lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-10301/11

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 02.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-10301/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-10301

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.septembril 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. M.i hagi L. D. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

02.septembril 2024.a. (videoistung)

Menetlusosalised

Hageja:

V. M. (ik XXX, elukoht: XXX; epost: XXX)

Hageja lepinguline V. K. esindaja: Kostja:

L. D. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Lahutada V. M.i ja L. D. abielu, mis on sõlmitud 13.10.2015.a Perekonnaseisuametis, tõendi nr 49-2015/20138.

Tallinna

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3.Tagastada V. M.ile (arvelduskontole nr EEXXX Swedbank) pool (1/2) 04.07.2024.a Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust summas 50 (viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.05.07.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub V. M. lahutada tema ja L. D. vahel 13.10.2024.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on L. D. Xxx kodanik. Viimaste viie aasta jooksul on ta elanud väljaspool Eesti Vabariiki, viimasel kahel aastal Hollandis. Ka käesoleval ajal elab ja töötab L. D. Hollandis. Hageja elab Eestis. Pooled elavad eraldi erinevates riikides ning ühist majapidamist neil enam ei ole. Pärast abiellumist oli poolte kooselu esialgu harmooniline, kuid aja jooksul kooselu enam ei klappinud. Üheks abielu lahutamise põhjuseks on hageja majanduslik olukord, mis põhjustas abikaasadel lahkarvamusi. Kostja ei uskunud, et olukord hageja end oma professionaalses elus parandab. Alates 24.04.2023 puuduvad pooltel abielulised lähisuhted. Hageja ei näe võimalust abielusuhete taastamiseks ja palub abielu lahutada.
2.V. M. kinnitas 02.09.2024.a. kohtuistungil, et jääb abielu lahutamise nõude juurde. Pooltel ühiseid lapsi ei ole ning hagejal ei ole käesoleval ajal ka uut suhet. Hageja leidis, et abielusuhete taastamine kostjaga võimalik ei ole ja ta ei soovi seda. L. D. kinnitas 02.09.2024.a. kohtuistungil, et poolte abielusuhted on lõppenud 2023. aastal ning kumbki neid taastada ei soovi. L. D. kinnitas, et elavad hagejaga eri riikides, ühist majapidamist ega lähedasi suhteid ei ole. Kostja kinnitas, et on nõus abielulahutusega. Kostja sõnul tal küll praegu uut suhet ei ole, kuid kinnitas, et hagejaga abielusuhteid taastada ei ole võimalik ning need on pöördumatult lõppenud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4.L. D. on Xxx kodanik ning elab Hollandis (dtl 13-15) V. M. on Eesti Vabariigi kodanik ja elab Eesti Vabariigis Kohtla-Järve linnas (dtl 17-18). Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p 1 a) kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. L. D. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted lõppesid 2023. aastal, hageja ja kostja elavad eri riikides, ühist kooselu ega majapidamist ei ole. Kummalgi abikaasal küll nende enda sõnul uut suhet ei ole, kuid kumbki ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ega soovi seda.

Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

7.Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot hagejale tagastada. Menetluskulude jaotus
8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus