lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-102212/45

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-102212/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2024
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
4766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-102212/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-102212

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

F.M-i Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-102212

Tsiviilasi

W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: W.C (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: F.M (isikukood XXX; elukoht

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Annika Kiisk (e-post: XXX); Kostja: S.L (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Laasik (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Tambet

20.06.2023. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Mõista Fredy W.C W.C kasuks välja elatis perioodi eest alates 16.01.2023. a kuni 10.10.2024. a summas 1448,38 eurot.
3.Mõista Fredy W.C W.C kasuks välja alates 11.10.2024. a elatis 94,91 eurot kuus kuni W.C täisealiseks saamiseni.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Jätta rahuldamata W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes suuremas ulatuses.
5.S.L-il tuleb temalt W.C kasuks välja mõistetud elatis maksta F.M pangakontole nr EE672200221056792345.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõue ja põhjendused
1.1.W.C, seadusliku esindaja F.M vahendusel, esitas 16.01.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.L-ilt elatise saamiseks 300 eurot kuus. Kohus tegi 17.01.2023. a S.L-ile makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 30.01.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
1.2.01.03.2023. a esitas W.C, lepingulise esindaja vahendusel, Tartu Maakohtule oma nõude S.L-i vastu elatise nõudes hagiavalduse vormis. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates 16.01.2023. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt on W.C F.M ja kostja W.C ühine alaealine laps sündinud 07.10.2014. a. Hageja elab oma ema juures. Kostja elab hagejast eraldi. Hageja viibib kostja juures tavaliselt igal teisel nädalavahetusel, olenevalt vanemate kokkuleppest. Kostja on maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus, kuid elatis sellises ulatuses ei ole piisav. Hageja igakuised kulud on keskmiselt 1609,84 eurot kuus, sh: 1) ca 140 eurot - kulu toidule ja majapidamistarvetele; 2) 60,80 eurot - koolitoidule; 3) 15 eurot - juuksurile; 4) eluasemekulud, mis on jagatud 4 kasutaja vahel ja millest hageja osa on ca 31,25 eurot vesi ja kanalisatsioon, ca 107,50 eurot küttekulu (pelleti küte) ja ca 20,23 eurot elekter; 5) 8,48 eurot - telefon; 6) 9,61 eurot- internet + tv (kulu jaguneb 3 pereliikme vahel); 7) 48 eurot tantsutrennid (võistlustants); 8) 240 eurot - eratrennid (4 korda nädalas 15 eurot kord); 7) ca 108,75 eurot - trenni ja esinemisriided; 8) ca 351 eurot - võistlustel osalemisega seotud kulud (võistlused ca 1 – 2 korda kuus, sõidukulud osavõtumaks, piletid, söök, jook jne); 9) ca 10 eurot - kooli ekskursioonid; 10) ca 12 eurot – osalemine sõprade sünnipäevadel; 11) 12,50 eurot – lapse sünnipäeva korraldamine (ca 150 eurot aastas, mis jagatud 12 kuu peale); 12) ca 18 eurot – suvelaagrid (laagrite kulu aastas ca 215 eurot, mis jagatud 12 kuu peale); 13) ca 20 eurot – ravimid ja vitamiinid; 14) ca 45 eurot – riided ja jalanõud; 15) ca 120 eurot – meelelahutus (kolmel nädalavahetusel kuus vähemalt 1 päev nt seikluspargis, batuudikeskuses, mängumaal, kinos, teatris, uisutamas jne); 16) 136 eurot – lapse kooli ja trenni ja sealt tagasi sõidutamise kulud (auto kütuse kulu, lapse kodu ja kooli/trenni vahemaa on 6,5 km); 17) ca 245,42 eurot – eluaseme kasutamise kasutuseelis (hageja elab ema Tartumaal Kambja vallas Soinastes oma ema kasutuses olevas majas, mille ehitusalune pind on 146,3 m2, sarnase eluaseme üürihind on ca 981 eurot ja kui jagada see 4 isiku vahel, on hageja eluasemekuluks 245,42 eurot). Kuigi hageja igakuised kulud on oluliselt suuremad, siis arvestades seda, et kostjal on veel teinegi ülalpeetav, taotleb hageja kostjalt elatist 300 eurot kuus.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuvat põhjuse esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hageja igakuiste kulude suuruse kohta. Samuti ei nõustu hageja kostja vastuväidetega temal piisava sissetuleku puudumise kohta. Elatise vähendamiseks ei anna alust see, kui vanemal ei ole sissetulekut või see on väike. Kostja on töövõimeline isik ja kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Hageja on seisukohal, et kostja üritab ennast näidata võimalikult halvas majanduslikus seisus,

et seeläbi saavutada elatise vähendamine. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtub, et perioodil 20.06.2023. a kuni 01.07.2024. a on kostja LHV Panga arveldusarvele laekunud kokku 26 663,70 eurot, Swedbank arveldusarvele 6412,69 eurot ja SEB Pank arveldusarvele 4225,85 eurot, mis teeb sel perioodil ühe kuu keskmiseks laekumiseks kokku 3108,52 eurot. Kontode väljavõtetelt nähtub ka kostja pidev meelelahutusasutuste külastamine (pubid, klubid, kino, erinevad toidukohad jne), pidev taksoga liikumine, samuti kolmandatele isikutele rahasummade kandmine, samuti hasartmängudega tegelemine. Neid andmeid arvestades ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et tema sissetulek ei võimalda maksta hagejale elatist nõutud määras. Hageja leiab, et elatise vähendamist ei põhjenda ka kostja väited selle kohta, et hageja on tema juures keskmiselt 9 päeva kuus. Iseenesest ei ole vaidlust, et hageja viibib kostja juures igal teisel nädalavahetusel, s.o reede õhtust kuni pühapäevani (mõni kord hommikuni, teinekord lõunani ja vahel ka õhtuni), s.o sisuliselt 1,5-2 ööpäeva ehk kuus 3-4 ööpäeva. Kostja väide, et laps viibib vaheaegadel temaga pikematel perioodidel, ei vasta tõele. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et tsiviilasjas nr XXX mõistis maakohus kostja teise lapse W.C kasuks välja seadusjärgse elatise ning seetõttu ei tohi olla hagejale väljamõistetav elatis väiksem kostja teisele lapsele väljamõistetud elatisest, kuid siinjuures tuleb arvestada, et võrreldes W.C W.C-ga, tegeleb hageja vanemate kokkuleppe alusel keskmisest kulukama hobi ehk võistlustantsuga.

2.Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, S.L, tunnistab hagi osaliselt.

2.2.Esmaselt, 15.03.2023. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses, teatas kostja, et on nõus maksma hagejale elatist 86,26 eurot kuus. Suuremas ulatuses elatise nõudele vaidles kostja vastu. Kostja tugineb oma vastuväidetes esiteks sellele, et hageja esindaja ei ole tõendanud lapse vajalikke kulusid hagiavalduses toodud ulatuses. Muu hulgas leiab kostja, et põhjendatud ei ole arvestada lapse eluaseme kasutuseelist, sest XXX maja kuulub hageja vanaemale ja hageja ema ei maksa ei üüri ega pangalaenu. Kostja leiab ka, et põhjendatud ei ole elatise arvutamisel arvesse võtta lapse võistlustantsu trenniga seotud kulusid, millele väidetavalt kulub 747,75 eurot kuus. Sedavõrd kallis trenn ei ole tavapärane ning kui hageja ema on ise endise võistlustantsijana otsustanud, et ka laps peab tegema sama trenni sellisel tasemel, siis lasub vastavate kulutuste kandmise kohustus lapse emal. Lisaks on kostjal veel üks alaealine laps, W.C, kes on sündinud 10.01.2019. a. Kostja maksab talle igakuiselt elatist 150 eurot. Kostja töötab O. O. M. ja tema viimase kuue kuu keskmine töötasu on olnud 1302,75 eurot kuus (netosumma). Kostja peamine igakuine rahaline kohustus on üür oma kodu eest summas 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ca 200 eurot kuus. Lisaks on hagejal kolm väikelaenu, mille igakuised laenumaksed on 504,83 eurot ja kostja sissetulek ei ole piisav, et maksta elatist hagis nõutud määras, ilma et kannataks kostja enda toimetulek ja tema teise lapse ülalpidamine. Kostja väitel viibib hageja tema juures ca 9 päeva kuus. Hageja viibib kostja juures igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani ja lisaks koolivaheaegadel pikemalt. Näiteks 2022 / 2023 õppeaasta jõuluvaheajal oli laps isa juures ca ühe nädala. Suvevaheajal on laps isa juures vähemalt ühe nädala kuus või rohkemgi. Vanemate vahel ei ole ranget kohtulahendiga kehtestatud suhtluskorda, vaid tegemist on tavapärase toimiva elukorraldusega. Hagiavalduses on aga üritatud jätta eksitavat muljet justkui laps kostjaga ei suhtleks. Arvestades, et hageja viibib

kostja juures keskmiselt 9 päeva kuus, on seaduse alusel arvutatud elatisesumma 86,26 eurot kuus. Kostja avaldas, et kompromissi korras on ta siiski valmis jätkama hagejale elatise maksmist 150 eurot kuus.

2.3.Menetluse käigus avaldas kostja, et tema varaline seisund on muutunud. Kostja väitel tööandja O. O. M. 19.05.2023. a koondas ta. 22.05.2023. a võeti kostja Töötukassas töötuna arvele. Kuni 29.02.2024. a maksti kostjale Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitist, keskmiselt 721,33 eurot kuus. Kostja uut tööd kohe ei leidnud. Kostja sõlmis O. H. K.käsunduslepingu ja alustas tegevust maaklerina. See tegevus on aga algusjärgus ja paraku ei ole kostjal õnnestunud teha ühtegi tehingut ega teenida maakleritasu. Kostja sõitis vahepeal ka Bolt taksot, kuid ei teeninud sellega kasumit. Teenuse osutamise kuludele kulus rohkem raha kui sealt laekus, mistõttu kostja oli sunnitud ka selle tegevuse lõpetama selleks, et otsida tasuvamat tööd. Kostja esitas endise tööandja O. O. M. vastu nõude saamata töötasu, töövõimetushüvitise, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise saamiseks. Kostja nõue oli edukas ning Töövaidluskomisjon tegi 14.07. 2023. a otsuse, millega rahuldas nõude. Kostja esitas otsuse täitmisele, kuid kohtutäitur lõpetas menetluse ilma väljamakseid tegemata, sest vahepeal kuulutati välja O. O. M. pankrot. O. O. M. pankrotimenetlus ei ole veel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud. 2023. aasta detsembris sai kostja raha temale kuulunud auto Audi A6 müügist. Saadud rahaga täitis kostja oma laenukohustuse summas 2565,77 eurot Inbank Finance AS-i ees. Pärast auto müüki ei kuulu kostjale enam mingit registreeritavat vara ega kinnisvara. Sissetuleku puudumise tõttu kostja hagejale alates 2023. aasta aprillist elatist ei maksnud. Alates 31.07.2024. a töötab kostja J. O. , kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja augusti kuu brutotöötasu oli 1232 eurot ning netotasu 1076,27 eurot. Kostja igakuised vältimatud väljaminekud on kokku 791,53 eurot, sh 75,46 eurot Swedbank AS laenulepingu nr 23000714-VL igakuine tagasimakse, 179,09 eurot Swedbank AS laenulepingu nr 21-075277AL igakuine tagasimakse, 400 eurot eluruumi üür, ca 100 eurot Elisa Eesti AS sideteenuste arve ja 36,98 eurot IPF Digital AS (Credit 24) laenulepingu nr 2927368-1 igakuine tagasimakse. Lisaks kulub kostjal vältimatult raha toidule. Pärast vältimatute kulude katmist jääb kostjale netotöötasust alles 284,74 eurot, mis on veidi alla seadusjärgse elatise, s.o 287,72 euro. Kostjal on lisaks hagejale ka teine laps, W.C, kes on samuti kostja vastu esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, mida Tartu Ringkonnakohus menetleb kostja apellatsioonkaebuse alusel tsiviilasjas nr XXX. Maakohus mõistis kostjalt W.C kasuks välja seadusjärgse elatise. See otsus ei ole veel jõustunud. Kuna kostjale jääb pärast vältimatute kulude kandmist alles 284,74 eurot ning ta peab ühetaoliselt ülal pidama ennast ja oma kahte alaealist last, siis on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist 94,91 eurot kuus (284,74 / 3 = 94,91). Kui kohus mõistaks kostjalt välja seadusejärgse elatise hageja kasuks, siis oleks kostja ise ja tema teine laps W.C vähem kindlustatud kui hageja. Täpsemalt ei jääks kostjale ei elamiseks ega W.Cle elatise maksmiseks üldse vahendeid. Seetõttu leiab kostja, et esineb alus kalduda seadusjärgsest elatisest kõrvale ning kohus ei saa mõista kostjalt välja elatist suuremas summas kui 94,91 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et W.C hagi S.L-i vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.
3.1.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja W.C on F.M ja kostja S.L-i ühine alaealine laps, sündinud 07.10.2014. a (hetkel seega 10. aastane). Hageja elab ema F.M juures ja kostja elab lapsest

eraldi. Hagi esitamisele eelnevalt viimase aasta jooksul maksis kostja hagejale kokkuleppel elatist 150 eurot kuus. F.M-il lisaks hagejale rohkem lapsi ei ole. Kostjal on aga lisaks hagejale veel üks alaealine laps, W.C, sündinud 10.01.2019. a. Laps W.C elab kostjast eraldi ja kokkuleppel maksis lapsele elatist 150 eurot kuus. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 29.05.2024. a otsusega tsiviilasjas nr XXXmõisteti kostjalt W.C kasuks välja perioodi eest juuni 2023 kuni mai 2024 elatise võlgnevus summas 350 eurot (arvestusega, et kostja pidi sel perioodil maksma elatist 150 eurot kuus) ning edasiulatuvalt alates 01.06.2024. a elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas, s.o 287,72 eurot kuus, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohtuotsus ei ole praeguseks veel jõustunud ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kostja apellatsioonikaebus maakohtu otsuse peale. Käesolevas asjas nõuab hageja W.C kostjalt elatist 300 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 16.01.2023. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja tugineb hagi põhjendusena sellele, et kostja poolt makstav elatis 150 eurot kuus ei ole lapse vajaduste katteks piisav. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatisega maksimaalselt 94,91 eurot kuus ja vaidleb vastu elatise nõudele suuremas ulatuses. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist nõutud ulatuses, kahjustamata enese ja oma teise alaealise lapse tavalist ülalpidamist.

3.2.Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna ja mõjuv põhjus võib olla ka muu asjaolu.

3.3.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostja juures igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäevani, s.o sisuliselt 3-4 ööpäeva kuus. Kostja väitel on hageja vaheaegadel olnud tema juures ka pikemalt, näiteks suvevaheajal ühe nädala kuus, mis teeb aasta jooksul keskmiselt 9 päeva. Hageja esindaja seda kostja väidet õigeks ei võtnud ja vaidles vastu sellele, et hageja on kostja juures pikemalt kui igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Kostja ka oma vastavaid väiteid ei tõendanud. Kohus leiab, et isegi, kui lugeda, et hageja on kostja juures aasta kokkuvõttes keskmiselt 9 päeva, siis on see vähem kui 7 ööpäeva, millisel juhul PKS § 101 alusel elatist arvutades lapse kohustatud vanemaga veedetud aega arvesse ei võeta. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus,

arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb elatis järgnevalt: - perioodil alates 16.01.2023. a kuni 31.03.2023. a – summas 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot; 1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 209,20 + 46,44 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot); - perioodil alates 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a - summas 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot; 1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot); -

perioodil alates 01.04.2024. a - summas 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot).

3.4.Arvestades asjaolusid leiab kohus, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud elatise summaga võrreldes suuremas summas ei ole põhjendatud.

Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud on ca 1609,84 eurot kuus. Kohus leiab, et välja toodud kuludest ei saa lugeda hageja põhjendatud kuludeks ema kasutuses oleva eluaseme kasutuseelist 245,42 euro ulatuses kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ema pere eluasemeks olev maja kuulub hageja ema emale. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ema ehk vanem, kelle juures ta elab, maksaks eluaseme kasutamise eest tasu (üüri). Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et eluaseme kasutuseelist elatise arvutamisel lapse vajalike kulude hulka lugeda ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et elatise arvutamisel ei ole põhjendatud arvesse võtta hageja võistlustantsu trenniga seotud kulutusi. Hageja on välja toonud võistlustantsuga seotud kulud ühes kuus ca 750 eurot, sh igakuine osalustasu, lisaks eratrennid, trenni ja esinemisriided, võistlustega seotud kulud. Iseenesest ei ole vaidlust võistlustantsuga seotud kulude suuruse üle. Samas ei saa pidada sellise spordialaga seonduvaid kulusid PKS § 99 lg 1 mõttes lapse tavalisest elulaadist lähtuvateks kuludeks ja õigustatud vajadusteks, mida teine vanem peab igal juhul hüvitama. Kohtu hinnangul ei saa pidada sellisteks tavalisteks ja vältimatuteks kuludeks ka hageja välja toodud kulutusi meelelahutusele ca 120 euro ulatuses kuus, mis sisaldab kolmel nädalavahetusel seikluspargis, batuudikeskuses, mängumaal, kinos, teatris, uisutamas, spas ne käimise kulutusi. Kohus arvestab, et eraldi on välja toodud muud vaba aja veetmise kulud nagu näiteks sõprade sünnipäevadel osalemine jne. Muude hageja märgitud kulude suurust ei hinda kohus euro täpsusega, kuid kokkuvõtvalt hindab kohus, et need kulud, sh kulud toidule, riietele, jalanõudele, eluasemekulud jms on üldiselt mõistlikus suuruses ja saab lugeda põhjendatuks arvestades lapse tavalist elulaadi ja vajadusi. Nende muude kulude suurus jääb aga suurusjärku, mis on sarnane PKS § 101 alusel arvutatud kahekordse elatise summaga. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud summast suuremas ulatuses ei ole põhjendatud.

3.5.Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast väiksemas ulatuses. Kostja tugineb oma vastuväidetes temal piisava sissetuleku puudumisele ja sellele, et tal on lisaks hagejale teinegi alaealine laps, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 19.05.2023. a töötas kostja O. O. M. . Kostja on esitanud

tõendina maksekorraldused (dtl 78-83), millest nähtub, et O. O. M. on perioodil 2022. a september kuni 2023. a veebruar maksnud kostjale kuue kuu jooksul töötasu keskmiselt 1302,75 eurot kuus. Kostja on esitanud väljavõtte töötamise registrist (dtl 211), mis tõendab, et 19.05.2023.a on O. O. M. ja kostja vaheline töösuhte koondamise tõttu lõppenud. Kostja on esitanud tõendina Eesti Töötukassa otsuse (dtl 212), millest nähtub, et 22.05.2023. a on ta töötuna arvele võetud ja Eesti Töötukassa otsuse (dtl 273-274), millega on otsustatud maksta kostjale töötuskindlustushüvitist alates 05.06.2023. a kuni 29.02.2024. a. Kostja esitatud pangakonto väjavõttest (dtl 251-272) nähtub, et perioodil 2023. aasta juuli kuni 2024. aasta jaanuar on Töötukassa maksnud kostjale töötuskindlustushüvitist keskmiselt 721,33 eurot kuus. Kostja on esitanud tõendina töölepingu (dtl 541-546), millest nähtub, et alates 31.07.2024. a töötab kostja J. O. , kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja väitel maksti talle 2024. aasta augustis netotasu summas 1076,27 eurot. Kostja on esitanud tõendina Töövaidluskomisjoni 14.07.2023. a otsuse, millega rahuldati kostja avaldus tööandja O. O. M. vastu ja mõisteti O. O. M. kostja kasuks aprilli 2023 töötasu brutosummas 1217,97 eurot, töövõimetushüvitis netosummas 82,95 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 630,92 eurot ja koondamishüvitis brutosummas 1241,85 eurot. Kostja väitel esitas ta otsuse täitmisele, kuid kohtutäitur lõpetas menetluse ilma väljamakseid tegemata, sest vahepeal kuulutati välja O. O. M. pankrot ning O. O. M. pankrotimenetlus ei ole veel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseni jõudnud. Kostja esitas tõendina ka enda arvelduskontode väljavõtted LHV Pangast ja Swedbankist perioodi kohta 12.04.2023 kuni 12.04.2024. a. Väljavõttelt nähtub, et lisaks O. O. M. poolt makstud töötasule ja Eesti Töötukassa poolt makstud hüvitisele on kostja kontole tehtud sel perioodil LHV kontole sularaha sissemakseid aastase perioodi jooksul kokku summas 1320 eurot ja samuti on kolmandad isikud (eraisikud) teinud kostja mõlemale kontole makseid väiksemates summades. 14.12.2023. a on LHV kontole makstud 5000 eurot, selgitusega „Audi ost“. Järgneval päeval, 15.12.2023. a on kostja kandnud sellest rahast Inbank Finance AS-ile 2565,77 eurot. Hageja taotlusel otsustas kohus 01.07.2024. a määrusega tõendite kogumise korras nõuda täiendavalt andmeid kostjale kuuluvate kontode kohta ja nende olemasolul väljavõtteid perioodi kohta alates 20.06.2023. a Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt ja lisaks Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalidelt. Kohtule esitatud vastustes (dtl 365-463) nähtuvalt on kostjal Swdbankis arveldus- ja hoiukonto ja LHV Pangas ning SEB Pangas arvelduskontod. Kohtule esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttest (dtl 417-422) nähtub, et perioodil alates 13.04.2024. a (s.o alates perioodist, mis kostja esitatud konto väljavõttel ei kajastu) kuni 04.07.2024. a on teinud kolmandad eraisikud kostjale makseid väiksemates summades. Swedbanki hoiukontole (dtl 423) on kandnud pank arvelduskonto tehingutelt rahakogujasse kokku 10 eurot. Muud sissemaksed hoiukontol puuduvad. LHV Pank arvelduskonto väljavõttest (dtl 426-463) nähtub, et perioodil alates 13.04.2024. a kuni 01.07.2024. a on tehtud kontole sularaha sissemakseid kokku summas 3950 eurot (mais ja juunis) ja kolmandad eraisikud on teinud makseid väiksemates summades. SEB Panga arvelduskonto väljavõttest (dtl 386-388) nähtub, et kontol tehtud tehinguid ainult 21.-22.06.2024. a. Kostja on teinud makseid erinevatele ettevõtetele nagu A. P. ja O. O. , mis äriregistri andmetel tegutsevad hasartmängude ja kihlvedudega, ning nendel ettevõtetelt on kontole ka raha tagasi kantud. Kostja enda esitatud ja kohtu poolt kogutud kostja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et perioodil kui kostja oli töötuna kirjas on ta lisaks Eesti Töötukassa poolt makstud töötuskindlustushüvitisele saanud rahalisi vahendeid. Pangakontode väljavõtted tõendavad, et kostja ise on teinud kontole sularaha sissemakseid, kolmandad isikud on kandnud kostja kontole raha. Arvestades aga seda, et tegemist on ebaregulaarsete väiksemate maksetega, mis on tehtud

eraisikute poolt ja saadud nt hasartmängudest, siis leiab kohus, et sellest ei saa järeldada, et kostjal oli töötuse perioodil mingi oluline püsisissetulek, mida saaks elatise arvutamisel arvesse võtta. Suurema summana on kostjale laekunud raha auto müügist, kuid tõenditest nähtub, et ligi poole sellest on kostja kandnud enda finantskohustuste katteks. Seega lähtub kohus sellest, et nõutaval perioodil alates 16.01.2023. a kuni 19.05.2023. a oli kostja sissetulekuks töötasu O. O. M. keskmiselt 1302,75 eurot kuus, perioodil alates 05.06.2023. a kuni 29.02.2024. a töötuskindlustushüvitis keskmiselt 721,33 eurot kuus ja alates 31.07.2024. a on kostja sissetulekuks töötasu J. O. -lt ca 1076 eurot kuus. Kostjal ei ole teada mingit registreeritavat vara ega kinnisasju. Kostja on esitanud tõendina laenulepingud (dtl 541-559, 564-593), mis tõendavad, et tal on laenulepingutest tulenevad rahalised kohustused Swedbank AS-i ja IPF Digital AS-i ees kokku 291,53 euro ulatuses ühes kuus. Kostja on esitanud tõendina ka üürilepingu (dtl 560-561), mille kohaselt üürib kostja korterit XXXning maksab üüri 400 eurot kuus. Üürilepingu kohaselt on üürileandjaks küll kostja vend, aga kohtu hinnangul ei anna see alust lugeda tõendit ebausaldusväärseks. On ka üldteada asjaolu, et Tallinnas on üürihinnad kõrged ja ei ole alust arvata, et vennaga kokkulepitud üür ületaks turuhinda. Kuna kostjale endale kinnisasju ei kuulu, siis saab lugeda eluaseme üürikulu tema vältimatuks püsikuluks. Kostja on esitanud veel tõendina Elisa Eesti AS-i arve ja konto väljavõtte (dtl 561, 562), mis tõendavad, et tal on igakuine mobiili teenuste kulu ca 100 eurot kuus. Kohus leiab, et nende tõenditega on kostja põhistanud, et tema vältimatud püsikulud üheks kuus kokku on vähemalt 791,53 eurot. Mõistlikult võttes lisanduvad nimetatud kuludele veel ka kulud toidule, kommunaalmaksetele ja muud igapäevased kulud. Arvestades kostja püsivate sissetulekute suurust ja tema igakuiste vältimatute püsikulude suurust hindab kohus, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas (s.o perioodil alates 16.01.2023. a kuni 31.03.2023. a summas 215,64 eurot, perioodil alates 01.04.2023. a kuni 31.03.2024. a summas 260,33 eurot ja alates 01.04.2024.a summas 287,72 eurot), ilma, et saaks kahjustamata tema enese tavaline ülalpidamine ning tema teise alaealise lapse ülalpidamine. Kohus on seisukohal, et seetõttu esineb mõjuv põhjus kostjal elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Iseenesest on vanemal kohustus teenida sissetulekut, et tagada oma alaealiste laste ülalpidamine, kuid samas peab otsus elatise väljamõistmise kohta olema täidetav ning kohtu hinnangul elatise väljamõistmine selliselt, et vanem ei suuda enam ise täita oma vältimatuid kohustusi, satuks võlgadesse ja talle ei jää enda tavaliseks ülalpidamiseks vahendeid, ei täidaks elatise maksmise eesmärki. Tulenevalt PKS § 102 lg-st ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda olenemata sellest, et vanema sissetulek on väike. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Vaidlust ei ole selle üle, et enne kohtumenetluse alustamist ja ka pärast seda, kuni menetluse peatamiseni 20.06.2023. a maksis kostja hagejale kokkuleppel elatist summas 150 eurot kuus. Asjas toimunud kohtuistungil 20.06.2023. a (dtl 236) leppisid pooled omavahel kokku, et menetluse peatamise ajal tasub kostja hagejale elatist varem kokkulepitud summas 150 eurot kuus. Puudub vaidlus selle üle, et kostja maksis kokkuleppel ka oma teisele alaealisele lapsele, W.C W.C-le, elatist 150 eurot kuus. Tartu Maakohtu 29.05.2024. a otsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti kostjalt lapse W.C W.C kasuks välja elatise perioodi eest juuni 2023 kuni mai 2024, arvestusega 150 eurot kuus. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o alates 16.01.2023. a kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 10.10.2024. a on põhjendatud lugeda kostja elatise maksmise

kohustuse suuruseks 150 eurot kuus nagu oli vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta kohtueelselt ja ka menetluse ajal. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni peatamiseni 2023. a juunis maksis kostja hagejale elatist summas 150 eurot kuus. 2023. aasta juulist kuni otsuse tegemiseni, s.o 10.10.2024. a pidi kostja maksma elatist kokku summas 2298,38 eurot (15 x 150 + 48,38). Hageja on esitanud tõendina konto väljavõte (dtl 350), mis tõendab, et perioodil 08.07.2023. a kuni 07.03.2024. a on kantud hageja ema kontole kostja poolt või tema eest hageja ülalpidamiseks kokku 850 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni elatis summas 1448,38 eurot (2298,38-850). Kohus leiab, et alates otsuse tegemisest on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 94,91 eurot kuus nagu kostja ise seda taotleb, s.o pool kostja sissetulekust, millest on maha arvestatud kostja vältimatud püsikulud (1076,27 - 791,53 = 284,74/2).

3.6.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest alates 16.01.2023. a kuni 10.10.2024. a summas 1448,38 eurot ja alates 11.10.2014. a 94,91 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema F.M pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi menetlusosaliste vahel.

märgib

kohus

kohtuotsuses

menetluskulude

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ F.M-i Kask Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikoht määrusega 31.03.2025

jaot

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja