Hageja seaduslik A S (isikukood xxx, elukoht: xxx) esindaja:
Kostja:
O F (isikukood xxx, lisa-aadress: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L Fi hagi.
2.Välja mõista O Filt elatis tütre L Fi kasuks alates 04.05.2024. a igakuise elatusrahana tütre L kasuks 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni tütre L täisealiseks saamiseni, s.o xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A S arveldusarvele nr xxx iga kuu 08. kuupäevaks selgitusega „elatis L F“.
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.L F esitas esindaja kaudu hagi O Fi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida. Kostja pole last juba 7 aastat toetanud, lapse igakuised kulud moodustavad 670,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 04.05.2024. a. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele 8. kuupäevaks.
2.Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hageja, et ei nõustu kostja vastusega. Kostja pole täitnud suusõnalist elatise maksmise lubadust ning hageja esindaja ei ole kostja poolt pakutud tingimustega nõus. Hageja jääb esitatud nõude juurde.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja O F oma kirjalikus vastuses märgib, et ta on nõus maksma elatist, aga alles alates 2024. a novembrist. Kostja märgib, et ta viibib kuni 08.08.2024. a xxx ja kuna tal on xxx siis peale vabanemist läheb tal veel aega paar kuud rehabilitatsioonis aega. Oktoobrist 2024. a saab kostja tööle ning novembrist saab hagejale maksta elatist igakuiselt 300 eurot. Lapse ema on nimetatud tingimustega nõus.
4.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
10.L F on O Fi tütar.
11.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
12.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
13.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
14.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
15.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
16.Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 04.05.2024. a seadusega sätestatud miinimummääras.
17.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna laste kulusid.
18.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise
välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
19.PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. Alates 01.04.2024. a baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.
20.Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.
21.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
23.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
24.TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
25.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta.
26.Kostja ei ole kohtule esitanud enda varalise seisundi ja sissetulekute kohta andmeid, Kostja nõustus maksma hagejale elatist alates novembrist 2024. a, kui ta on saanud endale töökoha, 300 eurot kuus.
27.Kostja ei vaidle hagile vastu, ei elatise tasumisele ega suurusele, seega on kostja esitatud hagis nõustunud elatisenõudega. Kostja on seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates novembrist ehk sellest ajast kui ta on saanud endale töökoha ja sissetuleku.
28.Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
29.Asjaolu, et kostja ei oma hetkel töökohta, ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest.
30.Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist alates 04.05.2024, hagiavaldus esitati 12.05.2024.
31.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates 04.05.2024. a. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal 01. aprillil.
Menetluskulude jaotus
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.