2.Välja mõista G Vilt elatis poja M Vi kasuks alates 01.05.2024. a igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja Mi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A M arveldusarvele nr xxx iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis M V“.
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.M V esitas esindaja kaudu hagi G Vi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida. Lapse igakuised kulud moodustavad 492 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.05.2024. a. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele 10 kuupäevaks.
2.Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hageja esindaja, et kostaja sihilikult varjab oma tulu. Puuduvad andmed kostja tervise halvenemise kohta. Enne hagiavalduse esitamist kostja täitis osaliselt ülalpidamiskohustust. Hageja esindaja nõustub kostja väitega, et laps veedab isaga aega, kuid praktiliselt on laps ema ülalpidamisel. Hageja esindaja on seisukohal, et kostjal on sissetulek, kuidas muidu saaks ta endale lubada soojamaa puhkusreise. Hageja jääb esitatud nõude juurde.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja G V oma kirjalikus vastuses märgib, et ta on alates 28.08.2023. a töötuna arvele võetud. Kostja on esitanud töövõime hindamise taotluse, kui ta saab positiivse vastuse siis tema sissetulekuks oleks keskmiselt 351,75 eurot. Kosja veedab lapsega kuus vähemalt 7 päeva ja siis on kõik ülalpidamiskohustused kostja kanda. Igakuiselt maksab kostja lapse treeningute eest umbes 120 eurot ja ostab vajalikud riided. Kostja märgib, et ta on teadlik, et nimetatud olukord ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid on seisukohal, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt nende sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kohustatud vanema sissetulekute arvestamine tuleneb eelkõige PKS § 102 lg -st 1 ning § 100 lg-st 2, millest võib järeldada, et vanem on kohustatud hankima endale vajalikud vahendid ja kindlustama vastava varalise seisundi, et lapsest lahus elades lapsele siiski ülalpidamist.
4.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUISTUNG
6.Hageja esindaja jääb esitatud nõude juurde. Lapsele isaga kohtumiseks ei tee lapse ema takistusi. Lastevanematel oli kokkulepe, et lapse isa maksab lapse treeningute eest ja kui vaja ostab riideid. Hageja esindaja soovib nüüd, et kostja maksaks elatist, mitte treeningute eest. Hageja märgib, et laps ööbib ise juures vahepeal rohkem kui 7 ööd kuus ja vahepeal vähem. Puhkepäevadel on laps isa juurdes, nädala keskel kui on koolipäevad, on laps kodus. Hageja esindaja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas. Kostja selgitas, et lapsega kohtuvad nad iga päev ja temaga veedab laps rohkem kui emaga. Kostjal puudub sissetulek, last peab üleval säästudest. Laps on kostja juures rohkem kui 7 ööd kuus. Kostja on nõus maksma elatist 200 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M V on G Vi poeg.
11.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
12.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
13.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
14.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese
lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
15.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
16.Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.05.2024. a seadusega sätestatud miinimummääras.
17.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna lapse kulusid.
18.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
19.PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Alates 01.04.2024. a on baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.
20.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust. 01.04.2024. a on igakuine elatis 287,72 eurot kuus (272,76+54,96-40=287,72).
21.Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv
miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
23.TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
24.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Kostja ei ole kohtule esitanud enda varalise seisundi ja sissetulekute kohta andmeid. Kostja nõustus maksma hagejale elatist 200 eurot kuus, kuna tal puudub töökoht ja ta elab säästudest.
25.Kohus on kontrollinud kostja ja hagejate seadusliku esindaja vara elektroonilisest kinnistusraamatust, töötajate registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist. Elektroonilise andmebaaside andmetel: - kinnistusraamatu andmetel on G V kinnistu xxx (registriosa nr xxx) omanik; - korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 20.03.2024. a. - A M töötab xxx, - äriregister andmetel on A M xxx xxx. - kinnistusraamatu andmetel on A M korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik; - xxx (registriosa nr xxx) omanik; - xxx (registriosa number xxx) omanik; - transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub A Mle 1 sõiduk.
26.Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, kuid elatise suurusele. Kostja palub kohaldada PKS § 102 lõike 2. Kostja materiaalne olukord ei võimalda maksta elatist seadusega ettenähtud miinimummääras.
27.Kohus möönab, et registrite andmetel on vanemate varaline seis erinev. Kohus märgib, et mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapse ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lastest lahus elava vanema panus.
28.Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
29.Võrreldes vanemate majanduslikku olukorda, on ilmne, et hageja esindaja majanduslik seisund on parem kui kostjal. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks tema võime sissetulekut teenida mingil viisil piiratud.
30.Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2), kostja kohtule esitanud ei ole. Kostjal puudub küll ametlik töökoht (töötamise registri järgi), kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta et tema töövõime oleks piiratud. Kostja ei ole esitanud andmeid ka oma tegelike sissetulekute kohta. Töötamise registris andmed G Vi kohta puuduvad, samas on kostja ostnud 2024. aasta märtsis korteri, millest kohus järeldab, et kostjal on mitteametlik sissetulek. Kostja lapse isana peab tegema endast kõik oleneva, et tema lapsel oleks parem elukvaliteet. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta et tal esinevad takistused leida töökoht, mis tagaks talle igakuise stabiilse sissetuleku.
31.Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Asjaolu, et kostja ei oma hetkel töökohta, ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest.
32.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 01.05.2024. a. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal 01. aprillil. Menetluskulude jaotus
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
34.Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.