Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on 2. juunil 2024 K. B. (hageja) poolt esitatud hagi S. B. (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx perekonnaseisuametis. Pooled ei ela koos juba pool aastat. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega kohtuväliselt. Poolte abielust on sündinud kaks last. Hageja soovib pärast abielu lahutamist kanda perekonnanime S. . Kostja nõustus 10. juuli 2024 e-kirjas abielu lahutamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja ja kostja vahel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne xx-xx-xxxx/xxx (tõendatud rahvastikuregistri väljavõttega). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja tõi kohtuistungil abielu lahutamise põhjusena välja, et viimastel aastatel suhted halvenesid ning hageja kolis jaanuaris 2024 ühisest elukohast välja. Kostja kinnitas hageja väiteid abieluliste suhete lõppemise ja ühisest elukohast lahkumise kohta. Pooled ei avaldanud leppimise soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne xx-xx-xxxx/xxx, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohtuistungil leppisid pooled kokku edasikaebeõigusest loobumises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega ei või pooled käesolevale otsusele apellatsioonkaebust esitada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib kanda oma sünnijärgset perekonnanime S. . Paraku ei ole perekonnanimi S. ei hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (H. ) ega esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (B. ). Seetõttu tuleb hageja taotlus perekonnanime vahetamiseks jätta rahuldamata. Kui hageja soovib kanda perekonnanime S. , on tal võimalik perekonnaseisuasutuses taotleda uue perekonnanime andmist NS § 16 alusel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg 2 järgi alust kulude jagamiseks erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 ple 3 on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja taotluse ja TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hageja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2/3

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.