Mõista V. V. J. V. kasuks välja alates 20.05.2024. a kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a) igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40
2-24-7990 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.V. V. tuleb temalt J. V. kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Mõista V. V. J. V. kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.11.2023. a kuni 19.05.2024. a summas 1765 eurot ja 71 senti.
6.Mõista V. V. J. V. kasuks välja alates 20.05.2024. a kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a) igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.V. V. tuleb temalt J. V. kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
8.Tartu Maakohtu 21.05.2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-7990, millega kohus hagi tagamise korras kohustas V. V. maksma J. V. ja J. V. menetluse ajal elatist, kummalegi 200 eurot kuus, kehtib kuni käesoleva otsuse jõustumiseni.
9.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
2-24-7990
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Martin Simmermann lepingulise esindajana esitas 20.05.2024. a kohtule K. K. (laste ema) alaealiste laste J. V. ja J. V. nimel hagiavalduse V. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejad K. K. ja kostja V. V. ühised lapsed, J. V. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja J. V. on sündinud xxxxxxxxxx. a. Hagejad elavad oma emaga. Kostja elab lastest eraldi. Kostja ei ole laste ülalpidamiseks alates 01.11.2023. a elatist maksnud. Hagejate igakuised vajadused kummalgi on ligikaudu 690 eurot, sh eluasemekulud 285 eurot, toidukulud 160 eurot, kulud riietele (sh jalanõudele) 50 eurot, transpordikulud 20 eurot, hügieenitarvete kulud 30 eurot, tervishoiukulud (sh ravimitele) 30 eurot, trennikulud 40 eurot, sidekulud (sh internet) 15 eurot, meelelahutuskulud (huvitegevused, raamatud, sünnipäevad, tähtpäevad) 40 eurot ning muud kulud 20 eurot. Enne kohtusse pöördumist on hagejate seaduslik esindaja võtnud kostjaga korduvalt ühendust ja selgitanud, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega, kes vajavad ülalpidamist regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest lahendada olukorda kohtuväliselt, ei ole kostja alates 01.11.2023. a täitnud hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras. Seetõttu ei näinud hagejate seaduslik esindaja muud võimalust, kui pöörduda hagejate nimel ja huvides kohtusse, kostjalt igakuise ja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks ning hagejate ülalpidamise andmise korra kindlaks määramiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates 01.11.2023. a hagejate ülalpidamiskohustust, nõuavad hagejad kostjalt tagasiulatuvalt alates nimetatud kuupäevast elatise väljamõistmist. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuvalt alates 01.11.2023. a kuni hagi esitamiseni ja alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja elatise perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas, arvestades sealjuures, et hagejale makstakse lapsetoetust ja hagejad viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus. Alates 01.11.2023. a kuni 31.03.2024. a oli nendel tingimustel perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatis 260,33 eurot kuus. Alates 01.04.2024. a on nendel tingimustel perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatis 287,72 eurot kuus ja hagejad taotlevad, et seda summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutmise võrra vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata.
2.Hagejate lepinguline esindaja esitas 20.05.2024. a kohtule taotluse hagi tagamiseks ja kostja kohustamiseks maksta hagejatele menetluse ajal elatist, et hagejad saaksid nõuda elatisabi.
3.Kohus rahuldas 21.05.2024. a määrusega taotluse hagi tagamiseks ja kohustas kostjat maksma hagejatele elatist kummalegi 200 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
4.Kohus võttis hagi 21.05.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.
5.Kohus saatis hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale elektrooniliselt e-posti aadressile. Kostja on elektrooniliselt kinnitanud määruse ja hagimaterjalide kättesaamist 21.05.2024. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule hagile kirjalikku vastust ei esitanud ega teatanud ka hagile vastamata jätmise mõjuvast põhjusest.
KOHTU SEISUKOHT
2-24-7990
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja taotlusel on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on TsMS § 407 lg 5 järgi tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
7.Kohus tegi vaidlustamata asjaoludena kindlaks, et hagejad, J. V. ja J. V. , on K. K. ja kostja, V. V. , ühised alaealised lapsed. J. V. on sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega 13aastane) ja J. V. xxxxxxxxxx. a (hetkel seega 6-aastane). Hagejad elavad emaga. Kostja elab lastest eraldi ja laste kasvatamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal, V. V. , eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealistele lastele, J. V. ja J. V. (hagejatele), ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a 80 eurot kuus, ning arvestades, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus,
2-24-7990 oli elatis alates 01.11.2023. a kuni 31.03.2024. a 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024. a on elatis 287,72 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
8.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt välja alates 01.11.2023. a kuni 19.05.2024. a eest kokku summas a`1765,71 eurot. Alates 20.05.2024.a kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a) ja kuni J. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a) mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatisena välja 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb mõlema hageja elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate ema K. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka vastava hageja nime ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kohus selgitab, et kui kostja ülalpidamiskohustust ei täida, siis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg-le 2 on hagejatel õigus hagi tagamise määruse alusel saada riigilt kohtumenetlusaegset elatisabi. PHS § 49 lg 3 kohaselt on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele 200 eurot kalendrikuus ja elatisabi makstakse 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Elatisabi saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile. PHS § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.