Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18180
Kohtuasi
XXi avaldus hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse YY suhtes ja YYle seatud eestkoste lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (endine Y, isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Eestkosteasutus Türi vald Türi Vallavalitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2023 määrus jätta muutmata.
2.XXi määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde XXi ja Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
4.Jätta rahuldamata XXi taotlus WWi ja YY ärakuulamiseks.
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (endine Y, avaldaja, ema) esitas 02.12.2022 Tartu Maakohtule avalduse hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse YY (puudutatud isik, laps) suhtes ja lapse üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Tartu Maakohus saatis 29.12.2022 määrusega avalduse vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Avalduse kohaselt sündis laps xx.xx.xxxx ning sünnitunnistusel isa kanne puudub. 20.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx seati ema üle 5 aastaks eestkoste kõigi asjade ajamiseks, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks ning eestkostjaks määrati Türi Vallavalitsus. Pärnu Maakohus rahuldas 19.11.2018 määrusega Türi valla avalduse tsiviilasjas nr y-yy-yyyy ning võttis emalt täielikult ära lapse hooldusõiguse ning määras alaealise lapse eestkostjaks Türi Vallavalitsuse kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni või lapse täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Alates 2019.a suvest elab ema koos WWiga viimasele kuuluvas korteris Xxxxxxxxs ning 21.07.2020 sündis neile ühine laps M. Xxxxxxxx Maakohus tegi 10.12.2021 tsiviilasjas nr x-xx-xxxx määruse, millega määrati ema eestkostjaks tema elukaaslane W. W ning 01.11.2022 määrusega lõpetati ema suhtes eestkoste. Maakohus leidis, et ema on edaspidi võimeline kõrvalise abiga oma igapäevaeluga hakkama saama ning tema eestkostevajadus on ära langenud. Emal on igapäevaselt olemas tugiisik ning samuti on tal tugi oma elukaaslase WWi näol. Peres kasvab 2-aastane laps, kelle kasvatamisega on ema sisuliselt üksi väga hästi hakkama saanud.
3.Ema leiab, et avalduse esitamise hetkeks on ära langenud põhjused, miks tema hooldusõigus lapse suhtes ära võeti. Ema terviseseisund on paranenud ning sellest tulenevad ohud on ära langenud. Ema oskab majandada rahaga ja saab hakkama oma igapäevase eluga. Seega kohaldub käesolevaks hetkeks eeldus, et lapse huvides on kasvada oma emaga. Ema hoolib lapsest väga ja on koos elukaaslasega last regulaarselt külastanud. Emal võib küll esineda vaimupuue, kuid see ei ole automaatselt takistuseks hooldusõiguse teostamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-3628 sedastanud, et laste huvidega kooskõlas ei ole piirata nende ema hooldusõigust ainuüksi põhjusel, et emal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist. PKS § 135 lg 2 järgi eeldab hooldusõiguse täielik äravõtmine, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud või nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Ema on muutnud oma eestkoste määramise aluseks olnud elukombeid, ta ei vaheta enam elukohti ja tema elus on stabiilsus. Ema on juba 3,5 aastat püsisuhtes ning tema elukaaslane on toetav ja aitab teda. Samuti hoolib ema elukaaslane lastest ja soovib ka puudutatud isikut pere juurde elama võtta. Sellele, et ema saab lapse kasvatamisega hakkama, viitab ka asjaolu, et ema on kasvatanud oma nooremat last (E) ning saab sellega väga hästi hakkama, noorem laps on arenenud eakohaselt. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et taastada ema hooldusõigus puudututatud isiku osas.
Lapsele määratud esindaja seisukoht
4.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et ema võimekus ja valmidus iseseisvalt erivajadusega lapse eest hoolitsemiseks ei ole piisavalt tõendatud. Laps on asendushooldusteenusel juba imikueast, alates 2017. aastast. Ta käib Yyyyyyyys lasteaias erivajadustega laste rühmas ja saab Yyyyyyyy haiglas rehabilitatsiooniteenuseid. Laps vajab erihoolt, raviplaanide korrektset täitmist, s.o. logopeedilist ravi, immuunsüsteemi tugevdamist, ortopeedilist ravi ja nägemisega seotud probleemide lahendamist. Suhtlusest menetlusosalistega ja lähtudes muudest kogutud tõenditest ei ole esindajal kindlust, et ema teadvustab lapse tegelikku tervislikku seisundit ja oskab seda hinnata ning korraldada kõiki lapsele vajalikke teenuste kättesaadavust. Lapse huvides ei ole jääda ilma tema tervist ja arengut soodustavatest teenustest. Eestkosteasutuse Türi valla seisukoht
5.Eestkosteasutus oli seisukohal, et emal ei ole piisavalt valmidust iseseisvalt erivajadusega lapse eest hoolitsemiseks. Lapse ema on küll last regulaarselt külastanud, kuid külastused on toimunud umbes korra kuus ja mõned tunnid korraga. Avaldaja sõnul saaks ta igapäevaste toimingutega hakkama ka tugiisikuta. Eestkosteasutuse hinnangul ei teadvusta ema lapse tegelikku tervislikku seisundit ega oska hinnata, millist erihoolt ja tähelepanu laps vajab ning laps võib tahtmatult sattuda ohtlikutesse olukordadesse või jääda ilma teenustest, mis tema arengut toetavad. Lapsele on määratud puue ning rehabilitatsiooniplaan arengu toetamiseks. Laps kukub ja komistab tihti, ta ei oska hinnata ohuolukordasid ja unustab kokkulepitud reegleid. Laps on väga aktiivne, vajab üksühele tegelemist ja erihoolt. Türi Vallavalitsus on kahtleval seisukohal, kas emal on võimekust kahe lapse kasvatamiseks, kellest üks on erivajadusega ning vajab erilist hoolitsust ning tugiteenuseid. Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) seisukoht
6.Maakohus küsis ka Pärnu Linnavalitsuselt seisukohta. Pärnu Linnavalitsus leidis, et ema ei ole enam eeskoste all, kuid tugiisiku vajadus on endiselt suur. Praegusel hetkel on emale määratud tugiisik, kes praktiliselt igapäevaselt pere elamispinda külastab ning käib koos ema ja tema noorema lapsega jalutamas. Ema teab enda sõnul, et puudutatud isikuga tuleb palju tegeleda. Ema soovis minna abikokaks õppima, aga arvab, et kui puudutatud isik koju tuleb, lükkab ta õpingud edasi. Ema arvab, et alguses oleks puudutatud isikuga raske ning läheks harjumisega aega. Koju tulles peaks puudutatud isik kodusest korraldusest kinni pidama. Õhtuti on ema enda sõnul väsinud, oma noorema lapse kasvatamisega tuleb ema toime, kuid toob välja, et ilma tugiisikuta oleks väga raske. Mõlemad lapsed kuulavad ema sõnul ilusti sõna, kuid puudutatud isikule tuleb rohkem selgitada. Varasemalt on olnud emal probleeme enesekontrolli säilitamisega lapse jonnihoogude kõrval. Nüüdseks on olukord tugiisiku sõnul paremaks läinud. Siiani esineb hajameelsust. Ema ei mõista eeskosteasutuse hinnangul, kui palju keerulisem on kahe lapse kasvatamine. Praegusel hetkel ei ole emal valmisolekut kanda hoolt puudutatud isiku eest tulenevalt asjaolust, et alaealine vajab pidevat järelevalvet ning tulenevalt diagnoosidest juhendamist, erinevaid tegevusi, teraapiaid ja arendamist. Kui aga kohus otsustab hooldusõiguse taastada, tuleb kindlasti arvestada, et päevapealt lapse paigutamine pere elamispinda ei ole lapse huvides. Oluline oleks rakendada prooviperioodi. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 15.03.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
8.Maakohus märkis määruses, et kohtuniku poolt ärakuulamisel jäi ema esitatud avalduse juurde, leides, et saab ise lapse kasvatamisega ja hoolitsemisega abikaasa toel hakkama. Talle on määratud ka tugiisik, kes aitab ning ta usub, et lapsele vajalikku arstiabi ja teenuseid saab ka Xxxxxxxxs. Ema nimetas lapse terviseprobleemidena kokkukasvanud varbaid, millest tuleneb kohmakus ja probleeme silmadega.
9.Maakohus viitas, et emalt oli lapse hooldusõigus ära võetud tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 139 lg-st 1, mille kohaselt piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Veel oli emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine põhjendatud PKS § 135 lg 2 alusel, kuna PKS § 134 lg 1 sätestatud eeldused olid täidetud, lapse ema kujutas oma terviseseisundist tulenevalt ohtu nii lapse elule kui tervisele ega olnud võimeline lapse suhtes isikuhooldusõigust teostama ning teiste abinõude rakendamisest ei piisanud ohu ärahoidmiseks. PKS § 1231 lg 1 kohaselt taastatakse hooldusõiguse muutuste korral vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
10.Kohus asus seisukohale, et kohtule esitatud asjaoludest, dokumentaalsetest tõenditest ning menetlusosaliste poolt antud seisukohtadest tulenevalt ei ole lapse vanema hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud sedavõrd muutunud, et annaksid aluse vanema hooldusõiguse taastamiseks PKS § 1231 lg 1 kohaselt. Avaldaja suhtes on küll eestkoste lõpetatud, kuid puudutatud isiku näol on tegemist erivajadustega lapsega, kes käib käesoleval hetkel Yyyyyyyys lasteaias, erivajadustega laste rühmas ja saab Yyyyyyyy haiglas rehabilitatsiooniteenuseid. Pärnu Linnavalitsuse seisukohast nähtub, et emale on määratud tugiisik, kes praktiliselt igapäevaselt pere elamispinda külastab ning abistab. Eestkosteasutus ei ole veendunud, kas ema tõeliselt mõistab puudutatud isiku tervislikku seisundit ning alaealise hooldamise koormust. Nii on lapse ema toonud ise välja, et ilma tugiisikuta oleks toimetulek lapsega palju keerulisem. Ema on enda sõnul teadlik lapse tervise probleemidest, kuid kohtumisel Pärnu Linnavalitsuse esindajaga küsimusele lapse tervise probleemide kohta vastas vaid, et lapsel on kokku kasvanud varbad, sellest tulenev kohmakus ja probleemid nägemisega. Sarnane oli ema kirjeldus lapse terviseprobleemide osas kohtuniku poolt ärakuulamisel. Samas on puudutatud isikul nõrk immuunsussüsteem, kõõrdsilmsus, kõnnak on kokku kasvanud varvaste tõttu ebakindel, laps komistab tihti, lapse käeline tegevus on nõrk, kõne ebaselge, täiskõhu tunnet ei teki ning söömist tuleb piirata, tema tähelepanu hajub kiiresti ja tal on raske keskenduda ja lapse emotsionaalne tasakaal on kõikuv. Seetõttu on alaealise jaoks äärmiselt oluline kindel päevarežiim. Samas on eestkosteasutus kinnitanud emal siiani hajameelsust lapsega jalutamisel, lapsevanem võib lapse eest ära kõndida telefoniga rääkides, pidevalt tuleb meelde tuletada turvalist liiklemist. Samuti on kahtluse all, kui palju on lapsevanem ette valmistanud lapse kojutulekut just vajaminevate teenuste saadavuse otsimiseks ja ümber vormistamiseks.
11.Kohus nõustus lapse esindaja ning eestkosteasutuste seisukohtadega, et ema poolt väljatoodud asjaoludest ning esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa käesoleval hetkel veel jõuda veendumuseni, et ta teadvustab lapse tegelikku tervislikku seisundit ja oskab seda hinnata ning korraldada kõiki lapsele vajalikke teenuste kättesaadavust. Nii nähtub Türi Vallavalitsuse seisukohast, et ema hinnangul on lapse puhul tegemist tavalapsega, kuid laps on hetkel erirühmas ja vajab erirühma ka edaspidi. Samuti on ema ise Pärnu Linnavalitsuse spetsialistile tunnistanud, et ainuüksi pere noorima lapsega on raske, raskem oleks siis, kui puuduks tugiisik. Kohus nõustus eestkosteasutustega selles, et ema ei mõista, kui palju keerulisem on kahe lapse kasvatamine, eriti veel siis, kui üks laps diagnooside tõttu vajab ööpäevaringset hoolt. Toodut kinnitab asjaolu, et eestkosteasutuse kinnitusel on tugiisiku vajadus emal endiselt suur. Mh ei ole ema üle seatud eestkoste lõpetamise määruses kohus välistanud, et avaldaja võib tulevikus
vajada eestkostet ning ka rõhutanud, et kindlasti on emale edaspidi vajalik tugiisikuteenus. Emal on küll abikaasa, kes asja materjalide kohaselt hoolib lapsest väga ja last soovitakse kasvatada ühiselt perekonnana, kuid tähelepanuta ei saa siiski jätta asjaolu, et ema abikaasal ei ole puudutatud isiku suhtes hoolduskohustust.
12.Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et käesolevaks hetkeks ei ole emal veel võimekust kasvatada ja hoolitseda lapse eest, kes on erivajadusega, vajab erilist hoolitsust ning tugiteenuseid, sealjuures saada hakkama kahe lapse eest hoolitsemise ja kasvatamisega. Avaldaja terviseseisund ei ole sedavõrd muutunud, et ta suudaks tagada puudutatud isiku kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. Tänaseks ei saa tõsikindlalt väita, et emalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud PKS § 134 lg 1 mõttes on langenud ära ja lapse huvid ei ole enam ohus. Ema vajab jätkuvalt igapäevaselt tugiteenuse abi ja puudutatud isiku näol on tegemist puudega lapsega, kelle tervis vajab erilist tähelepanu ja erihoolt. Avaldaja ei ole veel valmis lapse suhtes hooldusõigust lapsele vajalikul ja ohutul määral teostama. Arvestades eelkõige erivajadusega lapse huvisid, samuti kõiki asjaolusid ning õigustatud isikute huve, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Määruskaebus
13.Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tema hooldusõiguse puudutatud isiku suhtes ja lõpetada lapse üle Türi valla eestkoste. Avaldaja palus korraldada kohtuistungi ja kuulata ema ja tema abikaasa WWi vahetult ja isiklikult üle.
14.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu ema maakohtuga selles, et ta ei ole tulenevalt lapse abivajadusest valmis last kasvatama ning et on kahtluse all, kui palju on lapsevanem valmistanud ette lapse kojutulekut just vajaminevate teenuste otsimiseks ja ümbervormistamiseks. Avaldaja on helistanud 25.01.2023 Pärnu linna alushariduse peaspetsialistile, kellelt sai infot, et lapsele oleks Pärnu linnas erilasteaias koht olemas ja on vaja Rajaleidja otsust. Lisaks on avaldaja uurinud muude eriteenuste kohta, kuid ei ole saanud ega saagi ühtegi kokkulepet teha, sest pole teadlik, kuidas kohus tema avalduse lahendab. Seega on ema teadlik lapse erivajadusest ja on valmis sellega ka tegelema.
15.Hooldusõiguse taastamise avalduse lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt peaksid lapsed eelduslikult kasvama vanematega ning et hooldusõiguse piiramine on äärmuslik meede. Ema on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa hooldusõigust piirata ainult põhjusel, et vanemal on psüühikahäire ning tuleb enne hooldusõiguse täielikku äravõtmist kasutusele võtta muud meetmed (RKTKm 2-18-3628, p 19). Seega tuleks anda avalduse lahendamisel emale võimalus näidata, et ta saab lapse kasvatamisega hakkama. Ema on igati valmis rakendama Pärnu Linnavalitsuse poolt väljapakutud prooviperioodi, mille käigus alustada üheöistest ööbimistest ja kui kõik on korras, suurendada ööbimiste arvu. Kohus oleks saanud anda selleks emale võimaluse. Lisaks on ema valmis vastavalt lapse esindaja ettepanekule käima psühholoogi juures, kes saaks aidata tuvastada ema hooldusõiguse võimekuse ning aidata teda vanemlike oskuste parendamisel. Ema on valmis läbima ka kõik muud vanemlike oskuste parendamise koolitused.
16.Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et ema avaldus tuleks jätta rahuldamata tulenevalt ema vajadusest tugiisiku järele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12 tehtud lahendi p-s 16 selgitanud, et asjaolu, et vanemad ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega ning vanematel napib vahendeid pere ülalpidamiseks, ei anna iseenesest veel alust vanematelt laste suhtes isikuhooldusõigust täielikult ära võtta ega
lapsi perest eraldada. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud osutada vanematele abi ja juhendada vanemaid laste kasvatamise küsimustes. Kui ema ei tule iseseisvalt lapse kasvatamisega toime, ei ole see aluseks hooldusõigus taastamata jätmisel ning sellisel juhul tuleks kaaluda talle abi kaasamist. Üheks abi andmise viisiks on ka tugiisik (sotsiaalhoolekande seaduse § 23). Seega oleks pidanud kohus hindama, kas ema on võimeline last kasvatama tugiisiku kaasabil. Ema väiteid, et ta saab lapse kasvatamisega hakkama, kinnitab ka see, et kodus elava lapse kasvatamisega ta saab hakkama.
17.Maakohus on liiga vähe pööranud tähelepanu asjaolule, et ema on abielus. Ema abiellus WWiga 10.02.2023. Kohus on ema eestkoste vahetamise asjas tuvastanud, et abikaasa hoolib nii emast kui lastest, aitab nende igapäevaelu korraldamisel ning soovib ka puudutatud isikut koju elama võtta. Seega ei saa hooldusõiguse taastamisel jätta tähelepanuta, et emal on abikaasa näol olemas tugi laste kasvatamisel ning seda hoolimata sellest, et abikaasal ei ole puudutatud isiku suhtes hoolduskohustust. Lisaks on abikaasal kindel soov puudutatud isik lapsendada. Lähtudes PKS § 148 lg 2 p 1 saaks abikaasa iseenesest käesoleval juhul lapse lapsendada, kui emal oleks lapse hooldusõigus. Seega tuleb arvesse võtta ka abikaasa tuge ja valmidust lapse eest hoolt kanda ning soovi laps lapsendada. Selleks tuleb vajadusel küsida puudutatud isikutelt seisukohta ka selles valguses – kas ema ja abikaasa koos saaksid lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi seda käesolevas menetluses kahtluse alla seadnud ei ole. Ema leiab, et tuleks ära tuleks kuulata ka tema abikaasa.
18.Emal puudus eeltoodud asjaolude kohta võimalus oma selgitused esitada, sest kohus ei ole emale mitte üheski dokumendis teada andnud, et ema saaks menetluses esitatud arvamuste osas omapoolse seisukoha avaldada. Lisaks oleks kohus pidanud käesolevas menetluses TsMS § 558 lg-st 1 tulenevalt ema isikult ära kuulama. Kohus küll helistas emale, aga ema hinnangul oleks kohus pidanud ta vahetult ära kuulama. Menetluse edasine käik
19.Eestkosteasutus Türi Vallavalitsus jäi menetluses esitatud seisukohtade juurde. Ema ei teadvusta lapse tegelikku tervislikku seisundit ega mõista, millist erihoolt ja tähelepanu laps vajab ning laps võib tahtmatult sattuda ohtlikesse olukordadesse või jääda ilma teenustest, mis tema arengut toetavad. Laps on väga aktiivne, vajab üksühele tegelemist ja erihoolt.
20.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Tegemist on lapsega, kes vajab erihoolt, raviplaanide korrektset täitmist, ortopeedilist ravi ja nägemisega seotud probleemide lahendamist. Lapse esindajal ei ole kindlust, et ema teadvustab lapse tegelikku tervislikku seisundit ja oskab hinnata ning korraldada kõiki vajalike teenuste kättesaadavust. Ema ei teadvusta endale kahe lapse hooldamist ja kasvatamist, seda enam, et puudutatud isik vajab erilist tähelepanu ja tegeleda tuleb tugiteenuste praktilise korraldamisega. Praeguseks ajaks ei ole piisavalt tõendeid ema võimekuse kohta kasvatada ja hoolitseda lapse eest, kes on erivajadusega ning vajab erilist hoolitsust ning tugiteenuseid.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
22.Eestkosteasutus Türi Vallavalitsus esitas 19.07.2023 ja 14.12.2023 täiendavad seisukohad.
23.15.01.2024 esitas ema täiendava seisukoha ning leidis, et kohtul tuleks ära kuulata ka laps.
24.Tallinna Ringkonnakohus kuulas 12.06.2024 ema isiklikult ära.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
26.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu ema ja Türi Vallavalitsuse poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
27.Asja materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 19.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr y-yyyyyy emalt võetud täielikult ära puudutatud isiku hooldusõigus ning lapse eestkostjaks on määratud Türi Vallavalitsus kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni või lapse täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 12.06.2019 määrusega maakohtu määruse muutmata (tlk 7-14). Ema hooldusõigus on ära võetud lähtudes PKS § 139 lg-st 1, PKS § 134 lg-st 1 ja PKS § 135 lg-st 2, kuna ema teovõime oli piiratud ning ta kujutab oma terviseseisundist tulenevalt ohtu nii lapse elule kui tervisele ega ole võimeline lapse suhtes isikuhooldusõigust teostama ning teiste abinõude rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
28.Käesolevas asjas on ema esitanud avalduse hooldusõiguse taastamiseks. Ema on hooldusõiguse taastamise alusena toonud esile, et tema üle seatud eestkoste on lõpetatud ning tema terviseseisund on paranenud. Ema on muutnud oma elukombeid ning tema elus on stabiilsus. Alates 2019.a suvest elab ta koos WWiga viimasele kuuluvas korteris ning 21.07.2020 sündis nende perre ühine laps M.W, kelle kasvatamisega on ema WWi ning tugiisiku toel hakkama saanud. Ema abiellus WWiga 10.02.2023 ning viimane on avaldanud soovi last lapsendada (tlk 92-93). Ema on külastanud puudutatud isikut regulaarselt (keskmiselt kord kuus).
29.PKS § 1231 lg 2 sätestab, et hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Selleks peavad esinema lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis annavad alust järeldada, et lapse huvid ei ole vanema hoole all enam ohus, s.o vanem soovib ja suudab hoida ära ohu lapse heaolule ja varale ning täita vanema kohustusi (RKTKm 04.12.2013, 3-2-1-142-13, p 19). Hooldusõiguse taastamine PKS § 1231 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hooldusõiguse taastamata jätmisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust maakohtu otsustusse sekkuda. Maakohus on õigesti juhindunud lapse huvidest ning piisavalt põhjendanud kohtu siseveendumuse kujunemist. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Kohtul tuleb vanema hooldusõiguse taastamiseks veenduda, et võrreldes hooldusõiguse äravõtmise ajaga on olukord oluliselt muutunud, st PKS § 134 lg 1 järgi ei ole enam alust hooldusõigust piiravaid abinõusid kohaldada, kuna oht lapse heaolule ja varale on ära langenud, või piisab vähem piiravatest abinõudest. Seejuures teeb kohus PKS § 123 lg 1 järgi lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
31.Pärnu Maakohtu 01.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on lõpetatud ema üle seatud eestkoste. Määruse põhjendustest nähtuvalt on emal tuvastatud raske vaimupuue. 2017.a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt on tegemist mõõduka vaimse alaarenguga
nõrgamõistusliku isikuga, mis on elukestev ravimatu raske psüühikahäire. Puudest tulenevalt on isik kergesti mõjutatav ja sotsiaalselt ebaküps ning vajab igapäevatoimingute sooritamisel regulaarselt kõrvalabi. Samas leidis kohus, et ema toimetulek on võrreldes 2017.aastaga muutunud, ta ei ole sõltuv ümbritsevatest isikutest, ei vaheta tihti elukohta, tema elu on korraldatud elukaaslase ja tugiisiku abil ning peres kasvava lapse kasvatamisega on ta hakkama saanud. Kohus asus seisukohale, et eestkoste seadmise alused on vähenenud selle tasemeni, et ema praeguse elukorralduse tõttu ta ei vaja enam eestkostet, kuid ei ole välistatud, et tulevikus võib ta taas eestkostet vajada (tlk 18-19).
32.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik viibinud alates 2017. aastast Sihtasutuses Perekodu asendushooldusteenusel. Lapsele on määratud usalduskasvataja, kes hindab lapse oskusi, korraldab talle vajalikke teenuseid ja leiab sobivat vabaaja tegevust. Asenduskodus on lapsele tagatud vajalikud haridus- ja tervishoiuteenused. Laps käib Yyyyyyyys lasteaias erivajadustega laste rühmas ja saab Yyyyyyyy haiglas rehabilitatsiooniteenuseid. Lapse jaoks on oluline kindel päevarežiim ning tema tervis vajab erilist tähelepanu, kuna tema immuunsüsteem on nõrk (tlk 37). Lapse areng ei ole eakohane. Lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on lapsel tuvastatud keskmine puude raskusaste (keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, kaasuvana esineb peenmotoorika häireid ja kohmakust liikumisel) ning ta vajab rehabilitatsiooniteenuseid füüsilise ja vaimse arengu toetamiseks. Abivahenditest vajab laps ortopeedilisi jalatseid, nahka niisutavaid kreeme ja prille. Muu hulgas ei tunneta laps täiskõhutunnet ning ta vajab piiride seadmist. Lapsel esineb kohmakust kiirustamisel ning oht komistada. Laps vajab suunamist igapäevaelu tegevustes osalemiseks, nende alustamiseks ja lõpuni viimiseks. Lapse kõne on pudistav, kohati raskesti jälgitav ja arusaamatu. Laps käitub impulsiivselt ning tal esinevad aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulikud tunnused, tal on raske keskenduda ühele tegevusele ja seda iseseisvalt lõpetada. Laps vajab ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust ning tervislikust seisundist tulenevate muutuste märkamist ja abi täiskasvanu poolt (tlk 114-120).
33.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et hooldusõigust piiravate meetmete kohaldamise vajadus on ära langenud või piisaks vähem piiravatest abinõudest. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et ema soovib lapse elus osaleda ning hoolib lapsest. Siiski ei ole praeguses menetluses piisavalt põhistatud ega tõendatud, et ema suudab puudutatud isikut, kes on erivajadustega laps, kasvatada nii, et lapse heaolu ja areng ei ole enam ohus. Käesolevas asjas on nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja leidnud, et eeldusi hooldusõiguse taastamiseks ei esine. Kuigi ema üle ei ole seatud enam eestkostet, vajab ta siiski oma terviseseisundist tulenevalt kõrvalabi oma igapäevaeluga ning noorema lapse kasvatamisega hakkama saamiseks. Sihtasutuse Perekodu iseloomustuses on kirjeldatud, et ema suhtlusest lapsega võib järeldada, et tal on raske hinnata lapse vajadusi ja tema käitumist eale ning arengule vastavalt suunata. Ema tüdineb ise kiiresti ning pigem on ema elukaaslane see, kes suudab lapse käitumist paremini ohjata ja tagajärgi ette näha (tlk 37). Pärnu Linnavalitsuse seisukohast nähtuvalt on esinenud emal probleeme enesekontrolli säilitamisega lapse jonnihoogude kõrval. See on paranenud, kuid esineb hajameelsust lapsega jalutamisel, lapsevanem võib lapse eest ära kõndida telefoniga rääkides ning pidevalt tuleb meelde tuletada turvalist liiklemist (tlk 62). Maakohtule on ema lapse terviseprobleemidena avaldanud kokkukasvanud varbaid, millest tuleneb kohmakus, ja probleeme silmadega. Ärakuulamisel ringkonnakohtus oskas ema välja tuua, et puudutatud isik ei ole tavalaps ja temaga peab jääma rahulikuks, kuid lapse erivajadustest teadis ema nimetada vaid seda, et laps käib logopeedi juures ning et lapse nahk on kuiv ja vajab kreemitamist. Eeltoodut arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et käesoleval hetkel ei saa jõuda täieliku veendumuseni, et ema teadvustab lapse tegelikku tervislikku
seisundit ja oskab seda hinnata, mõistab lapse erivajadusi, suudab korraldada kõiki lapsele vajalikke teenuste kättesaadavust ning sealjuures saada hakkama kahe lapse eest hoolitsemise ja kasvatamisega.
34.Hooldusõiguse taastamise avalduse rahuldamiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul käesoleval ajal alust ka asjaolu, et ema on valmis rakendama prooviperioodi. Asjas esitatud tõenditest ning ema ringkonnakohtus ärakuulamisel antud selgituste kohaselt võimaldas eestkosteasutus emal võtta lapse enda juurde Xxxxxxxxsse korraga kuni kaheks ööks. Selliselt on lubatud last ema juurde 17.06-18.06.2023; 04.08-06.08.2023; 02.09.-03.09.2023 ja 18.1119.11.2023 (tlk 134-138). Samas ei mõjunud Sihtasutuse Perekodu teatisest nähtuvalt ööbimistega kohtumised lapsele hästi. Pärast kodukülastusi sagenes lapsel pükste ja voodi märgamine, esines hüsteeriahooge ja raskusi magama panekuga. Ema ei andnud lapse kasvatajatele ka olulist tagasisidet selle kohta, kuidas kohtumised möödusid. Sihtasutuse Perekodu hinnangul näitab lapse käitumine, et ema ja tema elukaaslane ei saa lapse käitumise juhtimisega hakkama. Iga kord kodust tulles olid pesud mustad, laps pesemata ja väsinud, mistõttu tehti eestkostjale ettepanek mitte anda nõusolekut pikemateks külaskäikudeks Xxxxxxxxsse ema juurde (tlk 112). Peale seda on eestkosteasutus emale selgitanud, et ta saab kohtuda lapsega Yyyyyyyys, et ema saaks kohaneda ja harjuda lapse tervisest tulenevate eripäradega (tlk 139). Arvestades eeltoodut ei oleks ringkonnakohtu hinnangul praegusel hetkel prooviperioodi kohaldamine lapse heaolu arvestades põhjendatud ning alustada tuleks sagedamatest kohtumistest lapsele sobivas keskkonnas.
35.Ema on määruskaebuses ette heitnud, et maakohus ei ole avalduse lahendamisel arvestanud sellega, et tema toimetulekut lapse heaolu tagamisel on võimalik toetada abistavate meetmetega ning samuti toetab ema tema abikaasa. Asja materjalidest nähtuvalt vajab laps käesoleval ajal kindlat päevarežiimi, ööpäevaringset järelevalvet, piiride seadmist ning pidevat suunamist igapäevaelu tegevustes osalemiseks (dtl 118). Sealjuures on lapse praegused kasvatajad kirjeldanud, et lapse distsiplineerimine on ka kogemustega täiskasvanutele aegajalt väljakutseid pakkuv (tlk 112). Ema on selgitanud, et tema abikaasa on autojuht ning ta läheb hommikul tööle ja õhtul tuleb koju. Tugiisik külastab pere peaaegu igapäevaselt (tlk 61). Kohtul puudub veendumus, et ema on võimeline mõistma lapse erivajadusi, ning et tal on oskusi nendega toimetulekuks ja ta suudab tagada lapse arenguks vajalike rutiinide järgimise. Arvestades seda, et kohaliku omavalitsuse poolt võimaldatav tugiisiku teenus ei ole ööpäevaringne ning ema abikaasa on päevasel ajal tööl, jääks suurel määral lapse heaolu tagamine siiski ema kanda. Sealjuures on Sihtasutus Perekodu pärast ööbimistega kohtumist lapse seisundist lähtudes leidnud, et ema ei ole ka abikaasa toel lapse käitumise juhtimisega hakkama saanud (tlk 112). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hooldusõiguse taastamiseks ei anna käesoleval ajal alust ka asjaolu, et hooldusõiguse teostamisel saavad ema abistada tugiisik ning tema abikaasa WW.
36.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ema poolt menetluses esile toodud asjaolud ei ole piisavad hooldusõiguse taastamiseks ning hetkel ei ole hooldusõiguse taastamine lapse huvides, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
37.Kolleegium märgib siiski, et kuigi praegu ei esine ema hooldusõiguse taastamiseks alust, saab ema teha koostööd Türi Vallavalitsusega ja lapsele asendushooldusteenust pakkuva Sihtasutuse Perekoduga, et suurendada oma vanemlikke oskuseid. Samuti saab ema jätkuvalt lapsega suhelda ning suurendada kohtumiste arvu, et säilitada lapsega lähedased isiklikud suhted ning lapse terviseseisundist tulenevaid erivajadusi paremini mõista. Eestkosteasutus
peab omakorda lastekaitseseaduse § 34 lg 2 järgi võimaluse korral säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema vahelisi suhteid.
38.Ema on taotlenud käesolevas asjas ka oma abikaasa WWi ja puudutatud isiku ärakuulamist. TsMS § 5521 lg 1 tulenevalt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 558 lg 1 tulenevalt kuulab kohus vanemate isiklike õiguste osas vanemad ära isiklikult. Ringkonnakohus on kuulanud praeguses asjas ema isiklikult ära. Ema abikaasa WWi ärakuulamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lapse ärakuulamist. Laps on käesoleval ajal 6-aastane ning ta on kohtunud emaga keskmiselt korra kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laps suuteline käesoleva tsiviilasja eseme suhtes seisukohta omama. Lisaks on määratud lapsele käesolevas asjas esindaja, mistõttu on lapse huvid kohtumenetluses kaitstud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata ema taotlused puudutatud isiku ja WWi ärakuulamiseks.
39.Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.