K. S. K. hagi K. E. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasjade hind
900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. S. K. , isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; Hageja seaduslik esindaja I. K. , isikukood xxxxxxxxxx; Kostja K. E. , isikukood xxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
13. august 2024, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. S. K. hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.K. S. K. (hageja) esitas 18. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagi K. E. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 100 eurot kuus alates 1. septembrist 2022.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja elab 60/40 ja kostja ei ole nõus panustama (lasteaed, huviharidus, sotsiaalne suhtlus, reisimine). Lapsele tuleb tagada elukeskkond, mis oli enne. Hageja märgib, et lapse elukoht on jagatud 4+4 päeva pluss sugulaste sünnipäevad.
3.29. novembril 2022 ärakuulamisel selgitas K. E. , et K. elab 4 ööd isaga ja 4 ööd emaga.
4.Lisaks on kohtu menetluses olnud I. K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks lapse K. S. K. suhtes (tsiviilasi nr 2-22-14701).
5.Tsiviilasjad nr 2-22-14701 ja 2-22-17372 olid kohtunik Donald Kiidjärve menetluses. Kohus peatas 14. juuni 2023 määrusega tsiviilasjade menetluse ja suunas vanemad perelepitusse. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule edastanud perelepituse edutuse tõendi.
6.Seoses kohtunik Donald Kiidjärve pensioneerumisega jagati tsiviilasi nr 2-22-14701 kohtunik Zakaria Nemsitsveridze menetlusse ja tsiviilasi nr 2-22-17372 kohtunik Triin Niinemetsa menetlusse.
7.Tsiviilasjas nr 2-22-14701 (I. K. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks) sõlmisid I. K. ja K. E. 6. märtsil 2024 kompromissi, milles leppisid muuhulgas kokku järgmises: - K. E. ja I. K. säilib ühine hooldusõigus lapse K. S. K. suhtes ja lapse S. K. elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise osas jääb ainuhooldusõigus I. K. . - Laps K. S. K. asub 2024/2025 õppeaastal õppima xxxxxxxxxxxxxxxx. klassi. - Vanemad lepivad kokku alates 31. märtsist lastega suhtlemise korra alljärgnevalt: S. K. viibib ema K. E. juures igal nädalal vähemalt kahel päeval. Konkreetsed päevad kooskõlastatakse jooksvalt. Lapse nõusolekul ja isaga kooskõlastatult võib laps jääda ema juurde ka ööseks. K. S. K. viibib kummagi vanema juures seitsme päeva kaupa selliselt, et K. E. juures on laps paarisnädalatel ja isa I. K. juures paaritutel nädalatel. Vanem, kelle juures laps viibib, viib lapse teise vanema juurde pühapäeval kell 18.00. Käesoleva suhtluskorra järgi läheb laps esimest korda ema juurde 31.märtsil 2024 hiljemalt kell 18.00. Kompromissiga asendati alates 31. märtsist 2024 varasem, tsiviilasjas nr 2-20-9494 1. juuli 2021 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskord. Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024 kompromissimäärus jõustus 6. aprillil 2024.
8.Kohus uuendas menetluse 11. aprillil 2024 ja küsis poolte seisukohta menetluse jätkamise kohta.
9.K. E. palus kohtul tsiviilasja 2-22-17372 menetlus lõpetada, sest K. S. K. elab vanemate juures võrdselt ja tema heaoluks on kõik tagatud selle vanema juures, kus ta parasjagu viibib. K. S. elab 50/50. K. E. tasub lasteaiatasu rohkem kui I. K. , sest
lasteaiatasu on 91 eurot, aga I. K. huvialaringi tasud 24-32 eurot.
maksab 40 eurot kuus. Samuti tasub K. E.
10.I. K. ei olnud menetluse lõpetamisega nõus. I. K. jäi oma nõude juurde.
11.Kohus pidas vanemate ärakuulamiseks kohtuistungi 29. juulil 2024. Hageja seaduslik esindaja istungile ei ilmunud, kohus lükkas istungi edasi.
12.Kohus kuulas vanemad ära 13. augusti 2024 kohtuistungil ning püüdis vanemaid lepitada. I. K. möönas, et K. S. K. elab võrdselt mõlema vanema juures. I. K. jäi oma nõude juurde, leides, et laps ei pea oma elustandarditest loobuma, kui vanemad lähevad lahku. K. E. palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
15.Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et K. S. K. on I. K. ja K. E. alaealine laps.
16.PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
17.PKS § 100 lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (PKS § 100 lg 1).
18.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et K. S. K. viibis nõude esitamise ajal vahelduvalt 4 päeva ühe ja 4 päeva teise vanema juures ning tal on olnud vahelduv elukoht kogu menetluse vältel ning ka käesoleval ajal. Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024 kompromissi kohaselt viibib K. S. K. ühe nädala ühe vanema juures ja seejärel järgmise nädala teise vanema juures. Seega on K. S. K. n-ö vahelduv elukoht ja laps veedab kummagi vanema juures võrdse aja.
19.Riigikohtu praktika kohaselt ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).
20.Hagiavalduse esitamise ajendiks näib olevat I. K. rahulolematus sellega, et temalt on Tartu Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis 40 eurot kuus K. S. K. kasuks alates 4.
novembrist 2022 kuni K. S. K. alushariduse omandamiseni koolieelses lasteasutuses, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2024.
21.Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist ärakuulamisel. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks lasteaiaarved ajavahemiku november 2021 kuni juulini 2024 (dtl 78-110). Kohus võtab arvesse arved, mis muutusid sissenõutavaks alates novembrist 2022 ehk ajast, mil I. K. tekkis kohustus tasuda 40 euro suurune osa lasteaiaarvetest. 2022. a novembris tasumisele kuuluv lasteaiaarve oli 55,20 eurot, detsembri arve 64,20 eurot, 2023. a jaanuari arve 57 eurot, veebruari arve 73,6 eurot, märtsi arve 78 eurot, aprilli arve 75,80 eurot, mai arve 82,40 eurot, juuni arve 86,80 eurot, juuli arve 82,40 eurot, augusti arve 51,50 eurot, septembri arve 91,20 eurot, oktoobri arve 91,20 eurot, novembri arve 87,46 eurot, detsembri arve 91,20 eurot, 2024. aasta jaanuari arve 71,40 eurot, veebruari arve 86,40 eurot, märtsi arve 91 eurot, aprilli arve 91 eurot, mai arve 96,50 eurot, juuni arve 99,49 eurot, juuli arve 89,60 eurot ja augusti arve 76,30 eurot. Kokku on seega ajavahemikus novembrist 2022 kuni augustini 2024 lasteaiatasu olnud 1769,65 eurot, millest I. K. kanda on kohtulahendi alusel olnud 880 eurot (22 x 40) ehk ca 50%.
22.Seega on tõendamata väide, nagu oleks I. K. olnud kohustatud kandma lasteaiakulusid vaidlusalusel perioodil rohkem kui teine vanem. Veelgi enam, lasteaiaarvete esitamine ei tõenda, et I. K. oleks neid tasunud. I. K. ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta on täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust tasuda 40 eurot kuus lasteaiatasu katteks. Veelgi enam, I. K. ei ole esitanud ühtegi tõendit K. S. K. ülalpidamiskulude kandmise kohta.
23.K. E. on seevastu esitanud kohtule pangaväljavõtte lasteaiatasu maksmise kohta perioodil 18.11.2022 kuni 18.10.2023 summas 768,10 eurot (dtl 59) ning 25.08.2023 kuni 15.07.2024 summas 1037,95 eurot (dtl 45). Lisaks on K. E. tasunud veebruarist kuni aprillini 2024 huviringi kulu (inglise keel) 85 eurot (dtl 46). Veel on K. E. tasunud lapse võimlemisringi kulu perioodil novembrist 2023 kuni jaanuarini 2024 110 eurot (dtl 47). Ühtlasi on ema ostnud lapsele 13.03.2024 ratta 220 euro eest (dtl 48). Seega on ema tõendanud kulutuste kandmist lisaks vahetule ülalpidamisele ka lasteaiakulude, huviringide ja vaba aja veetmise osas.
24.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendamata ja tõendamata. Kohus jätab hagi rahuldamata.
25.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.