Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-6994 (digitoimik) 30. august 2024, Narva
Kohtuasi
V G (G) hagi A B vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudes 2250 eurot Hageja V G (isikukood XXX) Kostja A B (isikukood XXX) Hagimenetlus 28.08.2024 kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Jätta V G (isikukood XXX) hagi täies ulatuses rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus V G (isikukood XXX) avalikult kätte. Selleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-23-6994
V G (hageja) esitas 11. mail 2023 Viru Maakohtule hagi A B (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat kandma elatis hageja pangakontole XXX iga kuu 15. kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostjaks hageja ema. Kuni 2023. a aprillini elas hageja koos emaga aadressil XXX. Hageja õpib Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse 2. kursusel. Õppimine toimub täiskoormusega. 2023. a aprillikuus viskas kostja hagejat kodust välja ning tagasi koju ei lase. Hageja on jäänud õues rahast ja asjadest ilma. Lähisugulased, kes saavad hagejat aidata, puuduvad. Kuna hageja õpib täiskoormusega päevaosakonnas, puudub temal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Hageja nõue elatise välja mõistmiseks kuni 21 aastaseks saamiseni, aga mitte ainult IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, on Riigikohtu praktikaga küll põhjendatud. Hageja elas ajutiselt sõprade juures ning ajutiselt väljastati talle ruumi ühiselamus (õppimise ajaks). Hagejal on olemas sissetulekuna töövõime kaotamisega seotud toetus, vaid seda ei piisa kõikide kulude katteks. Hageja on varsti sunnitud otsima endale korteri üürimiseks. Hageja leiab, et tema põhjendatud keskmised kulud on 535 eurot kuus ja nendeks on:
2(9)
Tsiviilasi nr 2-23-6994
Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
Tsiviilasi nr 2-23-6994
Kostja teatab kohtule andmeid oma varalise ja rahalise olukorra kohta. Kostja töötab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnas, töötasu umbes 1000 eurot. Kostjale kuulub arvelduskonto nr XXX. Korteriomand, Ida-Viru maakond, XXX. Auto Nissan Juke (auto järelmaks). Muud kinnis- või vallasvara kostja omandis ei ole.
andmetele https: //www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/heaolu/leibkonnad ühe perekonnaliikme kulutused on 5723,4 euro aastas, ehk liigikaudu 500 euro kuus. Ja seda on aastas 2022 kus inflatsioon oli madalam. Hageja toodud kulutused ei ole üldiste statistika andmetega vastuolus. Tuleb arvestada ka, et hageja on sunnitud võtma eluase üürile ning tasuma üüri täiendavalt kommunaalkuludele. Hageja aktiivselt otsib endale üürikorteri kuna tänasel päeval, kui keegi tuttavatest ei saa hagejat majutada ööseks, hageja on sunnitud võtta üürile Kalev spordikeskuse hosteli. Hageja ei peida oma sissetulekut ja esitab ausalt informatsiooni selle kohta, et hageja on majanduslikult äärmiselt halvas olukorras, faktiliselt õues ilma asjadeta ja piisavate rahaliste vahenditeta. Hageja saab hakkama ainult kõrvalisikute abiga, kes kõigest jõust toetavat hagejat millega saavad. Hageja palub hagi rahuldada.
Tsiviilasi nr 2-23-6994
nõude tingimuseks on lapse õppimise fakt. Antud juhul ei ole hageja alates maikuust isik, kes tegeleb õpingutega. Hageja esitas oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemikus 15.04.2023 - 29.05.2023. Kui analüüsida hageja esitatud arvelduskonto väljavõtet, on näha järgmist: - hageja kannab arvelduskontole raha sisse (näiteks 25.04.2023 – 60 eurot, 21.05.2023 – 40 eurot), - kuid samas väidab hageja, et temal ei ole muid sissetulekuid kui töövõimetoetus. Sularaha kannete tegemine arvelduskontole näitab, et hagejal on olemas muud sissetulekuallikad, - 08.05.2023 teeb hageja 200 eurose rahakande oma isa arvelduskontole, kuid samas väidab hageja, et temal ei jätku raha iseenese ülalpidamiseks. Väljavõtte analüüs näitab, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Lähtudes hageja esitatud tõenditest, ei arva kostja, et hageja on tõestanud, et tema ülalpidamiseks on vaja 525 eurot kuus. Järelikult on põhjendamatu hageja nõue 250 eurose elatusraha maksmiseks kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-23-6994
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja kui täisealiseks saanud ja väidetavalt jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista kostjalt välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on sündinud 19. oktoobril 2004 ja sai täisealiseks
Tsiviilasi nr 2-23-6994
õppekaval multimeedia nooremspetsialist. Õpilaste nimekirjast välja arvatud 18.05.2023 direktori käskkirjaga nr 4-1/23/610. Eeltoodust nähtuvalt jäi hageja õpingute jätkumine pärast 18. mai 2023 tõendamata ja oli hagejal õigus nõuda elatist ajavahemikul 11.-18. mai 2023, kui hageja ei asunud õppima teises õppeasutuses. Hageja õppimine teises õppeasutuses on tõendamata jäänud. Kuna hagejal on võimalik nõuda elatist ajavahemiku 11.-18. mai 2023 eest, ta nõuab elatist 250 eurot kuus, siis jagatuna maikuu kalendripäevade arvuga teeb elatise summa 64,52 eurot (250 : 31 × 8). PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 535 eurot ja nendeks:
Tsiviilasi nr 2-23-6994
Mis puudutab eluasemekulud suuruses 100 eurot (üür) ja 100 eurot kommunaalkulud, siis eluasemekulud on iseenesest põhjendatud kuna inimene peab kuskil elama ja eluaseme kasutamisega on seotud kulud, kuid nende suurust võib tõendada esitatud arvetega. Hageja jäi kulutuste suurust tõendamata. Samas leiab kohus, et igal juhul eluasemekulud ei saa olla väiksem kui 100 eurot kuus, selles summas leiab kohus hageja eluasemekulud põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus hageja põhjendatud kuludeks kokku keskmiselt 402 eurot kuus. Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Hagiavaldusele lisatud Eesti Töötukassa 14.12.2021 otsusest nr TVH/21/050440 tulenevalt hagejal on tuvastatud osaline töövõime. Töövõime vähenemise kestus 5 aastat. Töövõime vähenemise periood 07.11.2021 - 06.11.2026. Hageja pangakonto nr XXX väljavõttest ajavahemiku 11.11.2022-18.05.2023 eest (dtl 127-144) tulenevalt maksis Eesti Töötukassa hagejale 05.05.2023 toetus 318,06 eurot. Pangakonto väljavõttest on näha, et hageja teeb sissemaksed sularahas. 08.05.2023 tegi hageja 200 eurose rahakande oma isa arvelduskontole. Väljavõtte analüüs näitab, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Kohus järeldab viidatust, et küll hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise, vaatamata tuvastatud osalisele töövõimele. Kohus nõustub kostja arvamusega, et hageja pangakonto väljavõttest võib eeldada, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise. Hageja viitas hagiavalduses ja hagi vastuse kohta esitatud seisukohas, et ta on abivajav inimene, kellel on tuvastatud tervise puue. PKS alusel see on ka alus ülalpidamise saamiseks. PKS § 97 p 3 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ka PKS § 97 lg 3 alusel. Kohus on tuvastanud, et hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise, vaatamata tuvastatud osalisele töövõimele. Seega jätab kohus hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja pööras tähelepanu, et hageja esitas nõue vaid ema vastu, kuid hagejal on ka isa. Kuigi hagi jäi rahuldamata, peab kohus ikka vajalikuks juhtida hageja tähelepanu PKS § 105 lgle 3, mille järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega kui hageja vajab elatist, peavad teda ülalpidama mõlemad vanemad.
8(9)
Tsiviilasi nr 2-23-6994
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse kättetoimetamine Kohtukutse toimetati hagejale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid hageja elu- või viibimiskohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus hagejale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi hagejale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.