Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y 01.07.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.05.2024 kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-8046 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võla perioodi 01.04.2022 kuni 29.05.2022 eest summas 696,77 eurot ning elatise igakuiselt 360 eurot kuus alates 30.05.2022 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealine õppiv laps. Hageja ei ela kostjaga koos ning kostja ei osale hageja ülalpidamises. Hageja märkis enda igakuisteks kuludeks kokku 1270 eurot ning soovib igakuist elatist summas 360 eurot. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja väidetavad kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja ei ole põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt sissetulekut saada. Hageja saaks vähemalt suvevaheajal ise tööl käia. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda, kuivõrd kostja ülalpidamisel on alaealine laps. Hageja ema majanduslik seis on kostja omast parem. Tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist nõudnud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 17.05.2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võla perioodi 01.04.2022 kuni 29.05.2022 eest 266,13 eurot, elatise perioodi 30.05.2022 kuni 20.06.2023 eest 3621,76 eurot, elatise perioodi 23.08.2023 kuni 31.05.2024 eest 2642,91 eurot ning elatise 284,48 eurot kuus alates 01.06.2024 kuni hageja omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni (s.o 14.03.2025). Maakohus määras, et välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks hageja pangaarvele selgitusega „elatis“. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohus tuvastas, et hageja on kostja tütar, kes sai 14.03.2022 täisealiseks, lõpetas 20.06.2023 gümnaasiumi ja asus 23.08.2023 õppima XXX Kõrgkooli, kus omandab kõrgharidust, õppekava nominaalkestus on 4 aastat ja 6 kuud.
6.Seejärel tuvastas maakohus hageja kulud. Eluasemega seotud kulud on keskmiselt 237,74 eurot ning kuivõrd hageja elab emaga, on hagejale langev osa 118,67 eurot. Tavapärane keskmine kulu majapidamistarvetele ei ületa maakohtu hinnangul 8 eurot inimese kohta kuus. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et eluruumi kasutamise kuluks oleksid laenumaksed seoses remondi otstarbel võetud laenuga. Maakohus leidis, et esmavajaduseks saab lugeda mõistlikke kulutusi toidule, mis kohtu hinnangul ei ületa 200 eurot kuus, sh einestamine mõnel päeval kooli kohvikus. Maakohus asus seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja põhjendatud kulu transpordile ületaks 50 eurot kuus. Kui kooli on võimalik sõita ka ühistranspordiga, ei saa kütusekulu pidada hageja esmavajaduseks. Riiete ja jalanõude soetamiseks märgitud kulu keskmiselt 100 eurot kuus võib pidada eluliselt usutavaks ja mõistlikuks. Tõendatud on hageja sidekulu 24 eurot kuus. Maakohtu hinnangul on hageja põhjendanud keskmisest veidi suuremat vajadust seoses tervishoiuga, kuid nimetatu ulatus ei ületa 35 eurot kuus. Mõistlik kulu tavapäraste kantseleitarvete ostmiseks seoses koolis
käimisega ei ületa 10 eurot kuus, samasse suurusjärku jääb ka kulu harilike hügieenitarvete soetamiseks. Hügieeniga seotud vajadust keskmiselt 25 eurot kuus saab lugeda põhjendatuks eeldusel, et sinna sisse on arvestatud ka kulu paar korda aastas juuksuris käimiseks. Esmavajadus seoses meelelahutusega jääb kohtu hinnangul 50 euro piiresse ühes kuus. Seega on hageja igakuised põhjendatud kulud 620,67 eurot.
7.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejal oleks võimalik ennast täies ulatuses ise üleval pidada töötades kooli kõrvalt osakoormusega. Tähendust ei oma seejuures tundide või loengute ajad, mille kohta on esitatud tunniplaanid, kuna õppetöö ei seisne üksnes tundides osalemises. Võttes arvesse, et suvel õppetööd ei toimu, leidis kohus, et hagejast kui täieliku töövõimega isikust võib eeldada, et ta suudab endale ise ülalpidamist teenida vähemalt ühe kuu vajaduste ulatuses aastas, st vajadus saada täiendavalt ülalpidamist on 568,95 eurot kuus.
8.Nähtuvalt maksuameti esitatud andmetest on kostja igakuine sissetulek hageja emaga võrreldes kogu asjassepuutuval perioodil olnud kõrgem. Võttes arvesse, et kostjal on täiendav ülalpeetav, on hageja vanemate majanduslik võimekus ligikaudu võrdne. Jagades kohustuse hageja ülalpidamiseks tema vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 284,48 eurot kuus. Võttes arvesse, et kummalgi abikaasal on perekonna ülalpidamise kohustus, leidis maakohus, et tõendatud ei ole, et kostja sissetulekust ei piisa, et anda lisaks enda teisele alaealisele lapsele ka hagejale ülalpidamist 284,48 eurot kuus.
9.Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jättes rahuldamata nõude perioodi eest, kui hageja ei õppinud, s.o õpingutevaheline periood 21.06.2023 kuni 22.08.2023. Maakohus rahuldas osaliselt ka PKS § 108 kohaselt tagasiulatuva elatise nõude arvestusega 284,48 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
11.Kostja leidis, et maakohus ei ole arvestanud PKS § 98 lg-s 1 sätestatuga ning asjaoluga, et kostjal on ülalpidamist vajav alaealine laps, keda tuleb eelistada hagejale. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik lisaks alaealise lapsele ka hagejale ülalpidamist anda. Hageja emal ei ole alaealist last, kellele ülalpidamist anda. Hageja ema ja kostja majanduslik võimekus ei ole ligikaudu võrdne, nagu leidis maakohus. Lisaks alaealise lapsele on kostjal ka laenukohustused.
12.Hageja täisealise isikuna peaks tööl käima ja ise ennast üleval pidama. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik kooli kõrvalt tööl käia. Hageja ei tõendanud ega põhjendanud, mis takistas tal endale sissetulekut teenida suvekuudel ning koolitööst vabal ajal, st koolivaheaegadel ja nädalavahetustel. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudus sissetulek perioodil aprill 2022 kuni mai 2024.
13.Maakohtu otsuse punktis 5 esile toodud hageja kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja sellises ulatuses ebavajalikud. Tõendamata on ka see, et hageja on ema ülalpidamisel ning kui suured on ema ülalpidamiskulud.
14.Kostja hinnangul on põhjendamatu ka hageja tagasiulatuva elatise nõue, sest hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale sellise nõude esitanud.
15.Kostja märkis, et maakohtu otsus on üllatuslik, kuivõrd maakohus ei selgitanud menetluse jooksul, kuidas ja millele tuginedes on hagejal õigus nõuda ülalpidamist ja kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
17.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
18.Hageja on esitanud kostja vastu PKS § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel tagasiulatuva ning igakuise elatise nõude kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega pidi hageja tõendama, et on kostja täisealine laps, kes omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ning esile tooma ja tõendama, millised on tema igakuised vajadused ja elulaad.
19.Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus tuvastas, et hageja on kostja tütar, kes sai 14.03.2022 täisealiseks, lõpetas 20.06.2023 gümnaasiumi ning asus 23.08.2023 õppima XXX Kõrgkooli, kus tema õppekava nominaalkestuseks on 4 aastat ja 6 kuud. Seejärel hindas maakohus kooskõlas PKS §-s 99 sätestatuga, millised on hageja tema elulaadi arvestades põhjendatud igakuised vajadused ning tuvastas arvestades hageja õppetööd ja suvevaheaegu ülalpidamise ulatuse. Arvestades kostja väiteid ning kooskõlas PKS §-ga 102 hindas maakohus kostja ja hageja ema sissetuleku suurust ning seda, kas asjaolu, et kostja ülalpidamisel on alaealine, annab alust kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks. Maakohus tuvastas, et kostja igakuine sissetulek on hageja emaga võrreldes olnud mõnevõrra kõrgem ning kuivõrd kostjal on täiendav ülalpeetav, on hageja vanemate majanduslik võimekus ligikaudu võrdne, lisaks on kostja teist last kohustatud ülal pidama ka selle lapse ema. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et hageja ülalpidamise kohustus tuleb tema vanemate vahel jagada võrdselt ning kostja ei ole tõendanud, et tema sissetulekust ei piisa hagejale ülalpidamise andmiseks 284,48 eurot kuus. Viimaks arvutas maakohus välja PKS § 108 tagasiulatuva elatise, võttes arvesse ka perioodi 2023. a suvel, kui hageja ei õppinud ning sai ise teenida endale ülalpidamist.
20.Kostja jäi apellatsioonkaebuses enda maakohtus avaldatud väite juurde, et hageja saab täisealisena ka ise õppetöö kõrvalt tööl käia ja vastupidine ei ole tõendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on kostja kõnealust väidet piisavalt otsuses hinnanud (otsuse p 9). Seejuures on maakohus võtnud arvesse, et suvel õppetööd ei toimu ning vähendanud ülalpidamise ulatust ühe kuu võrra, mil hagejal on võimalik tööl käia. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja õppis kuni 20.06.2023 gümnaasiumis ning alates 23.08.2023 kõrgkoolis täiskoormusega, ei saa temalt õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma
vajaduste rahuldamiseks ning tal on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt. Selleks, et laps saaks täisealiseks saades õpinguid jätkata ega peaks enda ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tööle minema, ongi PKS § 97 p 2 järgi lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamist.
21.Kostja leidis, et maakohus jättis arvestamata PKS § 98 lg-s 1 sätstatuga ning asjaoluga, et kostjal on ülalpidamist vajav alaealine laps, mistõttu majanduslikult ei ole kostjal võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kolleegium selgitab, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Maakohtu otsusest nähtub (otsuse p 11, 12), et maakohus tuvastas kostja sissetuleku, samuti on kostja ise välja toonud andmed enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Vaatamata sellele, et kohus tegi kostjale istungil ettepaneku välja tuua ja tõendada ka oma alaealise lapse igakuised vajadused, ei teinud kostja seda. Kuivõrd maakohus hindas kostja elatise vähendamiseks esile toodud asjaolu, põhjendades, et kostja alaealist last peab üleval ka tema ema ning alaealise lapsega seotud kulusid kostja kohtu ette ei toonud, ei anna kostja etteheide praegusel juhul alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud ega tõendanud alaealise lapse igakuiseid vajadusi ega seda, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis tooks kaasa laste ebavõrdsuse. Kostja hinnangul asus maakohus väärale seisukohale, et hagejate vanemate majanduslik võimekus on ligikaudu võrdne, kuivõrd kostjal on lisaks alaealisele ülalpeetavale ka laenukohustus. Maakohtu otsusest (otsuse p 12) nähtub, et kohus on otsuse tegemisel arvestanud kostja esile toodud sissetulekute ja väljaminekutega, mistõttu ei anna kostja väide alust maakohtu otsuse muutmiseks.
22.Kostja heidab ette, et maakohtu otsuse punktis 5 esile toodud hageja kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja sellises ulatuses ebavajalikud. Kolleegium juhib kostja tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsuse punktis 5 märgitud kulude puhul on tegemist kuludega, mille tõi tsiviilasjas esile hageja. Maakohus on arvestades PKS § 99 hinnanud hageja kulusid kategooriate kaupa, valdavalt vähendanud neid (otsuse p 6-7) ning teinud seejärel enda põhjendatuks peetud kuludest ülevaate otsuse punktis 8. Kostja märkis, et hageja ema väikelaenu ei saa pidada vajalikuks kuluks – samale seisukohale on jõudnud ka maakohus (otsuse p 6 keskel), mistõttu ei ole kostja väide asjakohane. Kostja apellatsioonkaebuse väited hageja muude kulude ülepaisutatuse kohta on üldised ning kostja ei ole konkretiseerinud, milles seisneb maakohtu eksimus kulude hindamisel ja millises ulatuses saaks hageja kulusid pidada põhjendatuks. See, kas hageja on enda ema ülalpidamisel ning kui suured on ema kulud, ei ole käesoleval hetkel asjakohane, kuivõrd maakohus mõistis kostjalt välja temale langeva elatise tasumise kohustuse osa.
23.Kostja väide, et hageja ei nõudnud temalt varem tagasiulatuvat elatist, ei anna alust selle kostjalt väljamõistmiseks. Kolleegium märgib, et tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda.
24.Kolleegium märgib, et olukorras, kus kostja ei nõustu maakohtu otsusega ja temalt elatise välja mõistmisega, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks üllatusliku otsusega. Otsuse üllatuslikkus seisneb eelkõige selles, kui kohus rajab otsuse asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalistel olnud võimalust seisukohta avaldada või kohus annab õigussuhtele pooltest
erineva kvalifikatsiooni. Käesoleval juhul ei ole kostja eelnevale tuginenud ning ringkonnakohus ei tuvasta ka maakohtus toimunud menetluse jooksul selliseid minetusi.
25.Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid väited, mis võimaldaksid ringkonnakohtul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
26.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
27.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.