Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6421
Kohtuasi
IP avaldus RV vastu alaealise lapse KP suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse elukoha, hariduse ja tervise üle otsustusõiguse andmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
IP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema) IP (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Puudutatud isik I (laps) KP (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo Karon Puudutatud isik II (isa) RV (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta IP määruskaebusega koos esitatud dokumendid toimiku materjalide juurde võtmata.
2.Harju Maakohtu 28.09.2023 määrus jätta muutmata.
3.Jätta IP määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-6421 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IP (avaldaja, lapse ema) esitas 01.05.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 03.04.2023) alaealise lapse KP (puudutatud isik I, laps) suhtes avaldaja ja RV (puudutatud isik II, lapse isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse elukoha, hariduse ja tervise üle otsustusõiguse andmiseks avaldajale.
1.1.Avalduse kohaselt on laps sündinud xx.xx.xxxx. Lapse isa isadus tuvastati 10.12.2021 kohtulahendiga tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Lapse ema ja lapse isa ei ole kunagi koos elanud. Vanemate vahel on olnud keerulised suhted. Lapse isa ei ole esitanud lapse emale viisakas toonis palvet tulla last vaatama ning lapsega tutvuma. Laps ei ole isa näinud ega saanud temalt materiaalset toetust ja abi. Lapse isa ei pidanud last meeles ka tema sünnipäeval. Lapse ja lapse emaga normaalsete suhete taastamise asemel on lapse isa esitanud avalduse suhtluskorra määramiseks. Lapse isa käitumine, st ebajärjekindlus oma seisukoha kujundamisel sündivasse lapsesse, hoolimatus ja egoistlik käitumismaneer, mõnitav suhtumine lapse emasse ja absoluutne ükskõiksus lapse tegelike vajaduste, tervise ja arengu suhtes, on tekitanud lapse emas veendumuse, et lapse isal puudub ettekujutus vanema hooldusõiguse põhimõtetest. Lapse ema väitel kuritarvitab lapse isa alkoholi ning alkoholijoobes on agressiivne ja vägivaldne, mis teeb lapse ema murelikuks lapse üldise arengu seisukohast, kuivõrd isa ühiskonnavastane käitumine võib avaldada lapsele otsest kahjulikku mõju. Lapse isa elab lapsest eraldi, tema alaline elukoht on teises asulas, tema töö (xxxxxxxxxxxxx) iseloomust lähtuvalt võib ta viibida Eestist eemal kuni kaks kuud järjest. Viibides teises Euroopa otsas ei pruugi isa olla ka telefoniga kättesaadav, kui lapse tervise suhtes tuleb vastu võtta viivitamatud otsused.
1.2.Avaldaja soovib lapsele anda eestikeelse hariduse, kuid arvestades lapse isa senist suhtumist lapse vajadustesse ja tema poolt alalise Eesti elanikuna vabatahtlikult valitud Xxxxxxxxx kodakondsust, võib see tekitada konflikte ja takistada lapse normaalset arengut. Lapse isa ei valda eesti keelt ega ole kunagi ilmutanud huvi selle keele õppimise vastu. Avaldaja on tegutsenud lapsele parema hariduse andmise nimel ja laps on paigutatud sõime keelekümbluse rühma. Lapse isa ei ole olnud sellega rahul ja on avaldanud emale, et seda pole vaja ning eesti keele õpe pole vajalik. Lapse ema soovib ka edaspidi tagada lapsele vajaliku hariduse eesti haridusasutuste kaudu ning soovib vältida konflikte või lahkarvamusi selles osas.
1.3.Lapsel on ilmnenud tõsised füüsilise arengu mahajäämused, millega tegeleb avaldaja üksinda, olles külastanud korduvalt erinevaid neurolooge, käies teiste arstide konsultatsioonidel ning lapse ema on viinud last regulaarselt ujuma ja massaaži. Lapse tervisesse puutuvaid asju on otsustanud lapse ema. Lapse isa ei ole kordagi ilmutanud huvi lapse tervise või arengu vastu esimesel eluaastal, mil lapse elus toimuvad olulised ealised muutused. Lapse tervislik seisund vajab pidevat hoolt ja järelevalvet. Lapsele võib tema tervislikust seisundist tingitult olla vajalik osutada radikaalset meditsiinilist abi. Lapse isa ükskõiksus lapse tervise vastu, aga ka soovimatus osaleda lapse tervise eest hoolitsemises võib tekitada probleeme ja jätta lapse ilma vajalikust raviprotseduurist, kui lapse isa keeldub selleks nõusolekut andmast. Lapse isa kaasamine igakordselt mingisse lapse tervisesse puutuva probleemi lahendamisse oleks lapse
2-22-6421 emale liigselt koormav ja võiks mõjuda lapse arengut pidurdavalt. Lisaks võib probleeme valmistada lapse isalt nõusoleku saamisel asjaolu, et oma tööst tulenevalt ei pruugi lapse isa olla kättesaadav.
1.4.Laps on elanud sünnist saadik koos emaga lapse ema vanemate korteris ning kõik edaspidised lapse elukohta muutvad otsused teeb lapse ema lähtuvalt lapse huvidest. Lapse isa on Xxxxxxxxx kodanik ja tal on hulgaliselt sugulasi Xxxxxmaal. Laps on Eesti kodanik ning avaldaja soovib teda üles kasvatada Eestis. Arvestades lapse isa eelnevat agressiivset käitumist ja üksnes nõudvas ning käsutavas toonis suhtlust lapse emaga, on avaldajal hirm, et Xxxxxx kodanikust isa võib lapse röövida ja viia ta ema teadmata Xxxxxxxxx, kust lapse ema teda enam kätte ei saaks. Lapse isa on korduvalt lapse ema ees avaldanud soovi valida elukohaks Xxxxxxxxx, kui Eestis hakatakse pikaajalise elamisloa säilitamiseks nõudma temalt pingutusi eesti keele omandamiseks, nii nagu see on praegu Lätis. Avaldajale otsustusõiguse andmine lapse elukoha määramiseks võimaldaks sellist kahetsusväärset arengut vältida, samas annaks see lapse emale võimaluse vajadusel muretseda endale ja lapsele mingi muu eluruum, vajamata selleks igakordset lapse isa nõusolekut. Puudutatud isikute seisukohad
2.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; eestkosteasutus) leidis 26.05.2022 seisukohas, et vanemate vahel puuduvad vaidlused lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes, mistõttu lähtudes lapse parima huvi esikohale seadmise põhimõttest ja arvestades lapse huve lühemas ning pikemas perspektiivis, tuleks lapse arengu ja õiguste realiseerimise huvides jätta avaldus rahuldamata. Eestkosteasutus muutis 27.05.2023 oma seisukohta ja leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Eestkosteasutuse seisukoha muutus oli tingitud sellest, et menetluse käigus kogutud info põhjal selgus, et lapse ema on taganud lapsele stabiilse elu- ja kasvukeskkonna. Üldiselt on lapse huvides, et lapse asju otsustaksid mõlemad vanemad ühiselt ja kooskõlas lapse vajadustega. Samas on aga olukordi, kus ühine otsustusõigus ei saa lapse huvides realiseeruda, kas füüsiliste asjaolude põhjal (otsustaja ei asu otsustamist vajava küsimuse ajal lapse juures või vajaliku reageerimiskiiruse kaugusel või kui otsustaja ei mõista otsuste vajadust ja sisu, takistades sellega lapse huvide ja õiguste realiseerimist), siis võib olla lapse huvides, et teda teatud asjades esindab ja tema küsimusi otsustab üks vanem, kes sisuliselt mõistab lapse vajadusi ja on lapse asjadega igapäevaselt kursis. Lapse isa viibib lapsest eemal 2/3 ajast. Lapse isa on avaldanud, et soovib osaleda lapse kasvatamises ning lahendada koos emaga last puudutavaid küsimusi. Samas on lapse isa korduvalt väljendanud, et tema hinnangul on lapse kasvatamisega seotud küsimustes kohustatud enam panustama lapse ema. Lapse isa selline arusaam ja suhtumine ei toeta lapse huve ega õigusi, vaid tekitab põhjendamatuid konflikte vanemate vahel, mis aga mõjuvad kahjustavalt just lapsele, tema arengule ja psüühikale. Lapse huvide ja õiguste kaitse seisukohalt näitab taoline käitumine ja suhtumine oma vanema kohustustesse sisulise huvi ja tahte puudust täita enda osa lapse hooldusõigusega kaasnevate kohustuste kandmisel.
3.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud avalduse rahuldamist. Vaikiva eelduse järgi on lapse parimates huvides, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Sellest kõrvale kaldumine on mõeldav ainult mõjuvatel põhjustel. Üldjuhul on selleks mõjuvaks põhjuseks vanematevahelised ületamatud erimeelsused hooldusõiguse küsimustes. Mõningal juhul võib mõjuvaks põhjuseks lugeda ka selle, kui vanem pikema aja jooksul ei ole lapse suhtes üles näidanud mingit huvi ja kuidagi ei osale lapse elus. Lapsele määratud esindajale teadaolevalt ei esine praegu ühtegi eeltoodud asjaolu. Suhtluskorra vaidlus on näidanud, et lapse isa soovib lapse elus osaleda, otsuseid teha ja seejuures on perspektiiv pigem selline, et lapse
2-22-6421 kasvades lapse isa roll lapse elus veelgi suureneb. Sellises olukorras ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse esindaja meelest lapse huvides.
4.Lapse isa vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapse isal ei ole vastuväiteid, et lapse elukoht on avaldaja juures. Lapse isa sõnul ei saanud neil olla ka erimeelsusi lapse tervise ja hariduse küsimuses, kuna avaldaja temaga ei suhtle. Lapse isa leidis, et vanemad peaksid tervist ja haridust puudutavaid küsimusi arutama ühiselt. Õige on avaldaja väide, et lapse isa töötab xxxxxxxxxxxx ja seetõttu on mõni aeg töölähetuses. Samas lapse vanemad töötavad ühes asutuses ja lapse isa on avaldajale igal ajal kättesaadav kas telefoni või interneti teel. Selles on juba veendunud ka lastekaitsespetsialist, kes on mitu korda võtnud lapse isaga ühendust. Vaatamata sellele ei soovi lapse ema küsida lapse isalt nõu ühelgi lapsega seotud küsimuses. Lapse isa ei ole kunagi takistanud lapsel enda ema juures elamist ja/või lasteaias käimist ja/või lapse tervisega seotud küsimuste lahendamist. Seetõttu lapse isale jääb täiesti arusaamatuks avaldaja soov võtta temalt ära otsustusõigus lapse elukoha, tervise ja hariduse osas. Lapse isa on lisaks märkinud, et elab alates 2. eluaastast Eestis ja valdab eesti keelt B2 tasemel, oma Xxxxxxxxxs elavaid sugulasi nägi viimati 1995-1996 aastal, mistõttu avaldaja väited lapse isa võimalikust ära kolimisest on alusetud ning ka esitatud asjaolud ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse eesti keele oskuse osas on lapse isa seisukohal, et Eestis elavad isikud peavad valdama eesti keelt ja oma kogemusest on ta veendunud, et see on igati kasulik nii hariduse omandamiseks kui ka hea töö leidmiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 28.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja lapse ema ning lapse isa menetluskulud nende endi kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapse emal ja lapse isal on ühine alaealine laps, kes on sündinud 11.04.2021. Kuigi rahvastikuregistri andmetel on lapse emal lapse suhtes ainuhooldusõigus, on lapse isa isadus tuvastatud 10.12.2021 lahendiga, mis tähendab, et rahvastikuregistri kanne on ebaõige. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
5.2.Maakohus selgitas, et ei kuulanud last isiklikult ära, kuna laps on 2-aastane ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5521 lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks märkis maakohus, et määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras, mistõttu on lapse huvid kohtumenetluses kaitstud.
5.3.PKS § 137 lg 1 rakendamiseks, mis reguleerib ühise hooldusõiguse lõpetamist, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleva põhimõttega, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Maakohus selgitas menetluses avaldajale, et tal tuleks selgelt välja tuua, kas ta soovib otsustusõigust mingi konkreetse ühekordse küsimuse lahendamiseks, mis on PKS § 119 mõtteks, või juhul, kui avaldaja pidas siiski silmas ühise hooldusõiguse lõpetamist nimetatud küsimustes, siis tuli avaldajal see selgelt välja tuua ning selgitada, milles seisneb suutmatus teostada hooldusõigust ühiselt ja miks ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvides. Kuigi avaldaja on ka peale maakohtu selgitusi hooldusõiguse lõpetamise ja
2-22-6421 otsustusõiguse saamise erinevuste kohta ikkagi taotlenud lapse elukoha, tervise ja hariduse osas otsustusõiguse andmist avaldajale, on maakohtu hinnangul avaldaja sooviks siiski ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimusest ning avaldajale üleandmine, mistõttu pidi maakohus otsustama, kas anda ainuhooldusõigus lapse emale nimetatud küsimustes.
5.4.Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus 26.05.2022 seisukohas ei toetanud avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus muutis oma seisukohta 27.05.2023 arvamuses. Lapse isa on menetluses palunud jätta avalduse rahuldamata, sest leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes.
5.5.Lapse ema on avalduse esitamisel ning ka menetluse jooksul tuginenud peamiselt järgmistele argumentidele: 1) lapse isa on xxxxxxxxxxxxx ja viibib palju komandeeringutes ning teda võib olla kiireloomuliste last puudutavate küsimuste korral nõusoleku saamiseks raske kätte saada, 2) lapse isa on Xxxxxxxxx kodanik ning avaldaja kardab, et lapse isa võib soovida kolida Xxxxxxxxx sugulaste juurde ning lapse kaasa võtta, 3) lapse isa ei soovi, et laps õpiks eesti keelt, 4) lapse isa ei tundnud huvi lapse tervise ja käekäigu vastu, 5) lapse ema on hoolitsenud ainuisikuliselt lapse eest ja teab, mis on lapsele parim.
5.6.Maakohus märkis, et hooldusõiguse määramine on tulevikku suunatud nõue ja seeläbi ei oma määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Antud juhul ei ole menetluses leidnud tuvastamist, et lapse isa ei tunne lapse vastu huvi, ta ei osale lapse elus ega soovi oma hooldusõigust teostada. Pigem vastupidi, lapse isa, mitte avaldaja, on esitanud kohtule hagi isaduse tuvastamiseks, mille kohta tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx lahendi 10.12.2021 ja tuvastas, et laps põlvneb lapse isast. Samuti on lapse isa esitanud kohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks ning maakohus on lapse isa ja lapse suhtluskorra tsiviilasjas nr y-yy-yyyy kinnitanud 21.04.2023 määrusega, mida käesolevalt ka täidetakse. See kõik kogumis näitab, et lapse isa soovib olla lapsega seotud ning osaleda tema elus, sh teostada oma hooldusõigust.
5.7.Avaldaja väited lapse isa komandeeringus viibimise ajal tema kättesaamise raskuse kohta ei ole tõendatud. Samuti ei ole avaldaja toonud kohtu ette tõendeid selle kohta, et lapse isa ei oleks nõus, et lapse elukoht on avaldaja juures või et laps ei tohiks õppida eesti keelt ning esineks oht lapse isa poolt lapsega Xxxxxxxxx kolimise kohta. Maakohus ei nõustunud eestkosteasutuse arvamusega, et lapse isa käitumine ja suhtumine oma vanema kohustustesse näitab sisulise huvi ja tahte puudust täita enda osa lapse hooldusõigusega kaasnevate kohustuste kandmisel, sest vastav väide on paljasõnaline ega peegeldu kuidagi lapse isa käitumises (lapse isa on seni esitanud mitmeid nõudeid kohtusse, et tal oleks õigus lapse elus osaleda). Samasisulist seisukohta ei ole lapse isa esitanud ka kohtule esitatud menetlusdokumentides. Maakohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ning võttes arvesse, et laps õpib tasapisi oma isa tundma ning suhtleb käesolevaks ajaks mõlema vanemaga (isaga küll vähem isa töö iseloomu tõttu) ja isa on näidanud üles huvi osaleda ka oma lapse elus, ei tuvastanud, et lapsevanemate vahel valitseksid erimeelsused lapse hooldamise korraldamisel, sh elu- ja viibimiskoha, tervist ning haridust puudutavates küsimustes. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et antud juhul puuduvad alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes, mistõttu jättis maakohus lapse ema avalduse rahuldamata.
2-22-6421 Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja avaldus rahuldada kas osaliselt või täielikult, aga eeldatavasti vähemalt selles osas, et avaldajale jääks ainuotsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha üle.
6.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole lapse isa oma vanema hooldusõiguste ja hoolsuskohustuste täitmisesse suhtunud vastutustundega ega ole omavahelises suhtluses mingis lapsesse puutuvas asjas olnud üksmeelsel arvamusel lapse emaga. Mitte ühtegi lapse hooldusõigusse või kohustusesse puutuvat asja ei ole vanemad suutnud lahendada kohtuväliselt. Kokkulepete sõlmimist omavahelises suhtluses takistab lapse isa põhjendamatult halvustav ja alandav suhtlemisstiil lapse emaga, mis on jätkunud ka kohtumäärusega määratud suhtlemiskorra teostamise ajal. Maakohus määras käesolevas asjas lepitusmenetluse, kuid see lõppes tulemuseta just seepärast, et lapse isa ei pidanud seda endale vajalikuks, kuivõrd psühholoogi seletusel ta üldse ei mõistnud, milleks ta peaks sellises asjas osalema ning leidis, et ta ei vaja mingeid „moraaliõpetusi“. Lapse isa leidis, et see, kuidas ta suhtleb lapse emaga, on tema enda asi ning et tal puudub igasugune vajadus oma suhtumist muuta. Kuna vanemate vahel puudub pisimateski lapsega seotud küsimustes üksmeel ja teineteisemõistmine, on lapse huvid kahjustatud ning lapse ema on esitatud avaldusega soovinud saavutada olukorda, kus vanemate erimeelsused ei saaks takistada lapse ema tehtavaid otsuseid. Asjaolu, et lapse isa on käesoleval ajal end praktiliselt lapsesse puutuvatest otsustest vabatahtlikult taandanud, ei saa olla lapse ema avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Lapse isa hoolimatut ja ignorantset suhtumist ilmestab ka see, et lapse isa maksab lapsele elatist vähem, kui on kohtulahendiga välja mõistetud.
6.2.Pärast maakohtu määratud lepitusmenetluse tulemusteta lõppemist ei määranud kohus uut vanemate ärakuulamist, et selgitada vanemate isikliku ärakuulamise kaudu välja põhjused, miks perelepitus tulemusi ei andnud ning võtta tarvitusele abinõud vanemate suunamisele koostööle lapse huvides.
6.3.Lapse emale on kõige olulisem lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse saamine, kuivõrd laps on sünnist saadik elanud koos emaga ning lapse ema soovib ka edaspidi lapse elu selliselt korraldada. Menetlusosaliste seisukohad
7.Lapsele määratud esindaja ei toetanud määruskaebust.
8.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu.
9.Eestkosteasutus leidis, et määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §‐ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-22-6421
12.Esmalt lahendab ringkonnakohus lapse ema taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Lapse ema esitas koos määruskaebusega Harju Maakohtu 28.06.2022 määruse elatise osas kompromissi kinnitamise kohta tsiviilasjas nr c-cc-cccc (lisa 1, dtl 261-262 ja 306-307), Harju Maakohtu 21.04.2023 määruse vanemate vahel kokku lepitud lapse ja lapse isa suhtlemise korra kohta tsiviilasjas nr y-yy-yyyy (lisa 2, dtl 263–266 ja 308–311) ja tabeli elatise tasumise kohta (lisa 3, dtl 267-268 ja312-313). Ringkonnakohus ei võta esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuna lisana 2 esitatud suhtluskorra kohtulahend on juba toimikus olemas (dtl 181–184 ja 198–201) ning elatisega seonduvad asjaolud ja tõendid ei ole praeguses hooldusõiguse vaidluses asjakohased (TsMS § 238 lg 1 p 1).
13.Menetluslikult on lapse ema heitnud maakohtule ette, et kohus ei kuulanud menetlusosalisi peale lepitusmenetlust ära. Maakohus kuulas nii vanemad, lapse esindaja kui ka eestkosteasutuse esindaja ära 03.10.2022. Maakohus peatas menetluse 13.10.2022 määrusega perelepituse läbiviimise ajaks ning uuendas asja arutamise 08.03.2023 määrusega. Maakohus põhjendas vaidlustatud määruses, miks ta ei kuulanud menetluses ära last. Kuigi kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotlustega (TsMS § 477 lg 5), tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata (TsMS § 477 lg 4). Praegusel juhul ei palunud lapse ema ega ka teised menetlusosalised, et maakohus kuulaks neid uuesti ära peale lepitusmenetluse luhtumist ja menetluse uuendamist. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kuivõrd kohus oli vanemad juba menetluses isiklikult ära kuulanud ja ei pidanud vajalikuks menetlustoimingut korrata, ei ole maakohus menetlusõiguse normi rikkunud.
14.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas esinevad eeldused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes, kuid eelkõige lapse elukoha määramise osas. Kuigi lapse ema on jätkuvalt palunud anda talle nendes küsimustes ainuotsustusõigus, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et lapse ema avaldusest, menetluses esitatud seisukohtadest ja ka määruskaebusest nähtub, et tema avaldus on suunatud ühise hooldusõiguse lõpetamisele ja nimetatud küsimustes lapse emale ainuhooldusõiguse andmisele. Avaldaja soovib, et saaks tulevikus igakordselt üksi otsustada lapse elukoha, tervise ja hariduse üle.
15.Ringkonnakohus märgib, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ning üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21233, p-d 13-14). Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (vt RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15; 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; 12.02.2016 3-2-1-159-15, p 30).
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei ole vanemate vahel ületamatuid erimeelsusi üheski nendes küsimustes, mille osas lapse ema taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmist (PKS § 137). Samuti ei ole alust nendes küsimustes anda lapse emale otsustusõigust (PKS § 119). Maakohus on jätnud põhjendatult avalduse rahuldamata ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse
2-22-6421 norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Määruskaebusest nähtuvalt ei meeldi lapse emale lapse isa suhtlusmaneer, mis raskendab vanemate läbisaamist. Lapse ema on lapse isa suhtlusstiili tõendamiseks kohtule esitanud lapse isa sõnumid lapse emale (dtl 30–37, tõlge dtl 29; dtl 225–230, tõlge dtl 232–235). Kuigi kolleegium mõistab, et lapse isa võimalik ebaviisakas suhtumine lapse emasse häirib lapse ema, ei saa kohus praegusel juhul üksnes halva suhtlusstiili tõttu võtta lapse isalt osaliselt ära vanemlikke õigusi või neid piirata. Lähtuvalt eespool viidatud Riigikohtu lahendist peaks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks olema üldjuhul vanemate vahel sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Maakohus selliseid erimeelsusi vanemate vahel ei tuvastanud ning ka määruskaebusest ei saa sellisele järeldusele jõuda. Praegusel juhul on kõik lapsega seotud olulised valikud nagu lasteaed, arstid, huvialaringid ja elukoht langetanud lapse ema ning toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole lapse ema enne otsustamist neid küsimusi lapse isaga arutanud. Seega kuigi lapse ema väitel ei ole vanemad suutnud üheski last puudutavas küsimuses olla ühel meelel, ei ole lapse ema toonud veenvalt esile ega tõendanud, et vanemad oleks üldse mõnda lapse elukohta, tervisesse või haridusse puutuvat küsimust arutanud ja jäänud selles osas eriarvamusele. Vaatamata sellel, et eestkosteasutus toetas maakohtu menetluses viimases seisukohas avalduse rahuldamist, leidis eestkosteasutus vastuses määruskaebusele, et kaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaks kinnitust, et oleksid tekkinud reaalselt konkreetsed vaidlused või pinged lapse elukohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes ning ei pidanud seetõttu määruskaebuse rahuldamist lapse huvidega kooskõlas olevaks. Lapsele määratud esindaja on läbivalt olnud avalduse rahuldamise vastu. Asjas esitatud seisukohtade järgi ei ole lapse isa teinud ühtegi takistust lapse ema tehtud otsuste elluviimiseks ning ei ole nõudnud nende otsuste muutmist, st näiteks et laps vahetaks lasteaeda või elaks lapse isa juures. Järelikult ei ole lapse huvid sattunud ohtu ka vanemate ühise hooldusõiguse korral. Lapse isa ei ole teinud sisulisi etteheiteid lapse ema tehtud valikute osas, kuid on soovinud, et lapsega seotud olulisi küsimusi otsustaksid lapse vanemad koos. Kolleegium märgib, et lapse ema väited lapse isa elatise tasumise kohustuse osalise rikkumise kohta ei ole praeguses hooldusõiguse vaidluses asjasse puutuvad.
17.1.Lapse ema väited selle kohta, et lapse isa sooviks lapse panna xxxxxkeelsesse lasteaeda, on jäänud ka määruskaebemenetluses üldsõnaliseks ning lapse isa on sellele vastu vaielnud. Lapse tervisega seonduva osas on lapse ema põhiline seisukoht, et lapse isaga ei pruugi saada tema töö tõttu ühendust, kui on vaja otsustada kiiresti näiteks lapse ravimise üle. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada. On oluline, et vanemad teostaksid ühist hooldusõigust PKS § 118 lg 1 mõttes ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Analoogselt PKS § 120 lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Lapse ema ei ole esile toonud ühtegi juhtumit, mil lapse ema oleks üritanud lapse isaga kiireloomulises küsimuses ühendust võtta ja see ei õnnestunud. Lapse isa on märkinud, et ta on ka tööl olles kättesaadav nii telefoni kui ka interneti teel ning seni on neid kanaleid pidi suhtlus toiminud nii lapse ema kui ka eestkosteasutusega. Seega ei ole praegusel juhul alust arvata, et lapse isa ei saaks hooldusõiguse teostamisega oma töö tõttu hakkama.
2-22-6421
17.2.Lapse elu- ja viibimiskoha osas, mis valmistab lapse emale kõige suuremat muret, samuti vaidlused vanemate vahel puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemate vahel erimeelsust selles, et laps elab emaga. Lapse isa on korduvalt väljendanud, et tal ei ole lapse elukoha suhtes pretensioone (nt dtl 120 ajamärk 00:03:39, dtl 177, dtl 292). Praegusel juhul on lapse ema taotlus lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse saamiseks eelkõige ajendatud hirmust, et lapse isa võib lapse viia Venemaale. See asjaolu ei anna aga kolleegiumi hinnangul alust teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses. Lapse isa on selgitanud, et elab Eestis alates 2 aasta vanusest ja tal on siin ka kindel töökoht (dtl 178). Üksnes asjaolu, et lapse isa ei ole Eesti kodanik, ei anna alust arvata, et ta tahaks lapse viia Eestist ära. Hooldusõiguse asja lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 21). Käesolevalt ei ole lapse isa käitumises olnud märke sellest, et ta tahaks kolida Xxxxxmaale ja viia sinna koos endaga ka laps. Samuti ei ole lapse isa väljendanud sellist soovi ei menetlusdokumentides ega ka toimikus olevates lapse emale saadetud sõnumites.
18.Kolleegium märgib, et kui tulevikus peaksid vanemate vahel tekkima ületamatud erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel, saab vanem vajaduse korral otsustusõiguse saamiseks või hooldusõiguse küsimuses muudatuste tegemiseks uuesti kohtusse pöörduda.
19.Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Lapse ema ei ole määruskaebuses menetluskulude jaotust vaidlustanud.
20.Arvestades vaidluse sisu ning seda, et lapse hooldusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).
21.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.