5.Kohustada likvideerijat Ulla Helmi teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.06.2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.Menetluskulud jätta XXXXkanda.
7.Määrus toimetada kätte XXXX, Ulla Helmile, saata XXXXja OÜ-le XXXXning edastada kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post: [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Tartu Maakohtu registriosakond edastas Harju Maakohtule dokumendid osaühingu XXXX (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registriosakonnale on esitanud avalduse osaühingu XXXX juhatuse liikme XXXX nimel Ulla Helm. Avalduse kohaselt ilmnes, et osaühingul XXXX (kustutatud) on vara (kinnisasi aadressil XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX), mistõttu on vajalikud likvideerimise abinõud. Avaldaja märgib, et vajalik on
2-16-6921 osaühingu XXXX (kustutatud) likvideerimine ÄS § 60 lg 5 alusel. Avalduses taotletakse, et osaühingu XXXX likvideerijaks määrataks Ulla Helm.
2.Kohus jättis 30.05.2016 avalduse käiguta.
3.Ulla Helm (avaldaja) selgitas oma 31.05.2016 e-kirjas, et teda on volitanud avaldust esitama XXXX, kes tegutses osaühingu XXXX juhatuse liikmena ning kes antud juhul on huvitatud isikuks, kuna kinnistu, mis kuulub osaühingule XXXX vajab pidevat remonti ning kulude katmist (kommunaalarved jne). Samuti on XXXXpidevas kontaktis osaühingu XXXX osaniku XXXX, kes elab USA-s ning kes on samuti huvitatud täiendavast likvideerimisest, aga on andnud asja XXXXorganiseerida. Ulla Helm lisas et on olnud mitmete ettevõtete likvideerimise juures ja nõustajaks. Ulla Helm likvideerija töö eest tasu ei soovi. E-kirjale oli lisatud mh ka Ulla Helmi haridust tõendav dokument. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
6.Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige. Avaldusest ei selgu, milline on endise juhatuse liikme huvi likvideerimismenetluse läbiviimiseks – avaldaja ei märgi, et tal oleks nõudeid äriühingu vastu ja endisel juhatuse liikmel puudub objektiivne põhjust taotleda likvideerimismenetluse läbiviimisest. See, et äriühingu on vara, ei tohiks puudutada endist juhatuse liiget. Küll aga on võimalik seostada juhatuse liikme huvi sellega, et avaldaja on märkinud avalduses oma elukohaks äriühingule kuuluva kinnistu aadressi: Tallinn XXXX. Avaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel avaldaja äriühingu kinnistut kasutab. Avaldaja esindaja on kohtule selgitanud, et ka osanik XXXX soovib likvideerimismenetluse läbiviimist, kuid samas pole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et XXXX on kontaktis oldud. Samuti pole esitatud dokumente selle kohta, et XXXXoleks volitanud avaldajat enda nimel tegutsema.
8.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Vajadusel kogub kohus tõendeid omal algatusel ((TsMS § 477 lg 7).
2-16-6921
Kohus on Kohtute Infosüsteemi kaudu on kohus tuvastanud, et avalduse OÜ XXXX (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks on esitanud ka võlausaldaja OÜ XXXX(21.04.2016 avaldus, menetlusse võtmata). Sellest selgub, et osaühingul on Harju Maakohtu 19.01.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-15-122614 tulenevaid täitmata kohustusi OÜ XXXXees summas 6 072,15 eurot.
9.Seega on osaühingul nii kohustusi kui ka vara ja likvideerimismenetluse läbiviimine on põhjendatud. Läbi tuleb viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija.
10.TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata Ulla Helmi, kes on andnud oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Likvideerija ei ole oma töö eest tasu nõudnud. OÜ XXXXavaldusele on lisatud XXXXnõusolek likvideerijaks määramise kohta. Muid andmeid XXXXkohta esitatud ei ole. Seega on kohus tuvastanud, et kaks isikut on andnud oma nõusoleku olla OÜ XXXX (kustutatud) likvideerijaks. Kumbki nendest ei nõua likvideerimise eest tasu. Kohtu hinnangul on Ulla Helm eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Ulla Helm on likvideerijana tegutsenud ka varem. Likvideerija valikut on avaldaja ka põhjendanud. TsMS § 604 lg 1 kohaselt ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud. Kohus määrab likvideerijaks Ulla Helmi. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220.
11.Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 01.06.2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
2-16-6921
12.TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu välja mõistetavate menetluskulude olemasolu.
13.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks, mida kohus käesoleval juhul ka teeb.