Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-5551
Kohtuasi
X avaldus suhtluskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Eestkosteasutus Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.04.2024 määrus osas, millega maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast (resolutiivosa punkt 1) ja osas, millega kohus määras menetluskulude jaotuse (resolutiivosa punkt 3), ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (lapse ema) esitas 08.04.2024 Pärnu Maakohtule avalduse Yga (laps) kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt anti Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2023 määrusega (jõustunud 18.01.2024) tsiviilasjas nr 2-21-12846 otsustusõigus lapse elukoha ja koolivaliku osas Eesti Vabariigi piires Qle (lapse isa) ning määrati kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord. Ema palub muuta kindlaksmääratud suhtluskorda nii, et lapsele on tagatud püsiv suhtlemine emaga suhtluskorra alusel ka siis, kui ema viibib välismaal ravil ning ema ravi tõttu ära jäänud suhtluskorrad asendatakse.
1.2.Ema väitel ei olnud suhtluskorra määruse tegemise ajal teada lapse ema tervisliku seisundi muutus, mis mõjutab otseselt lapsega suhtluskorra täitmist. Ema ravi tõttu Saksamaal on korduvalt lapsega kohtumised ära jäänud. Kui lapse isa keeldub edaspidi asendamast ema ravi tõttu ära jäänud kohtumisi, võib tekkida olukord, kus lapse ema ei saa lapsega ka edaspidi kohtuda. Lisaks soovib ema veeta lapsega lapse kevad- ja suvevaheaja Saksamaal või mõnes muus riigis, kus toimub ema ravi. Eeltoodut arvestades on vaja muuta 22.12.2023 määruse resolutsiooni punkte 11.2.1, 11.2.4 ja 11.2.6. Punkti 11.2.1 täitmine ei ole ema ravi tõttu Saksamaal võimalik. Kuna ema ravi on kestnud kolm aastat, tuleb nimetatud punkt reguleerida ettevaatavalt selliselt, et ema ravi tõttu ära jäänud nädalavahetused asendatakse esimesel võimalusel. Punkt 11.2.4 ei ole mõistlik, kuna koolivahega ei tohi poolitada veel sellele langeva nädalavahetusega. Mh tuleb selles punktis märkida, et emal on õigus lapsega reisida. Punkt 11.2.6 tuleb määrata selliselt, et lapsel on õigus reisida ema juurde ja olla temaga 14.06– 06.08.2024. Selliselt saab laps emaga rohkem koos olla ja viidatud perioodi sisse on arvestatud varem ära jäänud nädalavahetused. Lapse isa ei ole nõustunud emaga kokkuleppel lapsega kindlaksmääratud suhtluskorda muutma.
2.Koos avaldusega esitas lapse ema taotluse esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Esialgse õiguskaitse korras palub avaldaja peatada 22.12.2023 määruse resolutsiooni p -de 11.2.1, 11.2.4 ja 11.2.6 täitmine ja määrata, et laps võib reisida väljaspoole Eestit ajavahemikul 19.–27.04.2024 ja ajavahemikul 14.06–06.08.2024. Lapse reisid korraldab ema, kes teavitab reiside üksikasjadest isa. Esialgne õiguskaitse hoiaks ära olukorra, kus laps ei saa mitmeid kuid füüsiliselt kohtuda emaga, sest isa ei luba last koolivaheaegadel Eestist välja reisile. Lapse huvides on viibida koolivaheajal emaga koos nii palju aega kui võimalik. Hetkel teeb isa selleks takistusi ja kiusab. Kokkuvõttes kannatab laps, aga lapse isa seda ei mõista. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 09.04.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.Kuna avaldus on õiguslikult perspektiivitu, keeldus maakohus kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
4.1.Kohtupraktika kohaselt nõuab varasema lahendi muutmine laste elukorraldusega seotud küsimustes, eriti veel vahetult eelmise kohtuasja järel, eriti kaalukaid asjaolusid. Avalduse kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks esitas avaldaja u 2,5 kuud pärast suhtluskorra kehtima hakkamist. Avaldaja palub avalduses muuta kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt, et lapsele on tagatud püsiv suhtlemine emaga suhtluskorra alusel ka siis, kui ema viibib ravil välismaal ning ema ravi tõttu ära jäänud suhtluskorrad tuleb asendada.
4.2.Tegemist ei ole uute asjaoludega seoses lapse ema tervisliku olukorra ja selle muutusega, mille alusel oleks põhjendatud ja perspektiivikas muuta kehtivat suhtluskorda. Ringkonnakohtu menetluse ajal oli teada lapse ema haigusega seonduvad asjaolud ja ravi vajadus. Muuhulgas
2-24-5551 esitas lapse ema oma tervisliku seisundi kohta ringkonnakohtule tõendid. Avaldaja on kinnitanud, et tema ravi on kestnud kolm aastat. Eeltoodut arvestades ei ole avaldaja ravi vajadus avalduses toodu kohaselt uus asjaolu, millega ringkonnakohus ei saanud 22.12.2023 määruse tegemisel arvestada. Ravi vajaduse ajalist kestvust välismaal on avaldaja seejuures oletanud. Avaldaja on pidanud võimalikuks, et ravi võib kesta veel terve 2024. a suve. Seega võib järeldada, et ravi vajadus välismaal on ajutise iseloomuga ega ole seetõttu kaalukas asjaolu kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks, isegi kui seda asjaolu pidada uueks asjaoluks.
4.3.Kuna avaldaja ei ole avalduses esile toonud mõnda uut kaalukat asjaolu, mida ringkonnakohtu 22.12.2023 määruse tegemise ajal polnud olemas ja millega kohus ei saanud arvestada, ei ole avaldajal võimalik oma avaldusega taotletud eesmärki saavutada, s.o muuta kindlaksmääratud suhtluskorda.
4.4.Avaldusest puudub ka selge taotlus kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks (TsMS § 363 lg 1 p 1). Avalduse nõue – muuta kindlaksmääratud suhtluskorda nii, et lapsele on tagatud püsiv suhtlemine emaga ka siis, kui ema viibib ravil välismaal ning ema ravi tõttu ära jäänud suhtluskorrad tuleb asendada – oli maakohtu hinnangul üldsõnaline ja ebaselge.
4.5.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2023 määruse p-s 61.5 toodud selgitusi, ei saa avaldaja taotleda kindlaksmääratud suhtluskorra muutmist selliselt, et tal on õigus koos lapsega välismaale minna või korraldada lapse toomine tema juurde. Selleks tuleb avaldajal ringkonnakohtu märgitu kohaselt esitada taotlus kohtult konkreetse reisi osas otsustusõiguse saamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 119 järgi. Kuna suhtluskorra muutmise avaldusega pole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, s.o lapse reisimine välismaale, on avaldus ka sel põhjusel õiguslikult perspektiivitu.
5.Kuna maakohus leidis, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu, ei pidanud kohus menetlusökonoomiast tulenevalt põhjendatuks määrata avaldajale tähtaega avalduse puuduste kõrvaldamiseks (s.o asjaolude ja nõude täiendamiseks/täpsustamiseks).
6.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohus märkis, et avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et lapse huvides on ainuvõimalik ja hädavajalik reisimine ema juurde välismaale. Kohtu hinnangul puudusid avalduses sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid kohtu kiireloomulise sekkumise vajaduse esialgse õiguskaitse korras. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata ja võtta avaldus menetlusse.
8.Maakohus rikkus õigusnorme, jättis avalduses esile toodusse süüvimata ja kaalumata lapse huvid. Ema elukoha vahetus on uus asjaolu, mis annab aluse taotleda suhtluskorra muutmist. Maakohus eksis, leides, et ravi Saksamaal oli teada juba eelmise menetluse ajal. Avaldaja ei mõista, miks on põhjendatud piirata ema ja lapse suhtlemist selliselt, et see võib toimuda üksnes Eestis. Menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik palub määruskaebuse jätta rahuldamata.
10.Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust.
2-24-5551
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, osas, millega maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast, ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuivõrd ringkonnakohus ei saa avaldust menetlusse võtta ega ka kohustada maakohut avaldust menetlusse võtma.
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile TsMS §-s 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18).
14.Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9).
15.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse ennatlikult menetlusse võtmata. Kui jõustunud kohtulahendiga on kindlaks määratud vanema ja lapse suhtluskord, siis saab vanem TsMS 480 lg 1 alusel esitada kohtule avalduse senise suhtluskorra muutmiseks või tühistamiseks. Sellise avalduse esitamisel peab vanem esile tooma muutunud asjaolud või õigusliku olukorra muudatuse, mis tema hinnangul tingib vältimatult varasema lahendi muutmise või tühistamise. Asjaolude muutusega on tegemist siis, kui lahendi tegemise aluseks olnud faktiline olukord on olemuslikult teistsugune. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 21.1). Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline.
16.Lapse ema esitas avalduse suhtluskorra muutmiseks, kuna tema hinnangul suhtluskorra kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud muutusid vahepeal oluliselt. Lapse ema tõi avalduses esile, et pärast suhtluskorra määramist, alates veebruarist 2024 viibib ta ravil Saksamaal ja laps ei ole saanud ega saa ka tõenäoliselt tulevikus emaga kohtuda kehtiva suhtluskorra järgi üle nädala nädalavahetuseti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus uue asjaoluna hinnanud kitsalt lapse ema haiguse olemasolu ja jätnud tähelepanuta, et ema viibimiskoht/elukoht on väidetavalt teadmata ajaks muutunud, mis esile toodud asjaoludel on takistanud ja takistab ka edaspidi suhtluskorra täitmist olulisel määral. Seega võivad olla suhtluskorra määramise aluseks olevad asjaolud TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses oluliselt muutunud. Ka see, kui ema ravivajadus välisriigis on ajutise iseloomuga, võib anda alust suhtluskorda ajutiselt muuta, kui selline olukord kestab piisavalt kaua ja ei võimalda emal lapsega olulisel määral kehtiva suhtluskorra alusel suhelda, et säilitada lapsega järjepidev
2-24-5551 kontakt. Sellest tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult avaldust menetlusse võtmast vähemalt osas, mis puudutab ema ja lapse suhtluskorra muutmist seoses ema välisriigis ravil viibimisega.
17.Seoses avaldaja taotlusega võimaldada lapsel emaga reisida selgitab ringkonnakohus järgmist. Avalduses esile toodu alusel saab järeldada, et avaldaja eesmärgiks ei ole mitte niivõrd lapsega reisimine, vaid pigem soovib ema, et talle võimaldaks lapsega suhelda ja koos viibida avaldaja elukohas, s.o praegusel juhul Saksamaal, aga mis võib ravivajadusest tulenevalt asuda ka muus riigis. Lapse ja vanema suhtlemist on võimalik reguleerida suhtluskorra määramisega ka olukorras, kus vanemad elavad erinevates riikides (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 15 ja p 21).
18.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise saab otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles avaldaja taotleb ringkonnakohtult avalduse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu määruse resolutiivosa punkti 3 ning maakohus saab menetluskulude osas uue seisukoha võtta menetlust lõpetavas lahendis.
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
20.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata, ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.