Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-16232

2-23-16232 kostjalt välja mõistetud elatis ei ole hageja kulude katteks piisav. Hageja esindaja avaldas lisaks, et tema abikaasa on lapseootel ja nende ühine laps peaks sündima 01.11.2024. a, millega seoses nende pere kulud suurenevad. Kostja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja ei ole hagi alusena tõendanud, et asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostjal on jätkuvalt tuvastatud töövõimetus, tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ning ta ei ole võimeline maksma elatist suuremas ulatuses, kui on kohtuotsusega temalt välja mõistetud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja X.V on kostja V.C ja J.V ühine alaealine laps, sündinud 20.06.2018. a (hetkel seega 6. aastane). Hageja elab isaga ja kostja elab lapsest eraldi. Tartu Maakohtu 18.05.2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5132 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 07.04.2022. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Tartu Maakohus 25.01.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 rahuldas osaliselt V.C hagi elatise vähendamise nõudes ja mõistis temalt lapse X.V kasuks välja elatise alates 27.10.2022. a kuni 31.12.2022. a 125,64 eurot kuus ja edasi alates 01.01.2023. a kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 115,64 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot. Kohus leidis, et esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sellise mõjuva põhjusena tuvastas kohus, et V.C-l on puuduv töövõime ja tal on lisaks X.V-le veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.05.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 222-16193 X.V apellatsioonikaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.01.2023. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis 01.08.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 X.V kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, millega Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023. a otsus ja Tartu Maakohtu 25.01.2023. a otsus jõustusid. Käesolevas asjas esitatud hagis taotleb hageja jõustunud kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõenditega põhistanud, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud pärast tsiviilasja nr 2-22-16193 arutamise lõpetamist. Hageja seaduslik esindaja tugineb elatise suurendamise hagi alusena sellele, et lapse kulud on seoses hinnatõusuga suurenenud ja kostjalt väljamõistetud elatis ei ole kulude kandmiseks piisav. Kohus leiab, et iseenesest on üldine elukalliduse tõus üldteada asjaolu, mida ei ole vaja tõendada, aga samas ei saa seda käsitleda TsMS § 459 lg 1 mõttes sellise olulise muutusena, mis õigustab kohtuotsusega väljamõistetud elatuse suuruse muutmist. Jõustunud Tartu Maakohtu 25.01.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 on ka kostjalt alates 01.01.2023. a hageja kasuks välja mõistetud elatis muutuva suurusena, s.o 115,64 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

2-23-16232 ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale iga aasta 1. aprillil ka kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Seega on kostjalt 25.01.2023. a kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud elatis, mille suurus muutub iga aasta 1. aprillil lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutustest ja brutokuupalga muutustest ning elatise arvutamise valemisse on üldine hinnatõus juba sisse arvestatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolude olulist muutumist, mis võiks elatise suurust mõjutada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on jätkuvalt töövõimetu, tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ja tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamise kohustus tal seadusest tulenevalt on. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt välja toodud asjaolu, et selle aasta novembris sünnib tema teine laps, ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust hageja ees ega põhjenda elatise muutmise vajadust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi elatise suurendamise nõudes ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.