lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-8515/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8515/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1216
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8515

Tsiviilasi

L. Ä. hagi K. E. vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende Hageja L. Ä. (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Kostja K. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja E. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine

15.augustil 2024 eelistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata L. Ä. hagi K. E. vastu elatise vähendamiseks.
2.Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 13.07.20262-25-12177/26Viru Maakohus Narva kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

2-24-8515

1.L. Ä. (hageja) esitas 29. mail 2024 kohtule hagiavalduse K. E. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja maksab elatist 200 eurot, kuid kuna tema palk jääb alla miinimumpalga, soovib ta elatise vähendamist 140 euroni. Hageja elab üürikorteris, mille üüri ta peab tasuma, lisaks kõik teised kõrvalkulud ning tal on ka 2aastane laps kellega koos elab. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja alustab sügisest käimist eralasteaias (seoses väiksema laste grupiga, ning individuaalsema tegelemisega), millega kaasnevad kulutused transpordile ja lasteaia kohatasu ning toit. Kostja soovib tegeleda spordiga, seega tuleb tasuda ka huvialaringiga tekkinud kulude eest. Kostja hakkab saama ka Tartu Lastekliinikumis logopeedilist ravi, millega tuleb täiendavad kulutused. Kostja vajadused kasvades vaid suurenevad. 2.1 Hageja lapse emana pole näidanud huvi lapse vastu, vaid lapse isa on viimase aasta jooksul ise kolmel korral ise ühendust võtnud ja pakkunud välja, et äkki ema soovib last võtta endale külla (laps ise on soovinud). Need visiidid on jäänud mõne tunniseks. Lisaks ei ole ka suurematel tähtpäevadel lapsele kingitusi tehtud nagu sünnipäevad, jõulud.

Kohtu eelmenetlus

3.Kohus korraldas 15. augustil 2024 eelistungi. Kohus kohustas hagejat esitama täiendavad tõendid, kuid hageja seda ei teinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus jätab L. Ä. hagi K. E. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
5.Hageja on esitanud hagi elatise vähendamise nõudes. Tartu Maakohus on 18. jaanuari 2023. a tagaseljaotsusega hagejalt välja mõistnud 200 eurot elatist kostja kasuks (tsiviilasi nr 2-22133978 (dtl 18-19)). Praeguses asjas palub hageja vähendada tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust 140 euroni, sest hageja sissetulek on väike, kulud on suured ja tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017 nr 32-1-67-17, p 9, RKTKo 28.10.2015 nr 3-2-1-124-15, p 11).

2-24-8515

7.Kuivõrd hageja nõudel muudetav 18. jaanuari 2023. a kohtulahend on tagaseljaotsus, ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka lapse vajadusi. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu
19.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12).
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2023 nr 3-2-1-160-12; RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
9.Kohus andis 15. augusti 2024. a eelistungil hagejale korralduse esitada enda sissetulekute kohta tõendid ja selle kohta, kui suures ulatuses on ta siiani eelmise kohtuotsuse alusel ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ei ole kohtule enda väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja seaduslik esindaja selgitas eelistungil, et kohtulahendi täitmiseks on ta pöördunud kohtutäituri poole, sest hageja ei ole vabatahtlikult enda kohustust täitnud.
10.Hageja selgitas eelistungil, et ta oli vahepeal viis kuud tööta, käib praegu tööl ja kinnitas kohtule, et ta saaks põhiharidusega rohkem teenida (dtl 21). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt RKTKo 9.06.2017 nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Märkida tuleb ka seda, et hagejal ei ole kulusid seoses lapsega kohtumisega, sest ta ei suutnud meenutada, millal lapsega kohtus. Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole teinud ka jõulu- ja sünnipäevakinke lapsele.
11.Kohtu hinnangul ei ole 18. jaanuari 2023. a tagaseljaotsuse tegemise ajast halvenenud hageja majanduslik olukord ja vähenenud tema sissetulek. Vastupidi hageja ise leidis, et ta saaks teenida ka rohkem. Kohus selgitab, et PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Menetluskulude jaotus

2-24-8515

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja