2.Välja mõista V. M.lt elatis poja M. M. kasuks alates 22.05.2024.a igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.a. või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A. V. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu
kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt ei osale V. M. lapse ülalpidamises nagu vanemad omavahel kokku leppisid, ei veeda aega oma lapsega, ei abista last ega suhtle pojaga. V. M. töötab, kuid lapse rahaline toetamine on tal raske, sest puudub piisav soov. A. V.l tuleb lapse isa paluda, et viimane lapsele elamiseks raha annaks. A. V. soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise. Lapse ema on lapsehoolduspuhkusel ning ei tööta. Igakuise sissetuleku moodustavad sotsiaaltetused (puudega vanema toetus, puudega lapse toetus, lastetoetus). Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised püsikulud 490 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja V. M. märgib hagile esitatud kirjalikus vastuses, et on hetkel arvel Eesti Töötukassas ja ei tööta. Tegeleb aktiivselt töö otsinguga, kuid hetkel tulemuseta. Eesti Töötukassast saab töövõimetoetust 300 (kolmsada) eurot. V. M. väitel on ta käesoleva ajani toetanud lapse ülalpidamist igakuiselt 250 euroga ning kinnitab 16.07.2024.a. e-kirjas, et on nõus ka edaspidi sama summa igakuiselt lapse ülalpidamiseks andma. Kostja elab oma ema juures ning väidetavalt saab lapsega tegeleda ja lapsega koos olla ainult oma ema juures kuna A. V. ei luba kostjal lapsega omaette olla.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
M. M. on V. M. poeg (dtl 8). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot. PKS 101 § lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagist ja kostja vastusest tulenevalt ei viibi laps kostja juures PKS § 101 lg 6 nimetatud aega igas kuus, mida tuleks elatise arvutamisel arvestada.
7.Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt 300 eurot kuus (dtl 5). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt
Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
Kuivõrd hageja soovib elatist suuremas summas, kui PKS § 101 järgi arvestatav miinimummäär (ehk 287,72 eurot), pidanuks hageja lapse suuremaid vajadusi tõendamata. Samas on hageja märkinud hagiavalduses, et lapse igakuised püsivajadused on ca 490 eurot (seega ühe vanema osa ca 245 eurot). Kostja on kinnitanud, et on nõus tasuma ka edaspidi igakuiselt poja ülalpidamiseks 250 eurot (dtl 30). Kohus loeb, et selles ulatuses on kostja hageja nõude omaks võtnud. Kohus andis 17.06.2024.a. pooltele saadetud kirjas (dtl 25) tähtaja 12.07.2024.a. kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud.
8.Töötamise registri andmetel kumbki vanem ei tööta (dtl 31-34). A. V. töösuhe X OÜ-s lõppes 30.08.2023.a. (dtl 33-34). Kinnistusraamatu andmetel V. M.le ning A. V.le kinnisvara ei kuulu. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on A. V. omandis sõiduauto Audi A6, reg, nr XXX (registreerimistunnistus antud 27.03.2023, ehitusaasta 2005; dtl 36). Samas nähtub V. M. kontolt 06.04.2023 400 euro ja 09.04.2023.a. 400 euro ülekanded selgitusega Audi (dtl 19). V. M. nimele sõidukeid registreeritud ei ole (dtl 35). Kumbki vanem ei ole esitanud andmeid oma tegelike sissetulekute-väljaminekute kohta.
9.Hagiavalduse kohaselt ei maksa V. M. ülalpidamist korralikult vastavalt vanemate omavahelisele kokkuleppele. Milline oli vanemate kokkulepe, mida kostja väidetavalt rikub, ei ole hageja seaduslik esindaja hagis selgitanud. Samas ei vasta tegelikkusele hagis väidetu, et kostja ei abista materiaalselt. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt (dtl 19-22) on kostja teinud lisaks elatisemaksetele ka muid rahaülekandeid A. V. kontole, näiteks 2023.a aastal jaanuaris elatisemaksed 300 eurot, muud maksed 142 eurot; veebruaris 2023 elatis 250 eurot, muud ülekanded 307 eurot; märtsis 2023.a elatis 275 eurot, muud ülekanded 469,10 eurot; aprillis 2023.a. elatis 250 eurot, muud ülekanded (audi) 800 eurot; mais 2023.a elatis 250 eurot, muud ülekanded 10 eurot; juunis elatis 250 eurot; juulis 2023.a. elatis 250 eurot, muud maksed 131,06 eurot; augustis elatis 300 eurot; septembris 2023.a. 250 eurot; oktoobris elatis 250 eurot; novembris 2023 elatis 150 eurot, muud maksed 25 eurot; detsembris 2023 elatis 200 eurot; 2024.a jaanuaris elatis 200 eurot, veebruaris 2024 elatis 200 eurot, märtsis 2024 elatis 200 eurot; aprillis 2024 0 (null) eurot; mais 2024 elatis 250 eurot. Tegelikkusele ei vasta ka kostja väited, et on tasunud igakuiselt lapse ülalpidamiseks 250 eurot elatist. Alates jaanuarist 2024.a on tasutud 200 eurot, aprillis pole tasutud midagi, mais alles 250 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuivõrd vanemad elavad eraldi ning laps elab emaga, tuleb lapsega koos elaval vanemal igakuiselt arvestada nii tema käsutuses olevaid vahendeid kui lapsega seotud kulu, ehk lapse huvides ei ole see, kui tema ülalpidamisvahendid on ebamäärased vastavalt lahuselava vanema äranägemisele ning suvalises suuruses. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2), kostja kohtule esitanud ei ole. Kostjal puudub küll ametlik töökoht (töötamise registri järgi), kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta et tema töövõime oleks piiratud. Kostja ei ole esitanud andmeid ka oma tegelike sissetulekute kohta. Töötamise registris andmed V. M. kohta puuduvad, samas on kostja tasunud
hageja seaduslikule esindajale 2003. aastal ja 2024.a a viiel esimesel kuul erinevad ülekandeid (sh elatisemaksed), millest kohus järeldab, et kostjal on mitteametlik sissetulek. 10. Võttes arvesse poolte seisukohti, menetluses kogutud tõendeid, ka vanema senist panust (makseid), mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 22.05.2024.a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatisemakseid.
11.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.