nende Hageja K Š (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja K Š (isikukood xxx), seaduslik esindaja M P (isikukood xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Harju Maakohtu 30.10.2020. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-20-909 makstava elatise suurust alates 30.09.2023. a.
3.Mõista K Šilt välja K Ši kasuks alates 30.09.2023. a igakuiselt elatis 100 eurot kuus tema ülalpidamiseks kuni K Ši täisealiseks saamiseni, s.o xxx.
4.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et hageja on tasunud kostjale alates 02.11.2023 kuni 08.07.2024 elatist kokku 1420 eurot.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-23-13895 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.K Š esitas 30.09.2023 hagi K Ši vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 30.10.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-909 kostja kasuks välja elatis 170 eurot kuus. Hageja tervislik seisund on pärast varasema lahendi tegemist halvenenud. Hagejal on olnud seljaoperatsioon ja kaks korda käeoperatsioon, mille tõttu ei ole ta enam suuteline tegema mitmeid töid. Tervislik seisund eelduslikult ei parane. Hageja on osaliselt töövõimetu. Kui saab operatsioonide vahel käia tööl, saab palka 800-1000 eurot kuus. Hageja ei saa suurendada enda sissetulekut, kuna tal on xxx. Tööandja lõpetas töölepingu hageja tervisliku seisundi tõttu. Hagejal on lisaks kostjale xxx sündinud laps ja xxx sündinud veel üks laps, kelle suhtes on hagejal ülalpidamiskohustus. Need lapsed elavad koos hagejaga. Arvestada tuleb ka, et kostja emale makstakse lapsetoetust. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 euroni kuus. Hageja sissetulek on 02.01.2024 seisuga töövõimetoetus on 320 eurot ning töötuskindlustusmaksed 400 eurot kuus. 10.01.2024 täpsustuse kohaselt on hageja sissetulek jaanuaris 2024 kokku 500 eurot. Hageja kuludeks on kommunaalteenused 320 eurot kuus, ka muud vältimatud kulud. Pärast 170 euro suuruse elatise maksmist jääb hagejale endale kasutamiseks 60 eurot kuus, mille eest tuleb ülal pidada ka teisi lapsi. Hagejal puudub muu vara, mille arvelt elatist maksta. Hageja esitas kohtule ka pankrotiavalduse. 12.02.2024 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et xxx on tulemas operatsioon, mille järgselt ei saa ta pool aastat tööl käia. On töötu alates 13.12.2023 ja elab töövõimetoetusest 330 eurot kuus, mõne kuu vältel saab lisaks veel töötuskindlustustoetust. Töötas xxx ja seda tööd ei saa enam tervise tõttu teha. Kogu raha läheb elamise peale- üür, kommunaalkulud, toit, muud arved. 12.02.2024 ja 17.02.2024 selgitas hageja, et pärast arvete maksmist jääb hagejale kätte 170 eurot, millest tuleb ülal pidada iseennast, hagejaga kasvavat kahte last ja kostjat. Hageja abikaasa panustab pere ülalpidamiskuludesse vanemahüvitise arvelt. Abikaasa kulud enda riietele ja väikesele lapsele on 400 eurot kuus, lisandub veel toidukulu ja suurema lapse kulu, samuti kogu pere ravimikulu. Hageja pere kuludeks on veel 60-70 eurot sidekulud. Peret peab suuremas ulatuses üleval hageja abikaasa. Hagejat on ülalpidamisel toetanud ka hageja isa. Kostja seisukoht
2.Kostja leidis, et elatise vähendamiseks puudub alus ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Hageja ei osale kostja ülalpidamises vahetult. Praegu välja mõistetud elatise suurus 170 eurot arvestab niigi hageja keerulise majandusliku olukorraga. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks 100 euroni. Harju Maakohtu 30.10.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-909 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks 170 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. 2(6)
2-23-13895
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
5.Hageja taotleb elatise vähendamist selliselt, et talle jääks kohustus tasuda kostja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 100 eurot kuus. Hageja on tuginenud sellele, et võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga on halvenenud hageja tervislik seisund ja töövõime, samuti on hagejal lisandunud alaealine ülalpeetav.
6.Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 459 kohaldada koosmõjus perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-ga 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. See tähendab, et hoolimata TsMS § 459 lg-s 1 kirjeldatud asjaolude esinemisest, on miinimummääras elatise vähendamiseks alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses on sätestatud, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 arvutatud elatise summa; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tuvastamaks hageja nõude põhjendatust, tuleb kohtul hinnata hageja esiletoodut ning kaaluda, kas hageja olukord on võrreldes 30.10.2020 kohtulahendi tegemise ajaga muutunud, mis annaks põhjuse vähendada välja mõistetud elatist.
7.Harju Maakohtu 30.10.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-20-909 (dtl 121-125) nähtub, et kohus on elatise suuruse 170 euro kindlaksmääramisel lähtunud järgmistest asjaoludest: hageja ei anna kostjale elatist vahetult; hageja on 57% ulatuses töövõimetu; hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps; hageja sissetulek oli perioodil 01.06.2020-02.10.2020 keskmiselt 975,99 eurot kuus (sh töövõimetoetus 263,11 eurot kuus).
8.Vaidlus puudub selles, et lisaks kostjale ja aastal xxx sündinud lapsele on hagejal lisandunud üks alaealine ülalpeetav, s.o tema xxx sündinud laps. Kohus märgib, et hagejaga koos kasvavatel alaealistel lastel on olemas ka teine vanem, kuid eeldada ei saa, et lastega seotud kulud peaksid olema vaid teise vanema kanda. Hagejal endal on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus (PKS § 96, § 97 p 1). Seega saab lugeda tõendatuks, et hageja ülalpidamiskohustuse maht on uue lapse sünniga suurenenud.
9.Samuti on hagi esitamise ajaks muutunud hageja tervislik seisund ja sellega kaasnevalt vähenenud võimalus endale sissetulekut saada. Hagi läbivaatamise ajaks on hageja sissetulek terviseprobleemidest tulenevalt veelgi halvenenud. Eesti Töötukassa 05.12.2023 otsusest (dtl 102-104) nr xxx nähtub, et K Šil on määratud töövõimetoetus perioodiks 14.01.202413.01.2026 seoses tuvastatud osalise töövõimega. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 10,6020 eurot. Hageja kontoväljavõttest (dtl 149) nähtub, et hagejale on makstud töövõimetoetust septembrist 2023 jaanuarini 2024 318,06-328,66 eurot kuus. 9.1 Hageja kontoväljavõttest (dtl 148) nähtub, et hagejale maksti töötasu: 2023. a septembris 469,04 eurot, oktoobris 678,76 eurot, novembris 706,70 eurot ning detsembris 326,91 eurot. Hageja kontoväljavõttest (dlt 164-168) ning Maksu- ja Tolliameti väljavõttest (dtl 185-187) nähtub, et alates jaanuarist 2024 ei ole hagejale töötasu makstud. 3(6)
2-23-13895
9.2 Eesti Töötukassa 13.12.2023 töötuskindlustushüvitise määramise otsusest nr xxx (dtl 144146) nähtub, et K Šile on määratud töötuskindlustushüvitis maksmise perioodiga 20.12.202316.06.2024, sh on hüvitise suurus perioodil 20.12.2023-28.03.2024 päevas 13,48 eurot ning 29.03-16.06.2024 päevas 10,90 eurot. Hageja kontoväljavõttest (dtl 149) nähtub, et hagejale on makstud jaanuaris 2024 töötuskindlustushüvitist 161,76 eurot. 9.3 Hageja AS xxx kontoväljavõttest (dtl 204-207) nähtub, et perioodil 08.09.2023-08.03.2024 on hageja kontole laekunud kokku 106,10 eurot. Hageja AS xxx kontoväljavõttest (dtl 216-226) nähtub, et perioodil 26.08.2023 kuni 26.02.2024 on hageja kontole laekunud kokku 4884,76 eurot. Samas ei saa osasid laekumisi käsitleda hageja sissetulekuna, kokku 1998,60 eurot on kantud xxx ja xxx poolt (RR andmete järgi vastavalt hageja abikaasa ja isa). Neid summasid arvestamata on keskmine laekumine olnud (2886,16/6) 481,03 eurot kuus.
10.Kokkuvõtlikult saab lugeda tõendatuks, et hageja varaline seisund on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga oluliselt halvenenud, seega on muutunud varasema lahendi tegemise aluseks olevad asjaolud.
11.Hageja väidete kohaselt on sissetuleku vähenemine püsiva loomuga. Ravi kokkuvõtte (dtl 251) kohaselt teostati kostjale operatsioon xxx. Eeldatav taastusperiood on hageja enda sõnul 6 kuud. Samuti on hageja väitnud, et tervisliku seisundi tõttu ei saa ta enam teha seda tööd, mida varem tegi ning tuleb otsida endale uus, väiksema füüsilise koormusega töö. 11.1 Esitatud meditsiinilistest dokumentidest (dtl 250-255) ei nähtu üheselt, millal on võimalik operatsioonist taastumise järgselt asuda tööle. Samas on selles tõendis märgitud, et selga säästev režiim on kuni kaks kuud, millele järgneb regulaarne ravikehakultuur ja füsioteraapia minimaalselt 3 kuud. 11.2 Töövõime hindamise eksperthinnangu (dtl 285-296, teostatud 04.12.2023) kohaselt ei esine töötajal töötamist välistavaid seisundeid, kuid esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad; muud dorsopaatiad; samuti on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Tegevusvõime koondkokkuvõtte kohaselt on hagejal valud seljas ja alajäseme liigestes, mis piirab pikkade vahemaade läbimist, kehaasendi muutmist, seismist, istumist, tõstmist, kandmist, treppidest liikumist. Eksperthinnangu kohaselt on välistatud/ takistatud või piiratud järgnevad tegevused: keha põhiasendi muutmine, istumisasendi säilitamine, seismisasendi säilitamine, esemete tõstmine ja kandmine, käte peenmotoorika, pikkade vahemaade kõndimine ning treppidest üles ja alla liikumine. Hinnangu kohaselt on hagejal raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat. Vajab regulaarset taastusravi ja uut hindamist 2a möödudes. Soovitusena on märgitud, et ei sobi raske füüsiline ja sundasendis töö ning sobib osaline tööaeg. 11.3 Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu pinnalt lugeda tõendatuks nii osalise töövõime esinemine (mis eksisteeris ka varasema lahendi tegemise ajal), kui ka praeguseks hetkeks töövõime halvenemine, mis operatsioonijärgselt piirab üldse töötamist ning taastumise järgselt seab olulisi piiranguid võimaliku töökoha valikul. Arvestades seda, et hagejale ei sobi enam füüsiline töö, samas on hagejal vaid põhiharidus, on ilmselt väga keeruline sellise töö leidmine, mille puhul taastuks hageja sissetulek varasemas määras.
12.Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda sellest, et hageja sissetulekuks on hetkel üksnes töövõimetoetus ning erinevalt varasema lahendi tegemise asjast ei ole hagejal võimalik saada 4(6)
2-23-13895 täiendavat sissetulekut kas üldse või on võimalik saada seda varasemast oluliselt väiksemas ulatuses.
13.Kohus ei ole tuvastanud, et hagejal oleks säästusid, mille arvelt ülalpidamist anda või vara, mille võõrandamise läbi saaks hageja vahendeid varasemas määras ülalpidamise andmiseks.
14.Hageja ei ole toonud välja enda põhjendatud vajaduste täpset suurust, on vaid märkinud et töövõimetoetusest (ca 320 eurot) saab ta makstud pere kommunaalteenused ning ülejäänud summast peab jaguma hageja enda ja tema laste ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on võimalik hageja põhjendatud kulude tuvastamisel lähtuda arvestuslikust elatusmiinimumist. Statistikaameti veebilehel avaldatud teabe kohaselt (kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-javaesus/arvestuslik-elatusmiinimum) oli arvestuslik elatismiinimum 2023. a 338,20 eurot. Samal veebilehel sisalduva selgituse kohaselt on arvestuslik elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. 14.1 Riigikohus on 09.06.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 21.4) leidnud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis. 14.2 Kohus leiab, et sissetulekust peab hagejale jääma kätte vähemalt arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2023. aastal 338,20 eurot. Kui hageja praegusest sissetulekust (töövõimetoetus 328,66 eurot) võtta maha arvestusliku elatusmiinimumi osa, siis ei jää alaealistele lastele ülalpidamise andmiseks pea midagi järele. Järele jäävaid vahendeid tuleks aga jagada kolme lapse vahel võrdselt. Ka juhul, kui hageja on osalisest töövõimest tulenevalt suuteline tulevikus saama mingis ulatuses töist sissetulekut, ei saa see siiski olla sedavõrd suur, et hagejal on võimalik enda ja oma teiste laste tavalist ülalpidamist kahjustamata anda tulevikus ülalpidamist varasemas suuruses. Kohus ei saa samas ennustada, milline võib see konkreetne tuleviku sissetulek olla (arvestades tervisest tulenevaid piiranguid töö valikule).
15.Eeltoodust tulenevalt on täidetud TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas. Võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga on oluliselt halvenenud hageja varaline võimekus ja seoses sellega ka suutlikkus anda elatist kostjale varasemas ulatuses. Hagejal ei ole võimalik anda kostjale varasemas ulatuses ülalpidamist ilma enese ja enda teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist oluliselt kahjustamata. Seda tuleb käsitleda PKS § 102 lg 2 kohase mõjuva põhjusena elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra. 5(6)
2-23-13895
16.Kohus toob esile ka selle, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt. Samuti peab üle 30-aastane inimene hakkama mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli.
17.Lisaks leiab kohus, et kohtuotsus peab olema täidetav. Kohtu hinnangul ei saa elatist maksma kohustatud isikult välja mõista elatist, mis on talle üle jõu käiv. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Kohus on seisukohal, et praeguses asjas on pärast varasema lahendi tegemist muutunud asjaolude tõttu 30.10.2020 otsusega välja mõistetud elatise suurus hagejat ebamõistlikult koormav.
18.Kohtu hinnangul on põhjendatud hagi rahuldada, muuta varasema lahendiga väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on kinnitanud, et tal on võimalik sellises ulatuses elatist maksta, samuti saab eeldada, et hageja on suuteline leidma vähemalt mingisugusegi töö, andmaks enda alaealistele lastele ülalpidamist.
19.Kohus selgitab, et kostjal on võimalik olukorra muutumisel, s.o hageja tervisliku seisundi olulisel paranemisel, pöörduda vajadusel kohtusse elatise suurendamise nõudega.
20.Poolte esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud alates hagi esitamisest kostjale elatist kokku 1420 eurot (dtl 274, 299, 302). Hageja poolt enam tasutud elatis (kui hageja on ajaperioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajani tasunud elatist varasemalt väljamõistetud määras) tuleb arvestada tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise katteks.
21.TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.