Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Y apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, v.a maakohtu otsus, 15.09.2023 sõnumivahetus ja kostja konto arestimise akt, mille vastuvõtmisest keelduda.
2.Keelduda X apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest.
3.Jätta Harju Maakohtu 29.01.2024 otsus muutmata ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Y kanda. Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja välja ei mõista.
1(6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 15.09.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus alates 15.09.2023 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 31.05.2024. Hageja tugines järgmistele asjaoludele: - hageja käib gümnaasiumi 12. klassis päevases õppes ja tal rahaline sissetulek puudub; - hageja igakuised vajadused on 693 eurot, millest kulutused eluasemele 188 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 15 eurot, sidele 20 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 40 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vaba ajaga seotud kulud) 30 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kulud on ülepaisutatud ja tõendamata; - hageja on täisealine ning võib ise sissetulekut teenida; - kostjal puudub suutlikkus anda hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; - kostjal on kaks alaealist last, kes on olnud hagejaga võrreldes vähem kindlustatud - XXXX. a sündinud C ja XXXX. a sündinud Q, kellele kostja on 21.07.2020 kohtumääruse alusel kohustatud maksma 584 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.1.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - kostja on täisealise hageja isa, kellel on täiendavalt 2 alaealist ülalpeetavat; - hageja õpib XXX 12. klassis ega oma regulaarset sissetulekut; - hageja ülalpidamisvajadus on 530 eurot kuus; - kostja kuue kuu keskmine kuusissetulek on 2561 eurot; - kostja igakuised väljaminekud on 2431 eurot.
3.2.Õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna
2(6)
hageja käib 12. klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda, mis teeb sissetuleku teenimise raskeks. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis oleks kostja osa sellest (530:2) 265 eurot, millest tuleb täiendavalt maha arvestada 1⁄2 peretoetusest 40 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 kohaselt on hagejal õigus saada lastetoetust kuni jooksva õppeaasta lõppemiseni. Seega jääb elatise suuruseks 225 eurot. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKo 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p 11). Kuna täiskasvanud lapse elatise nõudmise korral ei kohaldu PKS § 102 lg 2, siis ei ole kostja kohustatud hageja ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut leidma. Arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole kostjal võimalik hagejale üle 100 euro elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste alaealiste laste olukord ei saaks kahjustatud. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud üksnes osaliselt, s.o 100 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus alates 15.11.2023 kuni 31.05.2024. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale väljamõistetud ulatuses elatist. Veelgi enam ei ole kostjal võimalik sellist summat 6,5 kuu eest korraga välja maksta (s.o 650 eurot). Varasema kogemuse järgi algatab hageja esimesel võimalusel täitemenetluse. Alates 07.02.2024 lõppes kostja töösuhe F AS-iga. Igakuise kindla sissetuleku kaotus raskendab kostja kohustuste täitmist. Kostja tegeleb lisatööna sõidujagamisteenuse pakkumisega. Kostja proovib leida uut tööd, kuid hetkel on see keeruline. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja keskmine sissetulek 15.09.2023–01.01.2024 oli 2561 eurot kuus ning ta omab kahte autot, millest üks on luksusauto (Land Rover). Kostja väidab, et Land Rover on katki, aga pole seda tõendanud. Kostja lahkus töölt omal soovil. Kostja võis lihtsalt töökohta vahetada. 3(6)
6.Ringkonnakohus palus täpsustada kostjal asjaolusid seoses tema töötamisega, sõidujagamisteenuse pakkumisega ja majandusliku seisuga ning tegi ettepaneku esitada täiendavad tõendid. Hageja sai tähtaja omapoolsete vastuväidete esitamiseks.
7.Kostja esitas täiendavad selgitused ja tõendid. Hageja esitas omapoolsed vastuväited selgitustele ning täiendavad asjaolud ja tõendid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1). Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
10.Kostja täpsustas ringkonnakohtu palvel asjaolusid ja esitas täiendavad tõendid. Kostja selgitas, et lõpetas töösuhte F AS-s erimeelsuste tõttu, oli kaks kuud töötu ja leidis siis uue töö (katseajaga). Kostja panustas alates töö kaotamisest rohkem S OÜ (uue nimega S OÜ, ettevõte) kaudu sõidujagamisteenuse osutamisse, kuid sealt saadav sissetulek ei ole võrreldav palgatööst saadava sissetulekuga. Teenust pakub kostja autoga, mida on vaja pidevalt hooldada ja remontida, autole kütust osta. Ettevõtte kontol olev raha on pidevalt käibes ja kanda tuleb pidevalt erinevaid kulutusi. Raha ei ole kontol tuhandetes. Auto Land Rover õnnestus kostjal 14.03.2024 müüa 10 000 euroga, sellest tuli tasuda liisingufirmale 7105,20 eurot sõiduki jääkväärtus. Lisaks maksis kostja sellest alaealistele lastele elatist 700 eurot, tasus laenukohustusi 638,19 eurot, kodulaenu koos intressiga 537,77 eurot, TELIA EESTI AS-le 155,32 eurot. Töösuhte lõppemisel võttis kostja laenu sõbralt, sõiduki müügist saadud rahast maksis ta 750 eurot tagasi.
11.Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud apellatsioonimenetluses tõendid, mille alusel saab tuvastada järgmised asjaolud: - emta.ee väljavõtte selle kohta, et kostja töösuhe F AS-ga lõppes 07.02.2024; - 03.04.2024 sõlmitud töölepingu pealdise (dtl 266), millest nähtub töölepingu sõlmimine R OÜga 3-kuulise katseajaga; - ekraani kuvatõmmise Circle K Eesti AS 02.04. ja 26.04.2024 kirjadest, millest esimesest nähtuvalt tuleb ettevõttel tasuda arve esitajale 14.04.2024 553,64 eurot ja teise kohaselt on ettevõttele antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 05.05.2024 (dtl 247); - ekraani kuvatõmmise ettevõttel lasuva kindlustusmakse võlgnevuse kohta seisuga 12.04.2024 70,58 euro ulatuses (dtl 248-249); - kostja arvelduskontode filtreeritud väljavõtted, mille kohaselt on kostjale laekunud 07.02.2024 F AS-lt 1398,59 eurot, 14.03.2024 Ält 10 000 eurot (dtl 251), kostja on tasunud Inbank Finance AS-le 7105 eurot (dtl 253), elatist Ule 14.03.2024 700 eurot (dtl 255), OMEGA LAEN AS-le 19.04.2024 638,19 eurot (dtl 257), pangale 11.04.2024 laenulepingu 17-019779-EL alusel 537,77 eurot (dtl 259), TELIA EESTI AS-le 03.04.2024 155,32 eurot (dtl 263) ning võtnud 16.03.2024 ja 25.03.2024 oma isiklikult arvelduskontolt sularahas 750 eurot; - D OÜ arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.–28.04.2024 kohta (dtl 268–273), millest nähtuvalt on kostja võtnud sularahas välja ettevõtte kontolt ja teinud enda kontole makseid jaanuaris ligikaudu 1806 euro, veebruaris 1152 euro, märtsis 317 euro ja aprillis 312 euro ulatuses.
4(6)
12.Ringkonnakohus võtab kostja apellatsioonkaebusega ja kohtu palvel esitatud kostja majanduslikku olukorda kajastavad tõendid asja juurde, kuna tõendid on osaliselt tekkinud peale maakohtu otsuse tegemist ja osaliselt on palunud kohus ise need esitada.
13.Ringkonnakohus ei võta asja juurde järgmisi tõendeid: maakohtu otsust (dtl 220–226), kuna see on juba toimikus olemas; ekraani kuvatõmmist hageja ema ja kostja 15.09.2023 sõnumivahetusest elatise maksmise kohta ja kostja konto arestimise akti hageja 20.05.2022 avalduse alusel algatatud täitemenetluses. Viimased tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et hageja algatas täitemenetluse, kui kostja varasema täitedokumendi alusel elatist ei tasunud, samuti, et hageja kostjaga suhelda ei soovi ja teeb seda ema vahendusel, ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Kostja varasem alaealisele hagejale elatise tasumine ei oma siinse vaidluse lahendamisel tähtsust. Hagejal on seadusest tulenev õigus saada kostjalt ülalpidamist oma haridustee jätkamiseks ka täisealiseks saanuna. Nimetatu on ka kostja huvides, sest parem haridus tagab hagejale suutlikkuse end tulevikus ülal pidada.
14.Ringkonnakohus leiab tuvastatud asjaolude alusel, et kostja on majanduslikult suuteline tasuma maakohtu poolt välja mõistetud 100 eurot kuus oma täisealisele gümnaasiumis õpinguid jätkavale tütrele.
14.1.Kostja töösuhe lõppes tõenditest nähtuvalt 07.02.2024 ja kostja asus uude töökohta tööle 08.04.2024. Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et sõidujagamisteenuse ettevõtte majanduslikud raskused on tekkinud aprilli kuus, kuid vahetult enne töötuks jäämist ja esimesel töötuks jäämise kuul on kostja teinud endale sealt väljamakseid vastavalt 1806 eurot ja 1152 eurot.
14.2.Kostja maakohtu menetluses 04.01.2024 esitatud tabelis kajastuvad kostja enda poolt esitatud sissetulekud ja väljaminekud. Tabeli kohaselt on kostja keskmine sissetulek sõidujagamisteenuse vahendamisest ca 520 eurot kuus. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt on see ajavahemikul 01.01.–28.04.2024 olnud suurem, moodustades ca 896,75 eurot kuus. Nimetatu on seletatav ka kostja alates veebruarist 2024 kaheks kuuks töötuks jäämisega ja suurema panusega sõidujagamisteenuse osutamisse.
14.3.Kostja on menetluse jooksul 14.03.2024 müünud Land Rover sõiduki 10 000 euroga ja täitnud sellest saadud rahaga oma kohustusi, mh oma kohustuse (maksnud sõiduki jääkväärtuse) liisinguandja Inbank Finance AS ees. Sellega seoses ei ole kostjal enam kohustust tasuda igakuiselt autoliisingut ja kindlustust vastavalt 242 eurot ja 74 eurot kuus. Kuigi kostja ei ole avaldanud oma uuest töökohast saadava sissetuleku suurust ja on toonud esile, et tööleping on sõlmitud katseajaga, puudub ringkonnakohtul alus eeldada, et kostja töötasu on väiksem kui eelmises töökohas saadu või kostja vabastatakse töölt katseaja kestel. Kostja väljaminekud on vähenenud ca 300 euro ulatuses.
15.Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses tõenditena oma ema arvelduskonto väljavõtte saadud töötutoetuste kohta (dtl 277), tõendid tööandjate juurde kandideerimisel äraütlemiste kohta (dtl 278–285), hageja emale esitatud eluasemekulude arve (dtl 286) ja oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.12.20023–17.05.2024 kohta. Tõenditega soovib hageja tõendada, et tal puudub endiselt sissetulek, töö otsimine ei ole andnud tulemusi ja tema emal on tekkinud töötuks jäämise tõttu võlad. Ringkonnakohus ei võta tõendeid asja juurde, kuna need ei ole asjakohased (TsMS § 238 lg 1 p 1). Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust ja hageja või tema ema veelgi halvenenud majanduslik olukord ei saa seetõttu tingida maakohtu otsuse tühistamist.
5(6)
16.25.06.2024 avalduses tõi kostja esile, et on haiguslehel seljavigastuse tõttu ja esitas 19.06.2024 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 28.06.2024 tervislikel põhjustel. Kostja tööülesanded olid 95% ulatuses füüsilist laadi. Kostja leiab, et vigastus teeb veelgi raskemaks uue töö leidmise. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja töövõimetuslehe enda haiguse tõttu töölt vabastamise kohta ajavahemikus 18.06.–25.06.2024 ning avalduse tööandjale töölt lahkumiseks alates 26.06.2024. Ringkonnakohus võtab tõendid asja juurde, kuna tõendid on asjakohased ja kostja on põhistanud nende hilisemat esitamist nende tekkimisega peale apellatsioonkaebuse esitamist (TsMS § 238 lg 1 p 1 I lause ja § 652 lg 4). Kolleegium leiab, et kostjal terviserikke tekkimine ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostjal on võimalik leida töö, kus füüsilise töö osakaal on väiksem. Kokkuvõttes puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.