Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-5368/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.07.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 831

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number

2-24-5368

Kohtuasi

R. I. hagi V. I. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R. I. (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja V. I. (isikukood xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata R. I. hagi V. I. vastu elatise väljamõistmiseks.

2.Jätta menetluskulud R. I. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

4.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et täisealine esimese astme üleneja sugulane on perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohus määras 7. juunil 2024 hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis põhjendada oma abivajaduse ulatust ning väljatoodud kulude kujunemise asjaolusid. Selleks tuli hagejal välja tuua järgmised asjaolud: mis kuupäevani hageja elatise välja mõistmist taotleb; kas hageja õpib kaugõppes või päevaõppes; mis ajani (kuupäevaliselt) õpe kestab; kas hageja käib õppetöö kõrvalt tööl; millised on hageja igakuised sissetulekud; kas hagejale kuulub vara (nt kinnisvara, sõidukeid); eluasemekulude osas tuli hagejal selgitada, kas hageja on sõlminud üürilepingu ning kui pikalt see kestab, samuti tuli välja tuua igakuise üürimakse suurus ja kommunaalkulude suurus eraldi, mida hageja üürileandjale tasub; hagejal tuli selgitada, milliste vahendite arvelt on hageja siiani oma kulusid kandnud. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ja hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Seetõttu ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik hagi rahuldada. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.