Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused K. I., S. I. ja T. I. esitasid 26.01.2024 Viru Maakohtule hagi I. I. vastu elatise nõudes. Hagejate seaduslik esindaja A. I. ja kostja elavad alates augustist 2023 lahus. Hagejad elavad hagejate seadusliku esindaja juures. Kostja ei täida hagejate suhtes ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad hagis alates 01.02.2024 kostjalt miinimum suuruses elatise väljamõistmist ning elatised tuleb kostjal tasuda A. I.e (hagejate seadusliku esindaja) arvelduskontole nr xxxx, xxxx AS, iga kuu 7-ndaks kuupäevaks. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega TsMS § 326 lg 1 alusel kätte 30.05.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 19.06.2024 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla 2(4)

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7). Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates 01.01.2024 on lasterikka peretoetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Hagejad paluvad hagis alates 01.02.2024 kostjalt miinimum suuruses elatise väljamõistmist. Kostja laste suhtes ülalpidamiskohustust ei täida. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt: - T. I.e (sünd xxxx) kasuks välja alates 01.02.2024 elatise 222,83 eurot kuni T. I.e täisealiseks saamiseni, so xxxx; - S. I.e (sünd xxxx) kasuks välja alates 01.02.2024 elatise 189,41 eurot kuni S. I.e täisealiseks saamiseni, so xxxx; -K. I.e (sünd xxxx) kasuks välja alates 01.02.2024 elatise 180,91 eurot kuni K. I.e täisealiseks saamiseni, so xxxx. Laste igakuiste elatiste arvutuskäik on järgnev (01.02.2024): baassumma 249,78 eurot, mille tuleb lisada 3% EV keskmisest brutokuupalgast 1685 x 0,03= 50,55 eurot; 50,55+249,78=300,33 eurot. Lasterikka peretoetust saab hagejate seaduslik esindaja. Lasterikka peretoetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. T. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lasterikka peretoetusest ning jagada laste arvuga, so 300,33 - (225/2)/3 = 262,83 eurot. S. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lasterikka peretoetusest ning jagada laste arvuga, so 300,33 - (225/2)/3 = 262,83 eurot. K. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lasterikka peretoetusest ning jagada laste arvuga, so 300,33 - (225/2)/3 = 262,83 eurot. Lapsetoetusi saab hagejate seaduslik esindaja. T. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 262,83 - (80/2) = 222,82999999999998 eurot. S. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 262,83 - (80/2) = 222,82999999999998 eurot. K. I.e elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 262,83 - (100/2) = 212,82999999999998 eurot. Elatist saavad kolm last samas peres. T. I.e igakuine elatis on täismääras, so 222,83 eurot, S. I.e igakuine elatis on 189, 41 eurot (222,83 * 0,85 = 189,41 eurot. S. I.e (15a) ja vanema lapse T. I.e (xxxxa) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15% vähendatud määra. K. I.e igakuine elatis on 180,91 eurot (212,83 * 0,85 = 180,91 eurot; K. I.e (xxxxa) ja S. I.e (xxxxa) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15% vähendatud määra). Kokkuvõtvalt on 01.02.2024 T. I.e igakuine elatis 222,83 eurot, S. I.e igakuine elatis 189,41 eurot ja K. I.e igakuine elatis 180,91 eurot, kokku on hagejate elatis 593,15 eurot (222,83+189,41+180,91=593,15 eurot).

3(4)

Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja A. I.e arvelduskontole nr xxxx, Xxxx AS, iga kuu 7-ndaks kuupäevaks. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 5338,35 eurot (kolm last: 9*222,83=2005,47 eurot; 9*189,41=1704,69 eurot; 9*180,91=1628,19 eurot; 2005,47+1704,69+1628,19=5338,35 eurot). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.