X avaldus C vastu alaealise lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Y
osas
Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Puudutatud isik Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni märkega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määrus muus osas muutmata.
Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Määrata kindlaks X ja Y vaheline suhtluskord alljärgnevalt:
5.1.1.X ja Y kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe linnaosa valitsusega ning kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00.
5.1.2.Peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Lapse isal on soovitatav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel juhendab ja suunab.
2-21-15396
5.1.3.Peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad X ja Y kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.
5.2.Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
5.3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, lapse isa) esitas 30. septembril 2021 Harju Maakohtule avalduse ja 26. oktoobril 2021 avalduse täienduse tema ja Y (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt: • • • • •
• • • • •
laps elab ühe nädala (paaritu arv), alates esmaspäevast kuni järgmise esmaspäeva hommikuni isa juures. Esmaspäeval võtab isa lapse koolist ära, järgnevad päevad käib laps koolis isa elukohast. Teisel nädalal (paarisarv) elab laps ema juures; paaritu aasta uue aasta (31. detsember kuni 1. jaanuar) võtab laps vastu emaga ning paarisaasta uue aasta (31. detsember kuni 1. jaanuar) isaga; paaritu aasta jõulud veedab laps emaga ning paarisaasta jõulud veedab laps isaga; paaritu aasta jaaniöö veedab laps emaga ning paarisaasta jaaniöö veedab laps isaga; järgmise päeva pärast lapse sünnipäeva suhtleb laps teise vanemaga, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra p 1 järgi viibib. Lapse sünnipäeval, s.o 26. septembril on mõlemal vanemal õigus lapsega suhelda, et teda õnnitleda, olenemata sellest, kellega laps parajasti on. Et lapse sünnipäeva koos sugulaste, sõprade ja lähedastega tähistada, siis esimestel puhkepäevadel pärast sünnipäeva on laps laupäeval isaga, pühapäeval emaga; vanema sünnipäeval suhtleb laps selle vanemaga, kelle sünnipäev on, olenemata sellest, kelle juures ta suhtluskorra p 1 järgi viibib; vanema lähedaste (ema, isa, vennad, õed, vanaemad, vanaisad) sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus kutsuda laps sünnipäevale ja võtta ta endaga sünnipäevapeole kaasa, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra p 1 järgi viibib; isal on õigus veeta puhkust koos lapsega vähemalt 2 nädalat, kusjuures puhkuse ajast tuleb teavitada lapse ema vähemalt üks kuu ette; lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. 2 (9)
2-21-15396 Avaldaja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja lapse isa. Lapse vanemad, s.o avaldaja ja C (puudutatud isik, lapse ema) on lahutatud ja elavad eraldi. Lapse emaga ei ole kohtuväliselt võimalik lapsega kohtumisi kokku leppida. Ainult ema saab otsustada, kas ja millal võib avaldaja lapsega kohtuda; isal puudub lapsega suhtlemise võimalus. Lapsel ja isal on tugev emotsionaalne side. Laps soovib isaga suhelda. Isaga suhtlemine tugevdab lapse vaimset ja hingelist heaolu.
2.Eestkosteasutuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on isa avaldus ajendatud lapse huvidest ja tuleb rahuldada. Lapse vanemad kolisid lahku 2020. a oktoobris. Järelikult elas laps suurema osa oma elust mõlema vanema hoole all. Lapse suhe mõlema vanemaga oli usalduslik kuni vanemate lahku kolimiseni. Lapsega vesteldes selgus, et ta on isa peale solvunud ning praegu ei soovi ta isaga suhelda, sest tal võtab aega, et solvumisest üle saada. Lapse kategooriline kõneviis ja suhtumine isasse viitab lapse võõrandumisele, kuid arvestades lapse vanust ja asjaolu, et laps on isaga koos kasvanud, võib taoline samastumine ema isikliku üleelamisega olla mööduv nähtus. Ema avaldatu, et ta ei soovi, et laps isaga suhtleks, viitab vanema tugevale emotsionaalsele üleseotusele. Lapse ema käitumine viitab sellele, et ta ei erista oma tundeid lapse tunnetest ja oma vajadusi lapse vajadustest. Isal on huvi ja soov toetada lapse arengut ja osaleda tema elus. Isa pelgab ema reaktsioone, mis on laetud hiljutise lahutusega seotud, kuid läbi töötamata tunnetest. Laps on põhjendatult tundnud hüljatust isa poolt ja segaduse tunnet, sest kumbki vanem ei ole tema individuaalset suhet isaga toetanud – üks vanem on takistanud teisel vanemal lapsega suhelda ja teine on takistamist vaikimisi aktsepteerinud. Kohalik omavalitsus toetas pereteenuse läbimist.
3.Lapse ema ei välistanud isa kohtumist lapsega, kuid isal on vaja arvestada ka lapse soove ja austada lapse valikuid. Lapsel ja isal oli kuni 6. oktoobrini 2020 tõesti lähedane suhe, kuniks isa lahkus pere juurest. Laps on isa perest lahkumise osas väga emotsionaalne. Isa ei osalenud lapse elus 28. veebruarist 2021 kuni 2021. a juunini. Lapse isa peab looma kontakti 10-aastase lapsega, mitte sundima last vastuolus tema soovidega veeta aega koos isaga. Lapse ema ei pööra last isa vastu. Laps on lastekaitse juuresolekul avaldanud, et ta ei soovi isaga suhelda. Isa pakutud suhtlusgraafik ei vasta lapse huvidele. Lapse huvides on pöörduda perekeskusesse ning pidada esialgu kohtumisi mõlema vanema, sotsiaaltöötaja ja laste psühholoogi juuresolekul.
4.Lapsele määratud esindaja seisukoha kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Vanemad ei tohi oma tundeid ja vajadusi segamini ajada lapse tunnete ja vajadustega ega esitleda enda vajadusi lapse vajadustena. Vanemad peaksid läbima perelepituse ja üritama koostööd teha. Isegi kui laps peegeldab emale meelepäraselt käitudes ema negatiivseid emotsioone isa suhtes, tekitab see lapses suurt segadust, sest laps mõistab, et midagi on valesti. Laps ei mõista ema umbusku, halvustamist ja vaenulikku käitumist isa suhtes. Seda enam, et teadaolevalt ei ole isa last kuidagi kahjustanud, väärkohelnud, unustanud, hooletusse jätnud või tahtlikult ja teadlikult lapsest kaugenenud. Lapse ema käitumismuster ja retoorika on vastuoluline. Lapse ema ei soodusta isa ja lapse suhte toimimist. Isa tunnetab, et tema soov lapsega suhelda tekitab lapses segadust ja ebamugavust. See ei ole seotud mitte lapse vastuseisuga, vaid ema pingetega isa suhtes. Laps avaldab emale, et ei taha isaga kohtuda, sest suhtlus isaga tekitab ema negatiivse suhtumise tõttu lapses ebamugavustunnet. Nii jääb laps ilma suhtlusest isaga ja isa toetusest, mida on vaja lapse arengu ja iseseisvumise perioodil. Lapsele määratud esindaja ei toetanud jagatud vanemlust, sest laps oli isast juba piisavalt kaua eraldatud, kuid toetas korrapärast suhtlusgraafikut, et lapse õigused oleks tagatud. Lapsele määratud esindaja pakkus välja järgmise suhtlemiskorra: laps võiks isaga kohtuda ja suhelda 3 (9)
2-21-15396 vähemalt igal teisel nädalavahetusel. Esimesed kolm kuud laupäeva hommikul kell 11 kuni pühapäeval kella 18-ni ning peale kolme kuu möödumist igal teisel nädalavahetusel alates reede õhtust (isa võtab lapse peale kooli kell 17) kuni pühapäeva õhtul kella 18-ni (suveajal kuni kella 20-ni). Koolivaheajad võiksid olla vanemate vahel jaotatud võrdselt. Suvel võiks laps isa puhkuse ajal olla isaga vähemalt kaks järjestikust nädalat (sel ajal ei rakendu tavapärane suhtlemiskord). Lisaks peaks isal olema võimalik kohtuda lapsega ühel õhtul nädala sees, et säiliks side isa ja lapse vahel. Lapse suhtlemine lahuselava vanemaga, kellega laps on alates sünnist koos elanud, on lapsele vajalik nii hingelises kui ka emotsionaalses plaanis. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt: •
•
•
isa ja laps kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsusega ning kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00; peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist toimuvad kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Lapse isal on soovitav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel juhendab ja suunab; peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist toimuvad isa ja lapse kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.
Maakohus jättis rahuldamata kohaliku omavalitsuse taotluse lapse emale hoiatuse tegemiseks. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõigis vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (antud juhul jätkumine). Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (RKTKm 14.03.2012, 3-21-6-12).
5.2.Tuvastamist leidis, et lapse isa soovib lapsega suhelda. Kohus leidis, et lapse huvides on proovida parandada lapse ja isa suhet, kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest oli nähtav, et laps sai enne vanemate lahku minekut isaga hästi läbi ning oldi lähedased. Lapse arvamus isast muutus pärast seda, kui isa kodust välja kolis; laps on isa peale solvunud ja ei soovi temaga suhelda. Kohus ei pidanud õigeks nii noore lapse enda kanda jätta tema elukorralduse üle otsustamise koormat. Seega ei olnud põhjendatud jätta kohtumisi lapse otsustada. Kuivõrd muud kohaldatud abinõud tulemusi ei toonud, oli ainus võimalus lapse ja isa suhte parandamiseks kohtulikult kindlaks määrata suhtluskord. Kohus lähtus suhtluskorra kindlaksmääramisel lapse huvidest ning määras suhtluskorra kindlaks astmeliselt. Isa ja lapse suhtluse taastamisele aitavad esialgu kaasa lastekaitsetöötajad, mistõttu on mõistlik määrata esimesed kohtumised Tallinna Perekeskuse peretoas kolmanda isiku juuresolekul. Tallinna 4 (9)
2-21-15396 linna Mustamäe Linnaosa Valitsus on andnud nõusoleku, aitamaks kaasa isa ja lapse suhtluse taastamisele. Kohtumised kolmanda isiku juuresolekul võiksid toimuda vähemalt kuus kuud, seejärel on võimalik isal ja lapsel kohtuda eraviisiliselt.
5.3.Kohus jättis rahuldamata kohaliku omavalitsuse taotluse emale hoiatuse tegemiseks. Kohtu poolt vanemale õiguslikult siduva hoiatuse tegemine eeldaks PKS § 134 kohase menetluse läbiviimist, kuid antud asjas menetleti avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
5.4.Kohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd asjas tehti lahend lapse huvides. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 1.1, 1.2 ja 1.3 osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei lähtunud maakohus lahendi tegemisel lapse huvidest, vaid arvestas lapse isa huve ja soovi. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mis viis lapse huvide vastase lahendini.
6.2.Maakohus sundis last vastu tema tahtmist isaga kohtuma, kui lapsel on tekitatud psühholoogiline trauma pärast seda, kui isa jättis pere maha ja kolis elama ristiemaga ning ei osalenud lapse elus pool aastat. Samuti väljendas laps selgelt kohtule, et praegusel hetkel ei soovi ta isaga kohtuda. 17. jaanuari 2022. a istungist kuni 6. novembri 2023. a istungini ei ilmutanud isa mitte ühtegi korda huvi lapse vastu.
6.3.Lapse ema ei nõustu lapsele määratud esindaja arvamusega, et vanemad peaksid läbima perelepituse ja üritama omavahel koostööd teha. Lapse esindaja ei suhelnud vanematega ja eiras Eesti Advokatuuri 13. juuni 2017. a otsusega kehtestatud juhendit seoses alaealiste esindamisega tsiviilkohtumenetluses. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt lapse esindaja selgitab välja vanemate seisukohad enne lapse esindajana seisukoha kujundamist. Seega tulnuks ka praegusel juhul enne seisukoha esitamist vanematega vestelda ja selle vestluse käigus tuvastatu pidanuks kajastuma seisukohas.
6.4.Kohtus kehtib tõe rääkimise kohustus. Avaldaja ja lapsele määratud esindaja ei tohi esitada teadvalt ebaõigeid asjaolusid ega vaikida maha asjaolusid, mis on asja menetlemisel ilmselgelt olulised.
6.5.Lapse ema ei välista isa soovi lapsega kohtuda, kuid lapse isal on vaja arvestada ka lapse soove ja austada lapse valikut. Lapse isa peab kujunenud olukorras looma kontakti 12-aastase lapsega, mitte sundima last vastuolus tema soovidega isaga aega veetma.
6.6.Vaidlus puudub, et lapse isal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Lapse isa ei olnud huvitatud kontakti loomisest lapsega alates oma pöördumisest kohtusse kuni otsuse langetamiseni; ta ei teinud ühtegi pingutust suhtluse alustamiseks.
6.7.Kohus ei arvestanud lapse arvamusega ega selgitanud välja tema huve.
7.Lapsele määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. 5 (9)
2-21-15396 Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis kohaselt arvesse ka eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusi. Määruse muutmiseks ei ole alust.
7.1.Väär on väide, et kohus ei lepitanud vanemaid. Kohus suunas vanemad
4.veebruari 2022. a määrusega perelepitusse, milles lapse ema ise ei soovinud osaleda. On ebaselge, kas (ja miks) ema ei avalda tõde ja/või soovib veel üht perelepitust. Ei ole usutav, et ema uuel perelepitusel osaleks. Perelepitusse võivad vanemad pöörduda ka väljaspool kohut – paludes abi näiteks eestkosteasutuselt või leides ise sobiv perenõustaja (perelepitaja). Seega ei vasta ema väited tõele.
7.2.Tõele ei vasta väide, et lapse esindaja ei suhelnud vanematega. Lapse esindaja suhtles lapse isaga vahetult ja lapse emaga telefoni teel.
7.3.Kohus selgitas lapse emale, et last ei ole võimalik sundida teise vanemaga suhtlema, aga kohus annab lapsele võimaluse taastada isaga suhted. Lapse ja isa suhete taastamine on määruse eesmärk. Laps on varateismeline, tema arusaamis- ja analüüsivõime laienevad ja pole välistatud, et laps ise ühel hetkel soovib taastada isaga suhtlemise. Määrus on põhjendatud ja annab lapsele vähemalt võimaluse edaspidi isaga suhted taastada.
8.Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
9.Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusi. Nii lapse heaolu spetsialistid, lapse esindaja kui ka kohus selgitasid lapse emale lapse ja isa suhtlemise vajalikkust ning vanemad suunati lepitusse. Lepitused luhtusid lapse ema suhtumise ja tegevusetuse tõttu. Kohtumäärus on põhjendatud ja annab lapsele võimaluse isaga suhted taastada.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada märkega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ületanud kaalumispiire, sh võttis maakohus õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste huve, seades esiplaanile lapse huvid, kui määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.Vaidlus puudub selles, et laps ei ole pärast vanemate lahku kolimist 2020. a oktoobris isaga korrapäraselt suhelnud. Laps on elanud emaga, lapse ja isa kohtumine on olnud minimaalne. Kohtumenetluses väljendas laps soovi isaga mitte suhelda.
14.PKS § 143 lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega; 6 (9)
2-21-15396 seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et selgitada välja lapse huvidele vastav lahendus. Maakohus on lapse ära kuulanud ja tema tahet asja lahendamisel arvesse võtnud, kuid leidnud, et vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse huvides. Ringkonnakohus nõustub sellega.
15.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest nähtuks, et isaga suhtlemine võiks olla lapsele ohtlik või muul põhjusel lapse huvide vastane, mistõttu see peaks olema välistatud.
15.1.Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et lapse parimates huvides on isaga mitte suhelda. Üldjuhul on lapse huvides omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Üksnes erandlikel asjaoludel võib lapse huvides olla ühe vanemaga mitte suhelda. Eelkõige saab selliseks juhuks olla olukord, kus suhtlemine mõjub lapsele kahjulikult. Asja materjalide pinnalt ei ole põhjust arvata, et praegu oleks tegemist sellise olukorraga. Lapse hirmudega ja võimaliku vastumeelsusega isaga suhtlemisele on vajalik tegeleda ning seda saab teha eelkõige nende suhtluse toetamise kaudu. Nii lapse kui ka isa huvides on võimaldada neil üksteist taas tundma õppida ja oma suhe taastada, mis eeldab omavahelisi kohtumisi.
15.2.Lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramist ei välista lapse ema väide, et lapse isa ei ole olnud huvitatud lapsega kontakti loomisest. Isegi kui isa vahetult pärast vanemate lahkuminekut mõnda aega lapsega kontakti võtmisest hoidus, ei tähenda see seda, et ta oleks kaotanud õiguse lapsega suhelda. Isa väitel on ta juba hiljemalt 2021. a alguses tahtnud lapsega suhelda ja vanemad on sel teemal suhelnud, kuid ema on keelanud lapsel isaga kokku saada ja palunud isal laps rahule jätta (I kd, tl 11 pöördel). Hiljemalt augustis 2021 on isa püüdnud saavutada emaga kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas (I kd, tl-d 4 – 4 pöördel). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et lapse huvides on proovida parandada ja taastada tema suhet isaga.
16.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määratud suhtlemise kord sisult mõistlik ja põhjendatud. Maakohus kehtestas suhtluskorra astmeliselt, mis tagab lapsele ja isale võimaluse üksteist järk-järgult tundma õppida, arvestades seda, et nad ei ole juba mitu aastat saanud segamatult suhelda. Samuti nägi maakohus põhjendatult ette, et esialgu on isa ja lapse kohtumiste juures spetsialistid, kes saavad olla neile toeks kontakti saavutamisel ja abiks võimalike pingeliste olukordade lahendamisel.
17.PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtluse taastamine oleks võimalik. Seejuures on emal kohustus last isaga kohtumisteks ette valmistada.
18.Lapse ema on määruskaebuses väitnud, et lapsele määratud esindaja ei suhelnud vanematega. Lapsele määratud esindaja on esile toonud, et kohtus lapse isaga vahetult ja suhtles lapse emaga telefoni teel (vt 21. aprilli 2024 seisukoht, p 4.3). Lapse esindaja on teinud kokkuvõtte lapse isa ja emaga suhtlusest oma 19. novembri 2021. a menetlusdokumendis (p 5). Ringkonnakohtul puudub alus lapsele määratud esindaja avaldatus kahelda. Lisaks on lapse ema saanud ka ise menetluse käigus, sh määruskaebuses oma seisukohad esitada ja soovi korral teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastu vaielda.
19.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
20.Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb siiski täiendada kohtumääruse täidetavuse küsimuses. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või 7 (9)
2-21-15396 täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Siinsel juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses täpsustanud, mis ajast alates kohtumäärus täitmisele kuulub. Lapsele määratud esindaja avaldas 29. juulil 2024 ringkonnakohtule, et isa ja lapse kohtumisi ei ole toimunud, mis tähendab, et määrust ei ole veel täitma hakatud. Ka lapse ema 29. juuli 2024. a vastusest ja lapse isa 30. juuli 2024. a vastusest ringkonnakohtu küsimusele nähtub, et maakohtu määrust ei ole viivitamata täidetud ning isa ja lapse vahel ei ole kohtumisi toimunud. Seda arvestades täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Eelnev on oluline selleks, et määrusega ette nähtud üleminekuaeg (esmalt neli kuud ja seejärel kaks kuud toetatud kohtumisi) saaks täies mahus realiseeritud ja selle eesmärgid täidetud. Menetluskulude jaotus
21.Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Arvestades, et tegemist on hagita menetlusega, milles kohus lähtub eelkõige lapse huvidest, tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.
22.Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.
23.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Täiendatud 01.08.2024 määrusega
RESOLUTSIOON
6.Teha tsiviilasjas nr 2-21-15396 täiendav määrus, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2024. a määruse osa.
7.Täiendada Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni märkega kohtumääruse rikkumisel rakendatavate sunnivahendite kohta vastavalt tervikresolutsioonis (praeguse määruse resolutsiooni p 3.3) sätestatule.
8.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
8.1.Määrata kindlaks X ja Y vaheline suhtluskord alljärgnevalt:
3.1.1.X ja Y kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe linnaosa valitsusega ning kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00.
3.1.2.Peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Lapse isal on soovitatav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel juhendab ja suunab. 8 (9)
2-21-15396
3.1.3.Peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad X ja Y kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.
3.2.Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
3.3.Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.
3.4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.