Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13594
Kohtuasi
X avaldus C vastu alaealise lapse Y suhtes lapsega suhtluskorra muutmiseks C avaldus X vastu alaealise lapse Y suhtes lapsega suhtluskorra muutmiseks ja lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I/puudutatud
XXXXXXXXXXX)
isik
III
X
(isikukood
Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo Karon Puudutatud isik II/Avaldaja II C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ja Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud C täiendavad tõendid.
2.Jätta rahuldamata C esitatud taotlus ekspertiisi määramiseks.
3.1.Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti järgmiselt: Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse alates reedest pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni. Punktis sätestatud
2-22-13594 suhtluskord kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista õppeaasta neid nädalaid, mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.
3.2.Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.3. järgmiselt: Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal ärajäänud kohtumise asendamiseks muul ajal, asendatakse ärajäänud aeg arvestusega, et ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08 kell 20:00. Asenduse kestus sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse 31.08 kuupäevast tagasi. Asenduskohtumisele võtab isa lapse ema elukohast kohtumisele eelneva päeva õhtul kell 20.00. Sama punkti esimest lauset täiendada järgmiselt: Juulis ja/või augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate kokkulepitud ajal.
3.3.Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.4. järgmiselt: Juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel.
3.4.Muuta Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.6. viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: Täpsema aja ja koha lepivad kokku laps ja eemalolev vanem.
3.5.Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.8. järgmiselt: Ema ei vii last reisile käesolevast määrusest tuleneval isa suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1.Jätta rahuldamata C avaldus lapse Y viibimiskoha ja hariduse osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning alternatiivne avaldus lapse viibimiskoha ja hariduse osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning taastatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks Cle.
5.2.Rahuldada osaliselt X ja C avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks.
5.3.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-177980 kehtestatud Y (edaspidi laps) suhtluskorda Xga (edaspidi ema) ja Cga (edaspidi isa) (ühiselt vanemad) ning kehtestada alljärgnev suhtluskord:
5.3.1.Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse alates reedest pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni. Punktis sätestatud suhtluskord kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista õppeaasta neid nädalaid, mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.
5.3.2.Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning isadepäeval ja isa sünnipäeval isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates koolipäeva lõpust, kui tegemist on koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või koolipäeva alguseni, kui tegemist on koolipäevaga.
5.3.3.Juulis ja/või augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate kokkulepitud ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab viibima isaga, suvelaagrid või muud sarnased tegevused, peab isa last sel ajal sinna lubama, kuid isaga veedetav aeg tuleb sel juhul asendada juuli või augusti jooksul. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal ärajäänud kohtumise asendamiseks muul ajal, asendatakse ärajäänud aeg arvestusega, et ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08 kell 20:00. Asenduse kestus
2-22-13594 sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse 31.08 kuupäevast tagasi. Asenduskohtumisele võtab isa lapse ema elukohast kohtumisele eelneva päeva õhtul kell 20.00.
5.3.4.Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps esimese poole vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga, paaritul aastal on laps esimese poole vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. Juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel.
5.3.5.Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures on ta haigestunud. Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord ei kehti. Lapse haigestumisest tuleb teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui laps on haigestunud isa juures ning ei ole isa suhtlemiskorra lõppedes tervenenud, peab isa lubama lapse ema juurde, kui laps selleks soovi avaldab.
5.3.6.Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsema aja ja koha lepivad kokku laps ja eemalolev vanem.
5.3.7.Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka teise vanema suhtluskorra ajal ning lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks lapsele takistusi.
5.3.8.Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas kuni kahenädalasele välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi toimumist. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Käesolevas punktis sätestatu ei takista vanemal lapsega täiendavalt välismaale reisimist enda suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on kohustatud lapsele reisimiseks kaasa andma lapse ID-kaardi või passi. Ema ei vii last reisile käesolevast määrusest tuleneval isa suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal.
5.3.9.Vanemad tagavad lapse huviringides osalemise ajal, millal laps on suhtluskorra alusel temaga. Ärajäänud suhtluskordi ei asendata, kui laps ei ole selleks ise soovi avaldanud.
5.3.10.Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps seda soovib.
5.3.11.Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist või huvitegevuse kohast isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi ema.
5.4.Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.
5.5.Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.
6.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega
2-22-13594 kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (ema) esitas 19.09.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta C (isa) ja nende ühise lapse Y (laps) vahelist suhtluskorda. Ema täiendas avaldusi 15.09.2022 ja 09.12.2022.
2.Lapse ja isa suhtluskord on reguleeritud Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-7980. Avalduse kohaselt ei võimalda kehtiv suhtluskord täita lapsel kohustusi kooli ja huviringide ees ega areneda oma valitud erialadel. Ema väitel käsitleb isa last nagu omandit ega võimalda lapsel areneda. Laps õpib XXX XXX erialal ja XXX viiulit. Laps soovib isaga suhelda, kuid soovib käia trennides, laagrites ja sünnipäevadel ka ajal, mis langevad isa suhtluskorra ajale.
3.Ema vaidles isa avaldustele suhtluskorra muutmiseks vastu.
4.Isa esitas 24.04.2023 avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks lapse viibimiskoha ja haridusküsimuste osas ning avalduse täienduse varasemalt esitatud suhtlemiskorra muutmise avaldusele.
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30.01.2023 seisukoha, milles pooldas suhtluskorra muutmist, kuivõrd see ei vasta enam lapse huvidele. Lapse esindaja leidis, et põhjendatud on muuta suhtluskorda selliselt, et lapsel on alati õigus osaleda kooli, eriala ja huviringidega seotud üritustel, laagrites, kursustel, reisidel. Lapse esindaja pidas põhjendatuks avalduses esitatud ettepanekut muuta suhtlust suvistel vaheaegadel. Muus, sh isa ja lapse suhtluse vähendamise osas, ei pidanud lapse esindaja ettepanekuid põhjendatuks.
6.Isa esitas 13.02.2023 seisukoha, milles vaidles avaldusele vastu ning esitas vastuavalduse, milles taotles suhtluskorra määramist 50/50 põhimõttel. Isa väitis, et ema mõjutab last ning piirab lapse võimalusi isaga kohtuda.
7.Eestkosteasutus esitas 15.02.2023 kohtule seisukoha, mille kohaselt kehtiv suhtluskord ei arvesta enam lapse huvidega ning vajaks muutmist lähtuvalt lapse east ja vajadustest. Isa ei oska arvestada lapse soovide ja vajadustega, aga samuti lapse kohustustega seoses kooli, huvialaringidega, aga ka vaba aja veetmise osas. Eestkosteasutus toetas ema avaldust.
8.Isa esitas 24.04.2023 avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks lapse viibimiskoha ja haridusküsimuste osas ning avalduse täienduse varasemalt esitatud suhtlemiskorra muutmise avaldusele.
9.Eestkosteasutus leidis, et ühise hooldusõiguse taastamine või lapse viibimiskoha ja haridusküsimuste osas isale üleandmiseks ei ole põhjendatud. Vanemate vahelised erimeelsused on liiga ulatuslikud, et võtta vastu ühiseid otsuseid ning ühine hooldusõigus ei sea esikohale lapse huvisid.
2-22-13594
10.Lapse esindaja muudatuste tegemist hooldusõiguslikes küsimustes ei toetanud. Laps on rahul ema tehtud otsustega, kuna need on kooskõlas lapse soovidega.
11.Ema vaidles isa avaldusele vastu.
12.Isa esitas 01.02.2024 toimunud kohtuistungil alternatiivse avalduse, mille kohaselt peaks lapsega suhtlemiskord olema võrreldes varasema suhtluskorraga peegelpildis. Ema ja eestkosteasutused vaidlesid sellele vastu.
13.Asjas arvamuse andnud AA tõi esile, et laps soovib isaga suhtlemist jätkata ning soovib arendada oma oskusi keerukate olukordadega toime tulemiseks. Emaga suhtlemise osas laps ärevust ei ole väljendanud. Lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud otsustamaks, millisel viisil ta oma suhteid vanematega korraldada soovib ja lapse sellekohased soovid on adekvaatsed ning tema huvidega kooskõlas. Laps soovib elada koos emaga ning vabast tahtest kohtuda isaga. Laps sooviks kohtuda isaga kord kuus nädalavahetustel ja koolivaheaegadel sagedamini. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 18.04.2024 määrusega isa avalduse lapse viibimiskoha ja hariduses osas ühise hooldusõiguse taastamiseks rahuldamata ning rahuldamata ka avalduse lapse viibimiskoha ja hariduse osas ühise hooldusõiguse taastamiseks ja taastatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks isale. Harju Maakohus rahuldas osaliselt ema ja isa avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks ning kehtestas uue suhtluskorra. Vanemate menetluskulud jättis kohus vanemate kanda ning lapse esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
15.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vanemate erimeelsused, nendevahelised konfliktsed suhted ning puuduv koostöö ei võimalda taastada ühist hooldusõigust. Sellises olukorras soodustaks hooldusõiguse taastamine veelgi suuremas ulatuses vanemate vaheliste konfliktide tekkimist, mis ei ole lapse huvides. Põhjendatud ei ole anda ka hooldusõigust taotletud küsimustes isale, sest menetluses ei ole tuvastatud ühtegi kaalukat argumenti, mis viitaks sellele, et lapse ema ei oleks hooldusõigust täitnud lapse huvide vastaselt. Asjaolu, et ema ei ole alati taganud suhtluskorra täitmist, ei ole ema ainuhooldusõiguse lõpetamise aluseks. Laps on kohtule korduvalt avaldanud, et soovimatus isaga vastavalt suhtlemiskorrale suhelda on põhjustatud isa käitumisest, lapse kartusest isa emotsioonide ees. Laps on kohtule ärakuulamistel kirjeldanud olukordi, milles laps on isaga kohtumisel olles tundnud ebakindlust ja hirmu. Laps õpib selliste olukordadega toimetulekut psühholoogi abiga.
16.Isa oskused lapsega suheldes vajavad parandamist ning kohus on esialgse õiguskaitse korras teinud isale ettekirjutuse psühholoogi juurde nõustamisele minekuks, et õppida kontrollima oma emotsioone, teadvustada probleeme ja muuta oma suhtumist ja käitumist, et suhelda last teda kahjustamata.
17.Kohus tegi tulenevalt lapse vanusest ja elukorraldusest muudatusi suhtluskorras. Laps väljendas ebakindlust isaga suhtlemisel nii kohtule, lapsele määratud esindajale, omavalitsusele kui ka temaga tegelenud spetsialistidele. Kliiniline psühholoog AA on leidnud, et lapsel on hea kognitiivne võimekus ning laps on võimeline mõistma, milliseid suhteid ta oma vanematega soovib. Samal seisukohal olid ka lapsele määratud esindaja ja lapse heaolu spetsialistid. Kohus leidis, et kuigi laps on piisaval arengutasemel, et oma suhtluse korraldamist vanematega otsustada, ei saa jätta kogu vastutust vanematega suhtlemisel lapse õlule. See ka ei oleks
2-22-13594 kooskõlas PkS § 142 lg-ga 21. Seega määras kohus kindlaks uuendatud suhtluskorra, mis arvestab paremini lapse vajadustega, sh suurenenud otsustusvõimega oma aja korraldamise üle. Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt ka suhtluskorraks kindlaks määramata aegadel.
18.Maakohus määras resolutsiooniga: 1.Jätta rahuldamata C avaldus lapse Y viibimiskoha ja hariduse osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning alternatiivne avaldus lapse viibimiskoha ja hariduse osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning taastatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks Cle. 2.Rahuldada osaliselt X ja C avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks. 3.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 tsiviilasjas nr 2-17-7980 kehtestatud Y (edaspidi laps) suhtluskorda Xga (edaspidi ema) ja Cga (edaspidi isa) (ühiselt vanemad) ning kehtestada alljärgnev suhtluskord: 3.1 Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni. 3.2 Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning isadepäeval ja isa sünnipäeval isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates koolipäeva lõpust, kui tegemist on koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või koolipäeva alguseni, kui tegemist on koolipäevaga. 3.3 Juulis ja augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate kokkulepitud ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab viibima isaga, suvelaagrid või muud sarnased tegevused, peab isa last sel ajal sinna lubama, kuid isaga veedetav aeg tuleb sel juhul asendada juuli või augusti jooksul. 3.4 Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps esimese poole vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga, paaritul aastal on laps esimese poole vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. 3.5 Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures on ta haigestunud. Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord ei kehti. Lapse haigestumisest tuleb teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui laps on haigestunud isa juures ning ei ole isa suhtlemiskorra lõppedes tervenenud, peab isa lubama lapse ema juurde, kui laps selleks soovi avaldab. 3.6 Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsema aja lepivad vanemad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.7 Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka teise vanema suhtluskorra ajal ning lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks lapsele takistusi. 3.8 Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas kuni kahenädalasele välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi toimumist. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Käesolevas punktis sätestatu ei takista vanemal lapsega täiendavalt välismaale reisimist enda suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on kohustatud lapsele reisimiseks kaasa andma lapse ID-kaardi või passi. 3.9 Vanemad tagavad lapse huviringides osalemise ajal, millal laps on suhtluskorra alusel temaga. Ärajäänud suhtluskordi ei asendata, kui laps ei ole selleks ise soovi avaldanud.
2-22-13594 3.10 Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps seda soovib. 3.11 Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist või huvitegevuse kohast isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi ema.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määruskaebus
19.Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määrus, v.a osas, millega maakohus jättis rahuldamata isa avaldusevanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks. Isa taotles siiski vaidlustatava määruse tühistamist osas, millega kohus ei taastanud ühist hooldusõigust ega andnud taastatud osas üle isale. Isa taotles määrata asjas ekspertiis 18.09.2023 esitatud küsimustele vastuse saamiseks ning korraldada kohtuistung koos eksperdi küsitlemise võimalusega.
20.Isa taotles: -
ema avalduse rahuldamata jätmist suhtluskorra muutmiseks;
-
vanemate ühise hooldusõiguse taastamist viibimiskoha ja hariduse küsimustes ja lõpetatud osas isale üle andmist;
-
suhtluskorra osas isa avalduse rahuldamist 50/50 põhimõttel või kehtestada suhtluskord selliselt, et pöörata Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega) kohtuasjas nr 2-17-7980 kehtestatud suhtluskord peegelpilti;
-
kehtestada suhtluskorras lisaks keelud ja ettekirjutused lapse telefoninumbri, e-posti aadressi ja Facebook Messengeri andmete kohta, põhimõte, et suhtluskord on lapsele täies mahus täitmiseks kohustuslik ja lapsel on kohustus tulla isa juurde ning kohustada emal võtta ette kõik toimingud ning keelata emal igasugune tegevus, mis võiksid muuta lapsele või isale suhtluskorra täitmise häirivaks, ebameeldivaks või ebamugavaks.
21.Määruskaebuse väidete kohaselt on määrus ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, maakohus on teinud suhtluskorra ümber oma maitse järele, muutes regulatsioone määratlematumaks. Isa hinnangul eksib määrus ka seaduse ja laste kaitse oluliste põhimõtete vastu, sest Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peaks liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ja lapsele pärast vanemate kooselu lõppemist vahelduva elukoha, välja arvatud juhul, kui see seaks ohtu lapse heaolu või kui tegemist on peresisese vägivallaga. Laps on emast mõjutatud ning tegelikult last ei häiri isaga peetavad vestlused. Laps on ema pahameele vältimiseks asunud kohtuma isaga salaja. Isapoolseid menetluses esitatud argumente ei ole analüüsitud ega kaalutud. Lapse enda poolt väljendatu on tingitud lapse ema tugevast vaimsest kontrollist lapse üle.
22.Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei ole lapse huvides ning ema ette heidetud pikad vestlused ei ole last häirivad. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et laps soovib isaga olla ja tegutseb isa eiramisel üksnes seetõttu, et järgida ema juhiseid. Emapoolse suhtluskorra rikkumise ulatuse tõttu oli kohtul põhjust kahtlustada, et tegemist võib olla emapoolse süstemaatilise lapse võõrandamisega isast. Sellises olukorras ei saa lapse poolt ärakuulamisel öeldut võtta tõena. Lapse menetluse kestel muutunud seisukohad tähendavad, et laps on segaduses.
2-22-13594
23.Kohtumääruse põhistus tugineb ebaseaduslikule kontseptsioonile, et lapsele antakse oma elu korraldamise otsustusvabadus. Isa hinnangul on laps piiratud teovõimega ning seadusandja ei näe ette, et laps valvab enda järel ja kasvatab end ise. Hinnangu andmise õigus selles osas, kui palju laps saab iseseisvalt tegutseda, kuulub mõlemale vanemale ühiselt. Isa esitatud suhtluskorra ettepanek on põhjendatud, sest ema kahjustab last, jättes tagamata kehtestatud suhtluskorra täitmise.
24.Kohus ei ole küsinud AAlt isa sõnastuses küsimusi ja antud arvamus on pealiskaudne, põhistusteta, arvamuslik ja faktidele mittetaandatav. Antud arvamuses ei leidunud midagi tõsiselt võetavat selleks, et vähendada isa ja lapse koos veedetavat aega.
25.Määruskaebuse osana esitas isa võrdlustabeli, milles tegi suhtluskorra punktide kaupa etteheited maakohtu muudetud suhtluskorrale. Vaidlustatud kohtumääruse punkt 3.1 ei kehtesta, millisel päeval isa lapse võtab. Kohtumääruse punkti 3.9 osas märgib määruskaebuse esitaja, et eelnevalt (varasemalt kehtinud suhtluskorras) oli lapse huviringides osalemise tagamine punktis 6.3.1. Emadepäev ja isadepäev on alati pühapäeval, mistõttu ei saa tegemist olla olukorraga, kus tegemist oleks koolipäevaga (kohtumääruse punkt 3.2). Kohtumääruse punkti 3.3. osas heidab isa heidab ette temaga veedetava aja lühendamist ning seda, et ei ole määratud lapse üleandmise aega ega kohta ega ka seda, mismoodi tuleb asendada laagrite puhul isaga kaotatud aeg. Seoses jõuluvaheajaga leiab isa (kohtumääruse punkti 3.4) et suhtluskorras ei ole üleandmise täpset kohta ja määrusest ei selgu, kuidas toimida olukorras, kus vaheajas on paaritu arv päevi. Kohtumääruse punkt 3.5 regulatsioon kujutab endast soolist diskrimineerimist, sest määrusest nähtuvalt on kohus seisukohal, justkui oleks isa võime last haiguse ajal põetada ema omast kehvem. Samuti ei ole emal enam kohustust lapse haigestumise ajal arsti poole pöörduda. Kohtumääruse punktist 3.6. on ära jäetud regulatsioon, millal hiljemalt vanemad lapse sünnipäeval eemaloleva vanema täpsema aja kokku lepivad. Samuti leiab isa, et arvestada oleks tulnud põhjendust, et täpne kellaaeg ja koht jääb lapse ja eemalviibiva vanema otsustada. Kohtumääruse punktis 3.7. on võrreldes varasema regulatsiooniga, kus oli helistamiseks määratud konkreetne ajavahemik, regulatsioone lõdvendatud, mis võimaldab emal sisuliselt igasuguseid sanktsioone kartmata võimaluse kõnesid edasi blokeerida. Kohtumääruse punkti 3.8 esimene ja neljas lause on vastuolus. Järeldada võib, et kuna vanem võib oma suhtluskorra ajal minna lisareisidele, siis mõeldakse käesolevas punktis nimetatud kuni 2-nädalast reisi teise vanema suhtluskorra ajal toimuvana ning asendamist ei toimu. Lisaks ei ole teist vanemat reeglina võimalik kahte kuud ette teavitada, kuna reise ei planeerita enamasti nii kaugele. Kohtumäärusse punktist 7 on eemaldatud osa, et täitemenetlus on võimalik läbi viia just vanema poolse rikkumise korral. Kohtumääruse punkt 3.10 ei anna mingit reaalset efekti isa-lapse suhtluses. Kohtumääruse punkti 3.11 regulatsioon on arusaamatu ja täidetamatu, sest ema on aastaid keeldunud isa lapse huvitegevustest teavitamast. Lapse üleandmise aega ja kohta kindlaks määramata ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust. Isa on määruskaebuse lisas 1 (võrdlustabel) ette heitnud ka mitmete varasemalt kehtinud suhtluskorra punktide kaotamist (varem kehtinud suhtluskorra p 6.3.5., 6.3.7., 6.3.11.-6.3.15.). Regulatsiooni ärajätmisele puuduvad põhjendused ning menetluses ei ole neid aspekte arutatud. Menetlusosaliste seisukohad
26.Ema leidis, et Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Menetluse käigus on selgunud, et lapse heaolu isa juures ongi ohus: isa ei suuda oma emotsioone kontrollida ja käitub lapsega lubamatult. Päeval ja öösel kestvad 1-3 tunni pikkused allutavad, alandavad ja ähvardavad vestlused, kus laps ei tohi paigalt liikuda ega enne järgnevat
2-22-13594 koolipäeva magama minna, ei vasta kuidagi vanemlikule suhtlusele lapsega. See on vaimne vägivald, millele on lisandunud ka peast kinnihoidmine ja raputamine, mis on lapsele füüsilist valu tekitanud.
27.Lapse esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Asjaolu, et lapse ema arvestab hooldusõiguslike otsuste tegemisel lapse enda arvamusega, ei ole lapse huvide ja heaolu rikkumine. Põhjendamatu on kriitika kliinilise psühholoogi AA esitatud arvamuse kohta. Psühholoogi esitatud arvamus ühtib lapsega kohtumistel lapse esindajal välja kujunenud arvamusega. Määruskaebuse esitaja on esitanud tabeli kujul erinevused seni kehtinud suhtluskorra ja vaidlustatud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorra vahel. Samas ei ole aga nendest erinevustest tulenevat nõuet suhtluskorra regulatsiooni muutmiseks esitatud. Kehtestatud suhtluskord tagab isa ja lapse vahelise suhte säilimise, andes lapsele ka suurema vabaduse oma aega planeerida. Kui laps oligi menetluse algusjärgus seisukohal, et 50:50 suhtluskord võiks sobida, siis pärast 01.06.2023 juhtunut on ta kardinaalselt sellise suhtluskorra vastu. Last ei saa kohustada suhtluskorra täitmiseks. Lapsel on õigus, aga mitte kohustus isiklikult mõlema vanemaga suhelda.
28.Eestkosteasutus leidis, et kohus on lähtunud lapse huvidest ning vastavalt sellele teinud ka määruse. Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
30.Tallinna Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste arvamust ringkonnakohtu määrusega muudetavate suhtluskorra punktide osas. Isa leidis vaidlustatud suhtluskorra punkti 3.1 osas, et ei ole õige määratleda, et tavapärane suhtluskord kehtib ainult kooli ajal, sest emal tekib võimalus suhtluskorda rikkuda, kui laps ei viibi reedel koolis, samuti on isa ja lapse vähene suhtlemine suveperioodil lapse huve kahjustav. Vaidlustatud määruse punkti 3.3. osas leidis isa, et suveaega ei peaks poolitama ja lapsel ei ole suvel tihedat graafikut. Kaevatava suhtluskorra punkt 3.4 osas leiab isa, et juhul, kui jõuluvaheajas on paaritu arv päevi, peaks pikem periood alati langema isale. Punkti 3.8 osas leidis isa, et ringkonnakohtu pakutu ei ole piisav. Ema leidis vastuses, et nõustub ringkonnakohtu muudatustega eeldusega, et lapse parimates huvides jääb lapsele õigus isaga kohtumisest keelduda ning võimalus ja õigus isa juurest lahkuda. Eestkosteasutused leidsid, et kui kohus leiab, et suhtluskorra kehtestamine on üldse vajalik, siis nõustuvad eestkosteasutused ringkonnakohtu ettepanekutega. Samas rõhutavad lapse heaolu spetsialistid, et lapsele peab jääma õigus ja võimalus isa juurest lahkuda, kui isa kasutab tema suhtes vaimset vägivalda või muul moel kahjustab last. Lapse esindaja leidis, et ringkonnakohtu ettepanekud on põhjendatud ja lapse huvides. Kohtumisel oma esindajaga on laps esile toonud, et isa on ka juulis 2024 pidanud pika ja negatiivse monoloogi, mis kestis kuni 01:30 öösel. Laps väljendas hirmu selle ees, et isa läheb monoloogiga nii hoogu, et tema käed värisevad. Laps on isa juures pinges, kuivõrd kardab midagi valesti öelda, mis võiks vallandada uue monoloogi ja isa ärritada. Samas tõi laps välja, et soovib isaga suhelda ja kui isa ei ole sünges tujus ega pea monoloogi, saavad nad hästi läbi ja teevad koos erinevaid asju. Laps väljendas esindajale soovi paindliku suhtluskorra järele. Juulis 2024 on laps koos isaga käinud ka psühholoogi juures, kus isa andis lubaduse, et kui laps on tema juures, siis edaspidi isa monolooge ei pea. Laps loodab, et isa peab seda lubadust.
2-22-13594
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt täiendada ja muuta (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3.1, 3.3, 3.4, 3.6 ja 3.8). Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Isa ei ole vaidlustanud kohtumäärust osas, milles kohus otsustas jätta vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimis- ja haridusküsimustes taastamata. Selles osas on kohtumäärus jõustunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks isa määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
32.Esmalt lahendab ringkonnakohus uute tõenditega seotud taotlused. Isa esitas koos määruskaebusega uue tõendina Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-12835 ema trahvimise kohta ning isa 06.03.2024 taotluse kohtutäiturile, milles taotles, et kohtutäitur esitaks Harju Maakohtule ettepaneku X trahvimiseks. Oma 07.08.2024 seisukohaga esitas isa Harju Maakohtu 04.07.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-17-7980 koos jõustumismärkega. Esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel. Taotluse osas viia läbi ekspertiis lapse võõrandamise kohta isast, leiab ringkonnakohus järgmist. Isa heidab maakohtule ette, et maakohus jättis ebaseaduslikult rahuldamata lapse isa taotluse eksperdi arvamuse kogumiseks. Isa esitas 27.06.2023 kohtulikul ärakuulamisel taotluse korraldada lapse suhtes isast võõrandamise tunnuseid tuvastava ekspertiisi. Lisaks esitas isa 18.09.2023 omapoolsed küsimused, mida soovis eksperdilt küsida. Kohus võttis ühendust KTga, kes kohtule teada olevalt on selliseid ekspertiise on varasemalt teinud. KT teavitas kohut, millistele isa küsimustele on võimalik vastata ja millistele mitte, ning teatas ekspertiisi orienteeruva hinna. Oma 28.11.2023 menetlusdokumendis vaidles isa KT eksperdiks määramisele vastu ning esitas ühtlasi e-kirja kohtuekspert-psühholoogilt TKlt, mille kohaselt ei ole ühelegi isa küsimustest võimalik vastata ekspertiisi vormis, s.o teaduslikult põhjendatud moel. Kohtuekspert-psühholoog TK tõi esile, et kellegi mõtete sisu ega päritolu ei ole võimalik tuvastada ning tuvastada saab üksnes seda, kas isik põhimõtteliselt on või ei ole võimeline sihipäraselt arutlema ja tegutsema, kogetut ja kuuldut mõistma ja meelde jätma ning mälust ammutama, kõnest aru saama ja ise oma mõtteid kõnes väljendama (dtl 618). Ühtlasi märkis isa, et küsimused on eksperdile võimalik esitada, kogudes arvamuse sellest, millised on lapse huvidele vastavad eluolud. Samas menetlusdokumendis taotles isa arvamuse kogumist HSlt, millise taotluse juurde jäi isa ka 01.02.2024 kohtuistungil. Samal istungil avaldas ema, et kui kohus küsib arvamuse HSlt, tuleks arvamus küsida ka AAlt, millisele taotlusele isa vastu ei vaielnud. Kohus otsustas küsida arvamused mõlemalt, arutades seda eelnevalt menetlusosalistega. HS keeldus arvamuse andmisest, sest ei ole alates 2019. aastast lapsele nõustamisteenust osutanud ning arvamuse andmine ei kuulu tema pädevusse (dtl 679). AA andis arvamuse (dtl 715), millele maakohus on kohtumääruses hinnangu andnud.
33.Kohus küsis küsimuse „milline suhtlemise korraldus isa ja emaga oleks Y parimates huvides, arvestades tema vaimset tervis ja psühholoogilist heaolu? Palun põhjendage seisukohta“. Lisaks edastas kohus AAle menetlusosaliste küsimused teadmiseks. Maakohus ei ole arvamuse kogumisega rikkunud menetlusõiguse norme. Arvestades, et AA on last nõustav kliiniline psühholoog, on põhjendatud temalt küsida lapse heaolule vastava elukorralduse kohta. Asjatundjal ei ole kohustust arvamuse andmisel kohtuda isaga, kuivõrd asjatundja tugineb arvamuse avaldamisel lapse nõustamisel kogetule. Üksnes asjaolu, et isa ei nõustu arvamuse sisuga, ei tähenda, et arvamus oleks ebaõige, pealiskaudne, põhistusteta, arvamuslik või faktidele mittetaandatav. Antud arvamus on selgelt mõistetav ja põhistatud, sh
2-22-13594 on jälgitav, millistele nõustamisteenuse osutamisel kogetud asjaoludele see tugineb (dtl 715). Kohtul ei ole kohustust küsida arvamust menetlusosaliste esitatud küsimuste sõnastuses. Lisaks sellele on kohtu esitatud küsimuse sõnastus kooskõlas isa 28.11.2023 menetlusdokumendis tooduga, mille kohaselt on võimalik arvamus koguda sellest, millised on lapse huvidele vastavad eluolud.
34.Määruskaebuses esitas isa uuesti taotluse ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. TsMS § 652 lg 5 järgi ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Maakohus on menetlusnorme jälgides õigesti kogunud ekspertiisi asemel arvamuse AAlt ning ka isa on sellega maakohtu menetluses nõustunud. Isa enda esitatud tõendi alusel ei ole isa esitatud küsimustele ekspertiisi vormis võimalik vastata, s.o teaduslikult põhjendatud moel. Kohtu esitatud küsimus asjatundjale on sõnastatud vastavalt isa 28.11.2023 menetlusdokumendis esile toodud viisile. Seega ei ole maakohus ekspertiisi määramise asemel arvamuse kogumisega AAlt rikkunud menetlusõiguse norme, sh ei ole rikutud TsMS § 199 sätestatud menetlusosalise õigust esitada kohtule tõendeid. Lisaks on asjas kogutud piisavalt tõendeid lapse heaolule vastava elukorralduse tuvastamiseks. Isa nõue viibimiskoha ning hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse taastamise ja isale üleandmise nõue
35.PKS § 1231 lg 1 sätestab, et hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. PKS § 1231 lg 3 kohaselt on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt. Avaldus rahuldatakse, kui täidetud on PKS § 138 lõike 1 teises lauses sätestatud eeldused. PKS § 138 lg 1 teine lause sätestab, et avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama.
36.PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt 12.02.2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et sama kohaldub ka olukorras, kus kohus on varasemalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetanud ning teine vanem taotleb ühise hooldusõiguse taastamist ja seejärel taastud osas üleandmist temale.
37.Maakohus on jätnud isa avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks ja taastatud osas isale üleandmiseks rahuldamata põhjendatult ja kaalutletult. Maakohtu menetluses ei ole esile toodud kaalukaid argumente sellest, nagu oleks ema ainuhooldusõigust kuritarvitanud, s.o võtnud lapse viibimiskoha ja hariduse osas vastu lapse huvile mittevastavaid otsuseid. Isa etteheited puudutavad suhtluskorra täitmata jätmist, mille osas võtab ringkonnakohus seisukoha suhtluskorda käsitlevates alljärgnevates punktides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et suhtluskorra täitmise suutmatus ema poolt ei ole aluseks tema ainuhooldusõiguse lõpetamiseks viibimis- ja haridusküsimustes. Kokkuvõtvalt on lapse vastumeelsus isaga kohtumiseks kujunenud isa käitumise tagajärjena, mis ei ole ette heidetav emale.
2-22-13594 Isa nõue 50:50 suhtluskorra kehtestamiseks või alternatiivselt Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega kohtuasjas nr 2-17-7980 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega) kehtestatud suhtluskorra peegelpilti pööramiseks.
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud isa vastavasisulised avaldused rahuldamata, kaaludes õigesti ja põhjendatult lapse huvisid asjas kogutud tõendite, ärakuulamiste ja arvamuste pinnalt ning teinud PkS § 123 järgi lapse huve arvestava lahendi.
39.Määruskaebuses heidab isa maakohtule ette, et maakohus on sisuliselt võtnud lapselt ühe vanema hoole ja toe tema igapäevases arengus, mis on vastuolus nii põhiseaduse, lastekaitseseaduse kui ka Euroopa Kohtu otsusega. Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt tuleb liikmesriikidel eesmärgiks seada vanemate võrdsus ja lastele kaks elukohta pärast vanemate kooselu lõppemist, välja arvatud juhtudel, kui see seaks ohtu lapse heaolu või kui tegemist on peresisese vägivallaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsioon lapse huvide kaalumist ega nendega arvestamist, mida maakohus on õigesti teinud.
40.Maakohus on lapse ära kuulanud 14.09.2022, 18.05.2023 ja 29.06.2023 ning laps on selgelt väljendanud hirmu isaga kohtumiste ees just tulenevalt isa käitumisest. Ärevust ja kurbust on kirjeldanud ka kliiniline psühholoog (dtl 175). Laps on seda väljendanud ka lastekaitsespetsialistidele (dtl 38) ja lapse esindajale (dtl 431 ja dtl 936). Lapses põhjustavad hirmu, ärevust ja kurbust isaga peetavad pikad vestlused, mille ajal ei ole lubatud lapsel lahkuda ning mis kestavad 1-3 tundi. Laps on väljendanud, et isa suhtlus on ähvardav ja agressiivne. Lapse sõnutsi on isa ähvardanud teda endast ja isa perekonnast ilmajätmisega, kassi varjupaika andmisega, lapsest lahti ütlemisega. Lapse esile toodud ähvardused on kooskõlas ka asjas esitatud ekraanitõmmistega isa sõnumitest lapsele (dtl 202). 01.06.2023 vestlusel ning isa sõnumites kajastuv sõnakasutus lapse suhtes ei ole lugupidav ega viisakas. Kuigi isa leiab, et tegemist on tavapäraste vanema ja teismelise lapse vaheliste vestlustega, ei saa sellega nõustuda. Ähvardav ja ebaviisakas suhtlemine lapsega ei ole tavapärane ega ühiskonnas üldiselt aktsepteeritav kasvatusmeetod. Sellistel asjaoludel on mõistetav ja usutav, et lapsel on kujunenud vastumeelsus isaga suhtlemisel. Laps on ka kirjeldanud, et isa ei luba teda tema soovitud laagritesse valitud erialaoskuste arendamiseks, samuti ei võimalda isa lapsel õhtuti õppima ega magama minna tema harjumuspärasel ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et isal on lapse ees raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. Määruskaebuse väide, et last vestlused ei häiri, ei ole kooskõlas lapse enda menetluse käigus avaldatuga ega ole arvestades lapse esile toodud isa suhtlemisstiili ja väljendusviisi ka usutav. Õige on määruskaebuses esile toodu, et PKS § 124 lg 2 järgi on kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine keelatud. Nimetatud normi on kohustatud järgima mõlemad vanemad, sh isa.
41.Laps on ka rõhutanud, et ta tegelikult soovib isaga suhelda ning tahab õppida isa käitumisega toimetulekut, mida laps ka maakohtu otsuse tegemise aja seisuga kliinilise psühholoogi juures tegi. Olukordades, kus isa ei ole ärritunud, veedab laps aega meeldivalt. Seega ei ole lapse side isaga katkenud ka vaatamata isa käitumisele, kuid sellest ei saa järeldada, et isa taotletud suhtluskord oleks lapse huvides.
42.Isa on menetluses läbivalt ja ka määruskaebuses seisukohal, et lapse vastumeelsus temaga kohtumisel on põhjustatud ema mõjutustegevusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjas on küll esitatud tõendeid selle kohta, et ema ei ole taganud isa suhtluskorra ajaks lapse üleandmist isale, kuid samuti on tõendatud, et laps ei ole nendel kordadel soovinud isa juurde minna.. Ringkonnakohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis ja kirjeldatud asjaolud annavad
2-22-13594 vaatamata määruskaebuse lisaks 3 ja 07.08.2024 seisukoha lisaks olevale tõendile aluse järeldusele, et maakohtu määrus on lapse huve arvestav, põhjendatud ja õige.
43.Õige ei ole lapse isa arusaam, et lapse arvamust ei tuleks antud asjas arvestada. Lapse võimekust iseseisvalt oma arvamust kujundada on kinnitanud nii lastekaitsetöötajad, lapsele määratud esindaja kui ka last nõustav kliiniline psühholoog AA. On usutav, et lapsel turvatunne isaga kohtumiste osas on kahjustatud, kuivõrd lisaks ülal esile toodud asjaoludele on laps kirjeldanud, et isa käitub ähvardavalt, käskinud lapsel ilma telefonita autost lahkuda, ei ole lapsele öelnud, kuhu öösel sõidetakse, on käitunud agressiivselt lapse koolis ja huviringides, mis on päädinud politsei kutsumisega ning isale huviringis osalemise keelu kehtestamisega huviringi kooli direktori poolt. Laps on väljendanud hirmu ka selle ees, et isa ei luba tal osaleda tema soovitud laagris või naasta ema juurde (dtl 38). Arvestades isa käitumist on maakohus leidnud õigesti, et lapse otsuseid mõjutab eelkõige isa enese käitumine.
44.Isa on määruskaebuses väitnud, et laps on asunud kohtuma temaga ema teadmata ja salaja, mis isa hinnangul kinnitab ema agressiivset mõjutustegevust lapse ja isa suhte saboteerimisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjatundja arvamuse kohaselt laps küps iseseisvalt otsustama, milliseid suhteid ta vanematega soovib ning sellest ei saa järeldada ema mõjutustegevust. Sellest tulenevalt on vaidlustatud kohtumääruse resolutiivosa punkti 3.10 kohaselt on lapsel õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps seda soovib. Laps ei vaja seega isaga täiendavateks kohtumisteks ema luba, vaid juhul, kui laps isaga ema teadmata kohtub, realiseerib laps oma kehtivat suhtlusõigust isaga.
45.Isa hinnangul on ebaseaduslik kontseptsioon, et lapsele antakse oma elu korraldamisel otsustusvabadus, kuivõrd laps on piiratud teovõimega TsÜS § 8 tähenduses ning PKS § 116 lg 2 ja § 124 lg 1 ei näe ette, et laps valvab enda järele ja kasvatab end ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista lapse soovide ja otsustega arvestamine vanemate õigust ja kohustust lapse eest hoolitseda (hooldusõiguse teostamist). Vastupidi, lapse tahte arvestamine tema elukorralduse kujundamisel olukorras, kus laps on piisavalt küps selliste otsuste vastuvõtmiseks, on tema huvide ja vajadustega kooskõlas. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud, et vanematega suhtlemise osas otsuseid vastu võtta ning neid otsused on adekvaatsed. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Lapse soovide väljendamine selles osas, kas ja kui palju ta eemaloleva vanemaga suhelda soovib, ei ole käsitletav tehingu tegemisena. Määruskaebuse esitaja märgib ka, et lapse motiivid otsuse osas mitte suhelda isaga saavad olla üksnes välised ja laps ei oska oma otsuseid ühegi mõistliku ja arvestatava põhjusega põhjendada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Laps on nii ärakuulamistel, lastekaitsetöötajatele, kliinilisele psühholoogile kui ka oma esindajale oma otsuse põhjuseid veenvalt ja usutavalt selgitanud. Põhjused seisnevad isa käitumises lapsega. Lapse otsus vähendada oma suhtlust isaga pärast seda, kui temaga on suheldud ja käitutud lugupidamatult ja agressiivselt, on mõistetavad.
46.Lapse isa toob ka esile, et hinnang selles osas, kui palju saab laps n-ö iseseisvalt tegutseda, kuulub mõlemale vanemale ühiselt. Isa esile toodud kontseptsioon välistab lapse huvidega arvestamise, sealhulgas tehtavas kohtulahendis. Lapse soovidega arvestamine olukorras, kus see on lapse huvides, ei ole ühise hooldusõiguse teostamise küsimus. Lapse huvidega arvestamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsatest kaalutlustest. Seejuures tuleb sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ära kuulata ka laps tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta
2-22-13594 lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. LasteKS § 22 lg 2 p 1 sätestab, et lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel peavad last kasvatav isik ja lapsega töötav isik lapse vanust ja arengutaset arvestades arutama lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimete ja vajaduste suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda. LasteKS § 22 lg 2 p 2 kohaselt peab last kasvatav isik lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel lapse vanust ja arengutaset arvestades juhendama ja suunama last iseseisvalt tegutsema. Seega lapse arvamuse ärakuulamine ning sellega asjakohasel moel arvestamine üks vanema kohustustest ning üks lapse õigustest. Lapsel on õigus järkjärgulisele eakohasele iseseisvumisele. Seega juhul, kui lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud, tuleb lapse huvide väljaselgitamisel ühe asjaoluna arvestada ka lapse arvamust.
47.Isa väidab ka määruskaebuses, et maakohus on suhtluskorda muutnud vastavalt oma maitsele, muutes regulatsioone määratlematumaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et õige on maakohtu otsustus muuta suhtluskorda paindlikumaks ning lapse soove arvestavamaks. Arvestades aga vanemate vähest võimekust kokkulepete saavutamisel, ringkonnakohus osaliselt muudab ja täiendab üksikuid suhtluskorra punkte.
48.Määruskaebusele lisatud võrdlustabeli (määruskaebuse lisa 1) kohastele etteheidetele vastab ringkonnakohus järgmist: -
Vaidlustatud kohtumääruse punkti 3.1 osas heidab isa ette, et see ei kehtesta, millisel päeval isa lapse võtab. Punkt on sõnastatud järgmiselt: „Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni.“. Selguse huvides lisab ringkonnakohus, et laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse alates reedest ning et käesolev punkt kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista õppeaasta neid nädalaid, mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.
-
Kohtumääruse punkti 3.9 osas märgib määruskaebuse esitaja, et varem kehtinud suhtluskorras oli lapse huviringides osalemise tagamine punktis 6.3.1. Ringkonnakohus leiab, et põhimõtte kehtestamine suhtluskorra eraldi punktina ei ole maakohtule ette heidetav.
-
Kohtumääruse punkti 3.2 osas („Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning isadepäeval ja isa sünnipäeval isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates koolipäeva lõpust, kui tegemist on koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või koolipäeva alguseni, kui tegemist on koolipäevaga“) heidab isa ette, et emadepäev ja isadepäev on alati pühapäeval, mistõttu ei saa tegemist olla olukorraga, kus tegemist oleks koolipäevaga. Samas on isa tähelepanuta jätnud, et sama punkt käsitleb ka nii ema kui isa sünnipäevasid, mis võivad langeda koolipäevadele ning seetõttu ei ole põhjust seda muuta. Samuti pole alust etteheiteks, et ära on võetud regulatsioon, mille kohaselt viib isadepäevale järgneval päeval lapse kooli isa ja emadepäevale järgneval päeval ema. Punkti sõnastuse kohaselt veedab laps aja vastava vanemaga kuni järgmise päeva kella 11.00 või kuni koolipäeva alguseni, mistõttu on arusaadav, et lapse viib kooli vanem, kelle juures laps on.
-
Kohtumääruse punkti 3.3 järgi „Juulis ja augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate kokkulepitud ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab viibima isaga, suvelaagrid või muud sarnased tegevused, peab isa last sel ajal sinna lubama, kuid
2-22-13594 isaga veedetav aeg tuleb sel juhul asendada juuli või augusti jooksul.“ Isa heidab ette temaga veedetava aja lühendamist ning seda, et ei ole määratud lapse üleandmise aega ega kohta ega ka seda, mismoodi tuleb asendada laagrite puhul isaga kaotatud aeg. Vaidlusaluses punktis on selgitatud, et vanemad lepivad isaga veedetava kaks nädalat kokku ja kui kokkulepet ei saavutata, siis veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Ringkonnakohus täiendab nimetatud punkti ning määrab, et laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal ärajäänud kohtumise asendamiseks muul ajal, asendatakse ärajäänud aeg arvestusega, et ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08 kell 20:00. Asenduse kestus sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse 31.08 kuupäevast tagasi. Asenduskohtumisele läheb laps kohtumisele eelneva päeva õhtul kell 20.00. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu lahendit põhimõttega, et kohtumine toimub kas juulis või augustis, arvestades isa määruskaebusmenetluses esitatud seisukohta, et varasemalt kehtinud „juuli ja august“ tähendab automaatselt isale 2-nädalase kohtumise poolitamise kohustust. Seega täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust „juulis ja/või augustis“. Põhjendatud ei ole isa väide selle kohta, et määrus ei sätesta lapse üleandmise kohta, kuivõrd vastav regulatsioon on toodud vaidlustatud määruse punktis 3.11. -
Kohtumääruse punkti 3.4 kohaselt „Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps esimese poole vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga, paaritul aastal on laps esimese poole vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni.“. Määruskaebuse esitaja on ette heitnud, et suhtluskorras ei ole üleandmise täpset kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuivõrd üleandmise koht on määratletud vaidlustatud määruse punktis 3.11. Ka heidab isa ette, et määrusest ei selgu, kuidas toimida olukorras, kus vaheajas on paaritu arv päevi. Ringkonnakohus täiendab määruse punkti selliselt, et juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel. Ringkonnakohus ei nõustu, et pikem periood peaks jääma alati isale. Ringkonnakohus märgib ka, et haridus- ja teadusministeerium on avaldanud vaheaegade ajad kuni 2026/2027 õppeaastani ja nendest tulenevalt on paaritu arv päevi üksnes jõuluvaheajal 2024/2025 õppeaastal, mil laps ongi teise ehk pikema poole isaga. Kahel sellele järgneval aastal (mille osas on vaheaegade ajad avalikustatud) on jõuluvaheaegades paarisarv päevi. Määruskaebuse väidet, et lapse ja vanemate huvides ei ole, kui elukoha vahetus toimub õhtul kell 20.00, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Lapse huvides on suhtluskorra võimalikult ühetaoline kohaldamine ning õhtul kell 20.00 toimuv elukoha vahetus on kehtestatud ka kohtumääruse punktis 3.1 (tavapärane suhtluskord). Ka väärib märkimist, et tavapärase suhtluskorra kehtivuse ajal ei ole isa pidanud kell 20.00 toimuvad lapse üleandmist vanemaid ega last ebamõistlikult koormavaks.
-
Kohtumääruse punktis 3.5 sätestatakse, et „lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures on ta haigestunud. Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord ei kehti. Lapse haigestumisest tuleb teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui laps on haigestunud isa juures ning ei ole isa suhtlemiskorra lõppedes tervenenud, peab isa lubama lapse ema juurde, kui laps selleks soovi avaldab.“. Määruskaebuse esitaja leiab, uus regulatsioon kujutab endast soolist diskrimineerimist, sest määrusest nähtuvalt on kohus seisukohal, justkui oleks isa võime last haiguse ajal põetada ema omast kehvem. Samuti ei ole emal enam kohustust lapse haigestumise ajal
2-22-13594 arsti poole pöörduda. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse etteheiteid ei ole kooskõlas punkti sõnastusega. Nimelt tuleb isal laps lubada ema juurde siis, kui laps isa suhtluskorrajärgse aja lõppedes selleks soovi avaldab. Kui laps seda ei tee, siis jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta haigestus – juhul, kui haigestus isa juures, siis jääb laps isa juurde. Seega ei ole kohus isa sooliselt diskrimineerinud, eitades tema võimet last põetada. Samaväärne regulatsioon kehtib ka ema suhtes, kes peab punkti 3.10 kohaselt võimaldama lapsele kohtumise isaga igal suhtluskorrajärgsel ajal, kui laps selleks soovi avaldab. 14-aastase lapse iga haigestumisega arsti poole pöördumist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Isa soovib seda vanemate vaheliste vaidluste vältimiseks, mis aga arvestades suhtluskorra paindlikkust lapse enese soovide suhtes on ebaproportsionaalne meede. -
Kohtumääruse punkt 3.6. kohaselt „Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsema aja lepivad vanemad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“. Isa heidab maakohtule ette, et ära on jäetud regulatsioon, millal hiljemalt vanemad täpsema aja kokku lepivad. Samuti leiab isa, et arvestada oleks tulnud põhjendust, et täpne kellaaeg ja koht jääb lapse ja eemalviibiva vanema otsustada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ja määrab, et täpne kellaaeg ja koht lepitakse kokku lapse ja eemalviibiva vanema vahel.
-
Kohtumääruse punkti 3.7. kohaselt „Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka teise vanema suhtluskorra ajal ning lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks lapsele takistusi.“. Lapse isa leiab, et võrreldes varasema regulatsiooniga, kus oli helistamiseks määratud konkreetne ajavahemik, on regulatsioone lõdvendatud, mis võimaldab emal sisuliselt igasuguseid sanktsioone kartmata võimaluse kõnesid edasi blokeerida. Ringkonnakohus leiab, et lapsele eemalviibiva vanemaga suhtlemiseks kindlate kellaaegade (igal õhtul ajavahemikus 20.00-20.30) ja mahu (vähemalt viis minutit) sätestamata jätmine on lapse huvides. Menetluses on korduvalt esile toodud, et lapsel toimuvad õhtuti huviringid, mille ajal ei ole lapsel tegelikult võimalik eemaloleva vanemaga suhelda. Seega vajab laps tulenevalt oma tihedast päevakavast paindlikkust. Menetluses on ka esile toodud, et laps on piisavalt küps otsustamaks, milliseid suhteid ta oma vanematega tahab, mistõttu on regulatsiooni paindlikumaks muutmine õigustatud.
-
Kohtumääruse punkti 3.8. järgi „Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas kuni kahenädalasele välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi toimumist. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Käesolevas punktis sätestatu ei takista vanemal lapsega täiendavalt välismaale reisimist enda suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on kohustatud lapsele reisimiseks kaasa andma lapse ID-kaardi või passi.“ Isa leiab, et antud punkti esimene ja neljas lause on vastuolus. Järeldada võib, et kuna vanem võib oma suhtluskorra ajal minna lisareisidele, siis mõeldakse käesolevas punktis nimetatud kuni 2-nädalast reisi teise vanema suhtluskorra ajal toimuvana ning asendamist ei toimu. Lisaks ei ole teist vanemat reeglina võimalik kahte kuud ette teavitada, kuna reise ei planeerita enamasti nii kaugele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud osas, milles kohus määras kummalegi vanemale kuni 2-nädalase reisimise õiguse ning põhimõtte, et ärajäänud kohtumisi ei asendata. Lapse õigus kuni 2nädalaseks reisiks on kooskõlas lapse huvidega. Kui kohus seda ei määraks, ei oleks kummalgi vanemal võimalik lapsega reisida muul ajal kui suvevaheajal, sest kahenädalast koosviibimise aega ei teki suhtluskorra kohaselt kummalgi vanemal muul
2-22-13594 ajal. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määrust põhimõttega, et ema ei vii last reisile isa suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isale ei ole tagatud aastas ühtegi kahenädalast kohtumisaega lapsega. Kuivõrd reiside tõttu ärajäänud kohtumisi ka ei asendada, siis võib isa kaotada suvevaheajal lapsega kohtumiste õiguse. -
Kohtumäärusse p 7 järgi „Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.“. Määruskaebuse etteheidete kohaselt on eemaldatud osa, et täitemenetlus on võimalik läbi viia just vanema poolse rikkumise korral. Ringkonnakohus leiab, et kuna suhtluskorda sätestava määruse kohustatud subjektideks on vanemad, siis ei ole kohtumäärust sisuliselt muudetud, keegi teine seda rikkuda ei saagi ning just vanemate poolse rikkumise korral ongi sundtäitmine võimalik.
-
Kohtumääruse punkti 3.10 („Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps seda soovib“) osas märgib isa, et see ei anna mingit reaalset efekti isa-lapse suhtluses. Ringkonnakohus leiab, et viidatud põhimõtte märkimine suhtluskorras on lapse huvides, sätestades sõnaselgelt lapsele õiguse igal ajal isaga kohtuda.
-
Kohtumääruse punkti 3.11 järgi „Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist või huvitegevuse kohast isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi ema.“. Määruskaebuse esitaja märgib, et regulatsioon on arusaamatu ja täidetamatu, sest ema on aastaid keeldunud isa lapse huvitegevustest teavitamast. Lapse üleandmise aega ja kohta kindlaks määramata ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on huviringides osalemine, mille ajad ja kohad aga aja möödudes muutuvad. Seega ei ole lapse huvides võimalik sätestada lapse osas kindlat üleandmise aega ja kohta, sest sellisel juhul kaoks võimalus arvestada lapsele huvi pakkuvatel erialadel arenemiseks. Laps on käesolevaks ajaks juba 14-aastane, mistõttu tuleb arvestada tema elukorralduse vajadusi. Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruse punkti sõnastus on õiguspärane.
-
Isa on määruskaebuse lisas 1 ette heitnud ka mitmete varasemalt kehtinud suhtluskorra punktide kaotamist (varem kehtinud suhtluskorra p 6.3.5., 6.3.7., 6.3.11.-6.3.15.). Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorda on muudetud paindlikuks eesmärgiga arvestada teismelise lapse suurenenud otsustusvõimet ning tema muutunud vajadusi. Seoses punktiga 6.3.5. märgib ringkonnakohus, et talvisel (veebruarikuusel) ja sügisesel koolivaheajal kehtib tavaline suhtluskord, s.o laps on isaga, kui sellele ajale langeb tema tavapärane suhtluskorra aeg. Kuna lapsel on õigus igal ajal otsustada isaga kohtumisi lisaks tavapärasele suhtluskorrale igal ajal, siis on lapse soovi korral isal võimalik veeta temaga nii vaheaegasid kui ka perekondlikke tähtpäevi (6.3.7.), samuti saab laps tulla isa juurde ema äraolekul (6.3.11.). Seonduvalt vanemate vaheliste erikokkulepetega (6.3.12) tuleb märkida, et neid on vanematel võimalik sõlmida ka käesoleval ajal kehtiva suhtluskorra alusel ning nende tegemise võimalus ei vaja suhtluskorras eraldi regulatsiooni. Vanemal tuleb arvestada ka ilma suhtluskorras eraldi välja toomata lapse eakohase päevakavaga ning tagada lapsele eakohane ja tervislik toit (varasema suhtluskorra punkt 6.3.13.). Sellise kohustuse panemine suhtluskorraga ei ole vanematele vajalik. Arvestada tuleb ka, et muudetud suhtluskord arvestabki suuremas ulatuses lapse eakohase päevakavaga, mistõttu selle eraldi reguleerimine ei ole vajalik. Suhtluskorrast on välja jäetud ka keeld last mõjutada vanemate vahel valikuid tegemast (varasema suhtluskorra punkt 6.3.14.) ning põhimõte, et kumbki vanem omab vaba juurdepääsu last puudutavatele inforegistritele (varasema suhtluskorra punkt 6.3.15.).
2-22-13594 Nendega seoses märgib isa, et regulatsiooni ärajätmisele puuduvad põhjendused ning menetluses ei ole neid aspekte arutatud. Ringkonnakohus selgitab, et lapse mõjutamine vanemate poolt, samuti teise vanema halvustamine kui lapse huvidega mittekooskõlas olev tegevus on keelatud ka ilma suhtluskorra vastava regulatsioonita. Vanem kui lapse seaduslik esindaja omab last puudutavatele inforegistritele (e-kool, digilugu) juurdepääsu ka ilma suhtluskorra vastava regulatsioonita, v.a juhul, kui vanemad ei teosta ühist hooldusõigust registriga hõlmatud küsimuses. Seega ei ole registrite juurdepääs suhtluskorraga reguleeritav küsimus. Seega on nende punktide eemaldamine õiguspärane, kuivõrd need ei ole suhtluskorra seisukohalt vajalikud. Isa taotlused ettekirjutuste/keeldude kehtestamiseks suhtluskorras.
49.Isa taotleb ringkonnakohtult täiendavalt ettekirjutuste ja keeldude kehtestamist suhtluskorra osana. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palub lapse isa määrata, mida konkreetselt peab lapse ema tegema suhtluskorra määruse täitmiseks.
50.Isa taotlus puudutab lapse telefoni, e-posti aadressi ja Facebooki kontot. Ringkonnakohus leiab, et lapsele konkreetsete telefoninumbri, e-posti ja Facebooki konto määratlemine ei ole põhjendatud. Vanemad on esile toonud, et lapsel on kaks telefoninumbrit, millest ühte kasutab ta isa juures olles ja teist ema juures. Mõlemad telefoninumbrid on mõlemal vanemal olemas, mistõttu on võimalik eemaloleval vanemal sõltumata sellest, kumba SIM-kaarti laps kasutab, lapsega kontakteeruda. Isa on menetluses esile toonud, et tal ei ole võimalik alati lapsega ühendust saada. See aga ei ole põhjustatud mitte asjaolust, et laps ei saaks kõnesid või sõnumeid kätte, vaid sellest, et lapsel ei ole võimalik või laps ei soovi alati vastata. Seega puudub vajadus konkreetse telefoninumbri määratlemiseks kohtumäärusega. Isa soovib ka lapsele e-posti aadressi ja Facebook konto määramist, mida samuti ei saa pidada põhjendatuks. Esiteks on menetluses esile toodud, et lapsel ongi mitu e-posti aadressi, sest lapsel on nii isiklik kui ka kooli e-posti aadress (mis antakse lapsele kooli poolt). Isa soov määratleda, et laps kasutab üksnes oma isiklikku e-posti aadressi, ei ole kooskõlas lapse huvidega, sest sellisel juhul kaotab laps juurdepääsu oma kooli e-posti aadressile, kus toimub õppetööga seonduv infovahetus. Samuti ei ole isa määruskaebuses esile toonud, miks on e-posti aadressi ja Facebooki konto määramine lapsele kohtumäärusega vajalik ja milliseid konkreetseid vanemate või lapse huvisid see kaitseks. Lapsele konkreetsete kontaktandmete määramine ei lahenda probleemi, et laps suhtleb isa hinnangul temaga ebapiisavas mahus. Seda probleemi on võimalik lahendada isa ja lapse suhte parandamisega, s.t suurendades lapse turvatunnet isaga suhtlemisel. Lapse ema on väitnud, et isa taotlus on kantud soovist lapse sidevahendeid kontrollida ning on esinenud juhtumeid, kus isa on sisenenud lapse Facebooki kontole, sellelt sõnumeid saatnud ning kustutanud. Ema väitel teab lapse isa ka e-posti paroole ning positsioneerib ajal, mil laps on emaga, lapse asukohta ilma selleks tegelikku vajadust omamata. Isa ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis veenvalt selgitaksid lapse sidevahendite kontrollimise vajadust isa poolt. Ka ükski menetlusosaline ei ole esile toonud, et laps sidevahendeid kuritarvitaks viisil, mis vajaks vanemlikku kontrolli nende üle kohtumääruse alusel. Seetõttu ei ole üksnes soov lapse sidevahendeid isa poolt kontrollida piisav, et niivõrd ulatuslikul viisil sekkuda lapse õigusesse privaatsusele.
51.Isa soovib ka, et kohus määraks, et lapsel on kohustus suhtluskorda järgida täies mahus ja tulla isa juurde suhtluskorras ettenähtud aegadel. PKS § 143 lg 1 sõnastuse kohaselt ei ole lapsel kohustust isiklikult suhelda mõlema vanemaga, selleks on seadus jätnud lapsele õiguse. Laps ei ole suhtluskorra täitmise kohustatud subjekt ning seega ei ole põhjendatud sundtäidetavas kohtumääruses määrata, et laps peab suhtluskorras märgitud ajal isaga kohtuma, kui ta seda ise ei soovi.
2-22-13594
52.Põhjendamatu on ka taotlus määrata kohtulahendis, et emal on kohustus ette võtta kõik toiminguid, et tagada kehtestatud suhtluskorra täies mahus ja kõikidele osapooltele häirimatu elluviimine ja tal on keelatud mistahes tegevused, mis takistavad lapsel kehtestatud suhtluskorra täies mahus täitmist või muudavad selle lapsele või isale häirivaks, ebameeldivaks või ebamugavaks. Mõlemal vanemal on kohustus hoiduda teise vanema halvustamisest ning takistada lähedussuhte kujunemist ja hoidmist lapse ja teise vanema vahel. Asja materjalide kohaselt on lapsel lähedussuhe mõlema vanemaga, sealjuures ka isaga, sest olenemata asjas esile toodud konfliktidest vanemate ja ka isa ning lapse vahel, ei ole laps kaotanud soovi isaga kohtuda, vaid soovib isa oma ellu. Isal ja emal valitseb kardinaalselt erinev nägemus sellest, mil määral suhtluskorra täitmisel tuleb arvestada lapse tahet. Olukord, kus ema arvestab lapse soovidega ning laps on oma soovide väljendamiseks piisavalt küps, ei ole käsitletav emapoolse mõjutustegevusena ja on lapse huve arvestav. Seega ei ole määruskaebuses taotletud ettekirjutused ja keelud põhjendatud.
53.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises lapse suhtes viibimiskoha määramise ning hariduse küsimuses. Samuti ei ole alust tühistada maakohtu määrust suhtluskorra kindlaks määramise osas, kui arvestades vanemate vähest võimekust kokkulepete saavutamiseks, muudab ja täiendab ringkonnakohus üksikuid suhtluskorra punkte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Lõike 3 alusel võib kohus hagita perekonnaasja kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna lahend on tehtud lapse huvides ning menetluskulude lapse kanda jätmine ei ole õiglane, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
55.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.