seisukohale, et võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (p 11). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest makseettepaneku faktiliselt kättesaamise kohta.
28.TsMS § 322 lg 1 kohaldamise kohta on Riigikohus lahendis 3-2-1-16-10 märkinud järgnevat: .../“Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada 4 (6)
2-15-119057 selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale./“(p 9).
29.Eeltoodust tulenevalt saaks maakohtu poolt asjas 18.09.2015 tehtud makseettepaneku võlgnikule 09.11.2015 kättetoimetatuks lugeda ainult juhul, kui on täidetud eeldus: makseettepaneku kättetoimetamise aadress KKK, Tallinn oli dokumendi kättetoimetamise hetkel nii võlgniku kui dokumendi vastu võtnud isiku, Z, ühiseks elukohaks.
30.TsMS § 477 lg 7 tuleneva uurimisprintsiibi alusel kontrollis ringkonnakohus võlgniku poolt määruskaebuses esitatud väidet selle kohta, et KKK, Tallinn ei olnud hiljemalt novembrist 2015 alates enam tema elukoht ning tuvastas, et määruskaebuses viidatud elatise nõude tsiviilasjas (nr 2-16-4111) kinnitas võlgniku endine abikaasa X (elukoht KKK, Tallinn), et alates novembrist 2015 elab ta võlgnikuga lahus.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd makseettepaneku kättetoimetamise aadress ei olnud võlgniku eluruumiks, ei saa makseettepaneku 09.11.2015 üleandmist Zle TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda menetlusdokumendi võlgnikule kättetoimetamiseks. Makseettepanekut ei ole võlgnikule isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud ning võlgnik ei ole saanud maksekäsu kiirmenetluses osaleda. Asjas puuduvad tõendid, mis lubaks makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks lugeda muul alusel.
32.Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses nõude põhjendamatusega märgib ringkonnakohus, et maksekäsu kiirmenetluses nõuet sisuliselt ei kontrollita (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-2-1-16 p 8). Võlgnik saab vastuväited võlausaldaja esitatud nõudele esitada menetluse jätkumisel hagimenetluses.
33.Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et tsiviilasja pabertoimikus ei sisaldu maksekäsu kättetoimetamist tõendavat dokumenti. E-toimikus sisalduval maksekäsu kättetoimetamise sedelil puudub märge, kellele on maksekäsk kätte toimetatud.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab TsMS § 4891 lg 4 alusel 01.12.2015 maksekäsu.
35.Ringkonnakohus juhib ühtlasi tähelepanu, et TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.
36.TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
37.TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ega menetluskulusid kindlaks ei määra.
38.Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 4891 lg 5).
5 (6)
2-15-119057
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.