XX hagi hind 2342,97 eurot WW hagi hind 1991,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXX) Hageja WW (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja QQ (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja BB Kostja YY (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
1.oktoobri 2024 kohtu eelistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista YY-lt välja alaealise lapse XX ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024 kuni XX täisealiseks saamiseni x. x xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 260,33 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
3.Mõista YY-lt välja alaealise lapse WW ülalpidamiseks alates 23. jaanuarist 2024 kuni WW täisealiseks saamiseni x x xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 221,28 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi 1(4)
keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot) – 15% (kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, kui laste vanusevahe on vähem kui 3 aastat)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejatele tasunud elatisena alates 23. jaanuarist 2024.
5.Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb YY-l kanda 15. kuupäevaks QQ arveldusarvele nr. x, selgitusega „elatis“.
6.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja menetluse käik
1.QQ (laste ema) esitas 23. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule XX ja WW (lapsed, hagejad) nimel YY (kostja, laste isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad mõista kostjalt enda kasuks välja alates hagi esitamisest, s.o 23. jaanuarist 2024, igakuise elatise miinimummääras, so PKS § 101 alusel muutuva suurusena. Kohus võttis hagi menetlusse 1. veebruari 2024 määrusega. 2(4)
2.26. märtsil esitas kostja vastuseks hagile kohtule taotluse, milles märgib, et soovib taotleda dna testi isaduse tõestamiseks kuna on hakanud kahtlema, kas ta on nende laste (XX, WW) bioloogiline isa. Siinses asjas on kohtu menetluses hagejate elatise nõue kostja vastu ning kohus käsitles esitatud taotlust vastuhagina isaduse vaidlustamiseks. 19. augusti 2024 määrusega kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-24-1185 YY vastuhagi menetlusse võtmisest.
3.Kohus määras asjas kohtu eelistungi 11. septembril 2024. Kostja teatas, et ei saa määratud ajal istungile tulla kuna ajas kuupäevad segamini. Kohus lükkas määratud istungi edasi ja määras uue istungi aja 1. oktoobril 2024 kell 11.00. Kohus saatis pooltele kohtukutsed. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult allkirja vastu (dtl 44). Kostja istungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
4.Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte 07.02.2024 kohtu e-toimiku kaudu. Kohus määras kahel korral kohtu eelistungi. Kohus kohustas kostjat isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Kostja kohtu eelistungitele kohale ei ilmunud.
5.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
6.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud ja kohus on määranud asjas kohu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud kahel korral, so 11.09.2024 ja 1.10.2024 kohtu eelistungile. Kohus kohustas kostjat isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud edasi lükatud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud. Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 01.10.2024 istungile ilmuda. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostja kohtu eelistungile kahel korral kohale ei ilmunud. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
3(4)
7.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.