Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14025
Kohtuasi
XX hagi YY vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus ja XX vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa Menetlusväline isik KK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2023 otsus ning kinnitada XX, YY ning KK vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 KK annab YYle nõusoleku lapse XX lapsetoetuse vormistamiseks YY nimele alates 01.07.2024.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1.2 KK poolt Sotsiaalkindlustusametile esitatavat tahteavaldust YYle XX eest riikliku lapsetoetuse saamise õiguse üleandmiseks asendab käesolevat kompromissi kinnitav kohtumäärus. 1.3 YY tasub XXle alates 01.07.2024.a kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuist elatist summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3–5. Lapsetoetust indekseeritakse lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 I lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetusele järgnevast kuust. YY tasub nimetatud summas elatise KK arveldusarvele iga kalendrikuu 1. kuupäevaks.
1.4 KK (ema) ja YY (isa) on kokku leppinud, et muudavad 17.04.2023.a sõlmitud ja 21.04.2023.a kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingu (tsiviilasjas nr x-xxxxxx) punkti 5.3 (21.04.2023 kohtumääruse punkti 1.3) selliselt, et kuni lapse täisealiseks saamiseni viibib laps kooliajal isaga paaritutel nädalavahetustel reede õhtust kl 18 alates kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni. Lapse isa võtab tema suhtlusaja alguses lapse ema elukohast ning lapse ema läheb lapsele isa juurde viimase elukohta isa suhtlusaja lõppemisel järele. 1.5 Laps viibib paarisaastate oktoobri ja veebruari koolivaheajal isaga ning aprilli koolivaheaja emaga. Laps viibib paaritutel aastatel aprilli koolivaheajal isaga ning oktoobri ja veebruari koolivaheaja emaga. Suvevaheajal viibib laps alates kooli lõpust kuni uue kooliaasta alguseni kummagi vanema juures üle nädala ühe nädala pikkuste perioodide kaupa. Juhul kui vanem soovib lapsega temale langeval koolivaheajal reisile minna ja sellele ajaperioodile langeb teise vanema suhtlusaeg, siis on teisel vanemal õigus saada ärajäänud suhtlusaegade eest asenduspäevad samas mahus, mil tema suhtlusaeg koolivaheajal ära jäi. 1.6 Selle nädala, mis satub jaanilaupäevale, viibib laps tervikuna selle vanema juures, kelle suhtlusaeg sel kalendriaastal on. KK ja YY on kokku leppinud, et paaris kalendriaastatel viibib laps jaanilaupäeva nädala emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. 1.7 Paaritutel aastatel viibib laps jõuluvaheaja algusest kuni 25.12. isaga ja alates 26.12 kuni jõuluvaheaja lõpuni (sh aastavahetus) emaga. Paaris kalendriaastatel viibib laps jõuluvaheaja algusest kuni 25.12 emaga ja alates 26.12 kuni jõuluvaheaja lõpuni (sh aastavahetus) isaga. 1.8 Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgselt parasjagu ei viibi, on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval vähemalt 3 tundi. 1.9 KK ja YY on kokku leppinud, et võivad käesolevas kompromisslepingus kokku lepitud suhtlusaegu vastastikusel kokkuleppel igal ajal e-kirja või SMS-i teel muuta. 1.10 KK ja YY on kokku leppinud, et lapse põhielukoht on KK elukoht. Vajaduse korral kohustub YY andma nõusoleku lapse elukoha muutmiseks rahvastikuregistris KK elukoha aadressile. KK kohustub tagama, et laps XX hakkab käima mõnes lapse elukoha järgses koolis vabade kohtade olemasolul. 1.11 KK ja YY on kokku leppinud, et kumbki vanem võib tema suhtlusajal XXga minna välismaale reisile ja kumbki vanem on kohustatud vajadusel andma selleks vastava notariaalse reisinõusoleku. Konkreetse reisi sihtkoha, kestvuse jms detailid kohustuvad vanemad üksteisega kooskõlastama vähemalt kuu aega enne reisi toimumist.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-14025 menetlus.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 21.09.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1 ja 2 ning PKS § 101 lg-te 2-5 alusel seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 25.03.2034). Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 22.09.2021 – 30.09.2022 eest summas 2056,63 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Harju Maakohus rahuldas 11.04.2023 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 21.09.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 25.03.2034) välja elatise 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Maakohus märkis, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis rahuldamata elatise võlgnevuse nõude summas 2056,63 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagiavalduse rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha uue otsuse, millega kostja kohustub tasuma hagejale ülalpidamiseks alates 21.09.2022 kuni 31.01.2023 elatist igas kuus 225,64 eurot ning alates 01.02.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 25.03.2034) elatist igas kuus 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Samuti leidis kostja, et elatise tagasiulatuval tasumisel tuleb arvestada kostja seni tasutud elatist lapse ülalpidamiseks oktoobrist 2022.a kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja esitas ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõue summas 2056,63 eurot ja mõista see uue otsusega välja. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
7.25.04.2024 esitasid pooled ja KK ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.
8.Ringkonnakohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9.14.06.2024 esitasid pooled ja KK (kes on ühtlasi ka hageja seaduslik esindaja) ringkonnakohtule kinnitamiseks täpsustatud kompromissilepingu, mis reguleerib elatise maksmist ning vanemate (KK ning kostja) ja lapse (hageja) vahelist suhtluskorda, ning palusid käesolevas asjas tsiviilasja menetluse lõpetada.
10.Ringkonnakohus küsis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 alusel kompromissi suhtluskorda puudutava osa kohta arvamust Tallinna Linnavalitsuselt (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), kes oli seisukohal, et kompromiss vastab lapse huvidele ning toetas selle kinnitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus TsMS § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
12.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg-st 5 tulenevalt on kompromissi sõlmimisse võimalik kaasata menetlusväliseid isikuid. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Samuti ei ole alust arvata, et kompromiss oleks lapse parimate huvidega vastuolus. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele.
13.Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Kompromissis on pooled kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
14.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).
15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.