Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-16598
Kohtuasi
XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise, tervise, valvamise ja suhtlusringkonna määramise ning vara osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Vait Puudutatud isik: YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus osaliselt menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
3.Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas XX avalduse osaliselt, lõpetas XX ja YY ühise hooldusõigus lapse MM suhtes osaliselt ning andis XXle üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas ning määras, et XXl on kohtumääruse alusel eeltoodud küsimustes MM esindusõigus (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-4).
4.2.Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus lapse MM suhtes osaliselt ning anda XXle üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas.
4.3.XXl on kohtumääruse alusel MM esindusõigus resolutsiooni punktis 4.2 nimetatud küsimustes.
4.4.Jätta XX avaldus muus osas rahuldamata.
4.5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
5.Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja, lapse ema) esitas 23.11.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles alaealise lapse MM viibimiskoha (sh elukoha ja reisimise) määramise otsustusõiguse andmist avaldajale.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja ja YY (puudutatud isik, lapse isa) kooselust sündinud MM (laps). Pärast vanemate kooselu lõppemist leppisid vanemad 15.09.2023 kirjalikult kokku, et avaldaja kolib koos lapsega Xxxxxxxx korterist ära elama avaldajale kuuluvasse korterisse aadressiga Xxxxxxxx tn xx-xx, Tallinn. Samuti lepiti kokku, et lapse elukoha aadress muudetakse vastavalt rahvastikuregistris. 15.09.2023 kolis avaldaja koos lapsega Xxxxxxxx xx-xx aadressile, kus nad ka avalduse esitamise ajal elavad. Avaldaja on korduvalt püüdnud rahvastikuregistris lapse elukoha aadressi õigeks muuta, kuid puudutatud isik ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Avaldaja palus lisaks puudutatud isikult nõusolekut lapsega Xxxxxxx reisimiseks, mida puudutatud isik avaldajale ei andnud. Puudutatud isik ei tee avaldajaga lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes koostööd, andes mõista, et lapse elukoha registreerimiseks ja lapsega reisile minemiseks peab avaldaja pöörduma kohtusse. Lisaks jälgib puudutatud isik lapse ja avaldaja liikumisi ning jagab nendega seoses korraldusi ja keelde. Näiteks ei luba puudutatud isik põhjendamatult lapse sõidutamiseks kasutada avaldaja sugulaste ega avaldaja uue kaaslase autot ning jälgib avaldaja ja lapse viibimiskohti.
2.09.01.2024 täpsustas avaldaja avaldust ning taotleb vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja avaldajale üleandmist lapse viibimiskoha määramise, tervise, valvamise ja suhtlusringkonna määramise ning vara osas. Alternatiivselt taotleb avaldaja ainuotsustusõigust lapse vara, tervise, valvamise ning suhtlusringkonna ja viibimiskoha (sh elukoha, reisimise ja lastelaagrites osalemise ning elukoha aadressi registreerimise) osas.
2.1.Avaldaja selgitas, et puudutatud isik tarvitab vaimset vägivalda nii lapse kui ka avaldaja suhtes. Puudutatud isik ei arvesta lapse heaoluga ning kuritarvitab vanema hooldusõigust.
2-23-16598 Seetõttu on avaldaja hinnangul lahenduseks vaid vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja avaldajale üleandmine. Puudutatud isik on keelanud lapse telefonis Family Sharing rakenduse väljalülitamise, et ta saaks lapse liikumist pidevalt jälgida ja avaldajalt lapse liikumiste kohta aru pärida. Puudutatud isik keeldus andmast nõusolekut lapse psühhiaatri vastuvõtule minemiseks (mille ajad olid juba broneeritud), põhjendades seda asjaoluga, et avaldaja varjas tema eest lapse tervist puudutavat teavet. Puudutatud isik on keelanud lapse turvalisuse ettekäändel täiesti alusetult peaaegu kõigil isikutel lapse sõidutamise, sealhulgas avaldaja uuel kaaslasel Indrekul ja kõigil avaldaja sugulastel. Samuti keelas puudutatud isik avaldaja sugulastel lapsele koju külla tulemise, tuginedes enda õigustele korteri kaasomaniku ja lapsevanemana. Puudutatud isik väitis lapsele, et nii avaldaja, avaldaja uus kaaslane Indrek, kui ka kõik avaldaja sugulased on ohtlikud ja keeld on tingitud sellest, et avaldaja sugulased teda (lapse isa) enda juurde külla enam ei soovi. Puudutatud isik nõuab avaldajalt, et viimane kannaks lapsele üle 40 eurot taskuraha kohe pärast lastetoetuse makse tegemist, kuigi vastavat kokkulepet vanematel ei ole, ähvardades teatada Sotsiaalkindlustusametile, et avaldaja ei kasuta lapsetoetust lapse huvides. Seega kuritarvitab puudutatud isik ühist hooldusõigust ka lapse vara puudutavates küsimustes.
3.Puudutatud isik (lapse isa) palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Vanemate vahel sõlmitud kirjalikust kokkuleppest ei tulene, et lapse elukoha aadressi muudetakse rahvastikuregistris. Puudutatud isik andis kohtumenetluse ajal nõusoleku rahvastikuregistris lapse elukoha andmete muutmiseks, mistõttu on ära langenud avaldaja algselt esitatud nõude alus. Põhjendatud ei ole lapse viibimiskoha määramise osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale üleandmine.
3.2.Puudutatud isik ei ole keelanud lapsel reisimist üldiselt, vaid soovis enne reisiks nõusoleku andmist teada, millal ning kuhu avaldaja ja laps plaanivad reisida. Lapse reisimise üle peaksid vanemad ühiselt otsustama. Puudutatud isik muretseb lapse turvalisuse pärast ja soovib teada lapse viibimiskohta, et tal oleks võimalik lapsele vajadusel appi minna.
3.3.Avaldus on põhjendamatu lapse valvamist ja suhtlusringkonna määramist puudutavas osas. Kõnealused hooldusõiguse harud kuuluvad üldjuhul lapse igapäevaelu juurde ja neid otsustab jooksvalt vanem, kelle juures laps parajasti on. Seega ajal, mil laps on avaldaja juures, on avaldajal niikuinii õigus otsustada lapsega seotud igapäevaküsimusi, sh seda, kellega laps parajasti suhtleb. Puudutatud isik ei keela lapsel tema sugulastega suhelda. Lapsel on mobiiltelefonis rakendus Family Sharing, mis võimaldab vanematel teada lapse mobiili asukohta. Vanemate kokkuleppel oli see üks abinõudest puudutatud isiku ja lapse suhtlemiseks pärast vanemate lahku kolimist, samuti selleks, et tagada lapse turvalisus. Puudutatud isik keelas lapsel istuda avaldaja uue elukaaslase autosse, muretsedes lapse turvalisuse pärast. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja elukaaslane agressiivne ja liiklusohtlik juht, kes paneb liikluses ohtu nii enda kaassõitjad kui ka ülejäänud liiklejad.
3.4.Puudutatud isik ei ole keelanud lapsel psühhiaatri vastuvõtule minemist. Puudutatud isik andis avaldajale teada, et ta ei anna nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks enne, kui ta ei ole teinud endale selgeks, mida see teema sisuliselt lapsele tähendab. Puudutatud isik ei öelnud, et ta ei anna vastavat nõusolekut. Puudutatud isiku vastuse saatmise ajal oli vastuvõtuni aega 12 või 13 päeva, kuid avaldaja tühistas vastuvõtu aja juba järgmisel päeval. Seega jäi lapsel psühhiaatri juurde minemata avaldaja tegevuse tõttu. Puudutatud isik tegi paari päevaga endale lapse psühhiaatri vajaduse ja vastava protsessi selgeks ning üritas seejärel lapsele uut aega broneerida, aga uusi aegu enam saada ei olnud.
2-23-16598
3.5.Lapse vara puudutavates küsimustes ei ole vanematel olnud vaidlusi, mis tingiksid selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise.
4.Lapsele määratud esindaja toetas avaldust osaliselt – ühise hooldusõiguse lõpetamise osas lapse viibimiskoha ja tervise küsimustes. Puudutatud isik ei lähtu või ei ole võimeline lähtuma hooldusõiguse teostamisel lapse huvidest. Vanemad leppisid omavahel kokku, et lapse elukoha aadress viiakse vastavusse lapse tegeliku elukohaga. Olenemata kokkuleppest ei andnud puudutatud isik avaldajale infosüsteemis registreeringu muutmiseks vajalikku nõusolekut, vaid soovitas avaldajal pöörduda nõudega kohtusse. Puudutatud isik ei ole menetluses toonud ühtegi sisulist põhjendust, miks ei olnud võimalik lahendada lapse elukoha aadressi muutmine kohtuväliselt. Samas on puudutatud isik kohtumenetluse ajal algatanud ise lapse elukoha registrikande muutmise.
5.Tallinna linn (Xxxxxxxxx Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus on põhjendatud. Pärast kohtusse pöördumist andis puudutatud isik nõusoleku lapse elukoha registreerimiseks, selgitades lastekaitsespetsialistile, et see on lapse huvides. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks puudutatud isik varem nõusolekut ei andnud. Puudutatud isiku kirjast selgub, et vastuseks avaldaja palvele anda nõusolek Xxxxxxx reisimiseks, soovitas puudutatud isik pöörduda kohtusse. Puudutatud isiku poolt keeldumise põhjendamiseks toodud põhjendused ei ole veenvad ega arvesta lapse huve. Vanematevahelise kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et puudutatud isikul ei ole valmidust konstruktiivseks aruteluks last puudutavatel teemadel, mis annab aluse arvata, et ka edaspidi jääb puudutatud isiku nõusoleku saamisega olukord samaks. Puudutatud isiku nõusoleku puudumise tõttu ei saanud laps reisida Xxxxxxx ning ei saanud ka psühhiaatri abi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 11.03.2024 määrusega rahuldati avaldus osaliselt, lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anti avaldajale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku (lapse isa) kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 5022 eurot ning märkis, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb avaldaja vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude esitamisel sellele, et vanematel on olnud erimeelsusi nii lapse elukoha registreerimise, lapse välisriiki reisimise, lapse vara, lapse valvamise ja tema suhtlusringkonna määramise kui ka vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule minemise osas. Puudutatud isik on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et ta ei ole keeldunud vajalike nõusolekute andmisest, vaid on palunud avaldajalt asjaolude täpsustamist või aega asjaolude selgitamiseks.
8.Maakohtu hinnangul esines praeguses asjas alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks põhjusel, et vanemate ühise hooldusõiguse teostamiseks vajalik koostöö on raskendatud ning mitmetes lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes ei ole saavutatud kokkulepet. Vanematel on hooldusõiguse teostamisel sageli ette tulnud erimeelsusi ja tülisid. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on kuritarvitanud hooldusõigust ning see võib jätkuda ka tulevikus.
9.Avaldajale tuleb anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas. Puudutatud isik ei tee avaldajaga koostööd ning keeldub põhjuseta lapse elukohta ja reisimist puudutavate nõusolekute andmisest. Puudutatud isiku vastused avaldajale, sh soovitused pöörduda kohtusse,
2-23-16598 aga ka kohtumenetluses esitatud otsitud põhjendused, annavad alust arvata, et puudutatud isik võib ka edaspidi keelduda nõusolekute andmisest, mille tõttu ei saa laps näiteks reisile minna.
9.1.Avaldaja on tõendanud, et vanemad leppisid kirjalikult kokku, et laps asub elama aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn ning kokkuleppe alusel muudetakse lapse peamise elukoha aadressi alates 15.09.2023. Lapse uude elukohta elama asumisel oli rahvastikuregistris tema aadressiks märgitud Xxxxxxxx tn x-xx, Tallinn. Puudub vaidlus, et laps seal kokkuleppe sõlmimise ajal ei elanud ega ole sinna ka hiljem elama asunud. Avaldaja algatas rahvastikuregistris kande lapse elukoha muutmiseks, teavitades sellest 20.09.2023 puudutatud isikut. Puudutatud isik vastas avaldajale, et sellega on aega kuni 30 päeva. Avaldaja 12.10.2023 e-kirjale, milles avaldaja küsib uuesti puudutatud isiku nõusolekut elukoha kande muutmiseks, vastas puudutatud isik, et nagu ta on eelnevalt öelnud, võib avaldaja pöörduda kohtusse. Kuna puudutatud isik nõusolekut 30 päeva jooksul ei andnud, ei õnnestunud lapse elukohta muuta. Puudutatud isikul puudus mõjuv põhjus elukoha andmete muutmiseks nõusoleku mitteandmiseks. Puudutatud isik on andnud kohtumenetluse ajal vajaliku nõusoleku (algatas vastava kande tegemise infosüsteemis), põhjendades seda lapse huvidega. Kohtumenetluse ajal nõusoleku andmine ei näita seda, et vanem on koostööaldis ja erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel lapse elukoha määramise osas puuduvad.
9.2.Avaldaja küsis 04.11.2023 e-kirjas kirjalikku nõusolekut lapsega reisimiseks. Avaldaja märkis, et tal on plaanis lapsega mingil nädalavahetusel Xxxxxxx minna, kuid kuupäevad selguvad jooksvalt, mistõttu ei tea ta neid öelda. Avaldaja lisas, et reisimise nõusolek ei pea olema konkreetseks kuupäevaks, vaid selle saab anda ka pikemaks ajaks. Puudutatud isik palus samal päeval saadetud e-kirjas saata talle seadusest tulenev info ja täpsed kuupäevad. Kui avaldaja küsis üle, millist seadusest tulenevat infot ta peab puudutatud isikule saatma ning palus puudutatud isikul selgitada, miks ta ei soovi anda ilma kuupäevadeta nõusolekut, arvestades, et kuupäevad ei ole paigas ja nõusoleku saab anda pikemaks ajaks, vastas puudutatud isik, et kui avaldajale midagi ei sobi, pöördugu kohtusse. Kohtumenetluses põhjendas puudutatud isik lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest keeldumist nii sellega, et laps olevat talle väitnud, et ta ei tahagi reisida, kui ka sellega, et avaldaja ei öelnud talle konkreetseid kuupäevi. Vajadust teada reisi sihtkohta ja kuupäevi põhjendab puudutatud isik lapse turvalisuse tagamisega. Kohtu hinnangul puudus puudutatud isikul mõjuv põhjus keelduda nõusoleku andmisest. Veenev ei ole puudutatud isiku põhjendus, et tal on vaja nõusoleku andmiseks teada reisi konkreetseid kuupäevi seoses lapse turvalisuse tagamisega. Esiteks ei maininud puudutatud isik ekirjavahetuses lapse turvalisuse küsimust. Teiseks ei ole puudutatud isik välja toonud, mis põhjusel oleks Xxxxxxx reisimine lapsele ebaturvaline ning miks avaldaja ei saa lapse turvalisust tagada. Avaldaja ei teadnud öelda konkreetseid kuupäevi, kuid selgitas, et reis toimuks nädalavahetusel, s.o mitte kooli ajal. Laps kinnitas nii oma esindajale kui ka kohtule soovi reisida vähemalt lähiriikidesse nagu Xxxxxxx ja Yyyyyyyy.
9.3.Avaldajale tuleb anda ainuhooldusõigus lapse tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. Vanemate erimeelsuste tõttu jäi lapsel minemata psühhiaatri vastuvõtule, mida olid pidanud vajalikuks nii lapsega tegelev psühholoog kui ka tema perearst. Puudutatud isik ei ole alati toiminud lapse huvisid arvestavalt, vaid on pidanud enda eesmärkide (anda avaldajale mõista, et puudutatud isiku nõudmiste täitmata jätmisel on tagajärjed) saavutamist lapse heaolust olulisemaks. 11.10.2023 e-kirjas kirjutas avaldaja, et psühholoog soovitas lapsel pöörduda perearsti kaudu psühhiaatri poole, kuna tema emotsionaalse kurnatuse testid olid depressiivsed. Puudutatud isik vastas avaldajale 12.10.2023 e-kirjas, et „mis puudutab M viimist psühhiaatri juurde, siis sellele ma sulle täna nõusolekut ei anna. Arvestades kõike eelnevat, kus sa oled M tervisega seonduvat informatsiooni minu eest otseselt varjanud ja hiljem, kui ma olen küsinud, siis alles teada andnud kirjalikult. Viin ennast selles osas rohkem
2-23-16598 teemaga kurssi“. 12.10.2023 e-kirjas kirjutas avaldaja: „Saan ma õigesti aru, et see, et sa tunned, et sinu eest on midagi varjatud, kaalub üle M vaimse tervise? Ja sa eksid faktidega, suuliselt oled sa infot M kohta saanud juba eelnevalt. Aga selge, kirjutan arstile, et peame visiidid tühistama“. Kohtumenetluses selgitas puudutatud isik, et ta ei keelanud lapsel psühhiaatri vastuvõtule minemast, kuid vajas aega asjaolude selgitamiseks. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et uuris lapse psühhiaatri vastuvõtule minemise vajaduse kohta ning veendus, et laps vajab vastuvõttu. Selleks ajaks oli avaldaja aga vastuvõtu ajad juba tühistanud ja puudutatud isikul ei õnnestunud lapsele uut aega panna. Kohus märkis, et arvestades, et laps oli psühhiaatri vastuvõtule registreeritud perearsti kaudu psühholoogi soovitusel ning avaldaja ekirjas toodud põhjalikku teavet, jääb arusaamatuks, mis asjaolusid oli puudutatud isikul veel vaja nõusoleku andmiseks välja selgitada. Puudutatud isik on 12.10.2023 e-kirjas üheselt keeldunud psühhiaatri vastuvõtule minemiseks nõusoleku andmisest. Lausest „Viin ennast selles osas rohkem teemaga kurssi“ ei ole võimalik selgelt aru saada, millega puudutatud isik ennast kurssi viib ega seda, et see on vajalik nõusoleku andmise otsustamiseks. Seejuures vastas puudutatud isik 12.10.2023 e-kirjale soovitusega kohtusse pöörduda (13.10.2023 e-kiri), mitte ei palunud vastuvõttude tühistamisega oodata kuni ta otsustab, kas anda nõusolek psühhiaatri vastuvõtule minekuks.
10.Lapse valvamise osas on avaldaja toonud välja selle, et puudutatud isik jälgib pidevalt lapse liikumist ja viibimiskohta lapse telefoni paigaldatud mobiilirakenduse Family Sharing kaudu ning pärib seejärel avaldajalt ja lapselt selle kohta. Puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui laps oma telefonis Family Sharing rakenduse välja lülitab. Laps ütles kohtule 26.02.2024 ärakuulamisel, et ta on kõnealuse rakenduse välja lülitanud. Eeltoodut arvestades puudus kohtu hinnangul vajadus lapse valvamise osas hooldusõiguse muudatuste tegemiseks. Samuti ei ole alust anda selles osas avaldajale ainuotsustusõigust.
11.Suhtlusõiguse osas on avaldaja toonud välja selle, et puudutatud isik on keelanud lapsel istuda avaldaja elukaaslase või ema sugulaste autosse, samuti keelanud avaldaja sugulastel last tema kodus külastada. See, milline kolmas isik võib last sõidutada või teda kodus külastada, on kohtu hinnangul tavahoolduse küsimus, mida lapsega koos elav vanem saab otsustada ainuisikuliselt. Teisel vanemal ei ole üldjuhul õigust sellistesse otsustesse sekkuda. Ka puudutatud isik nõustus ärakuulamisel, et tegemist on tavahoolduse küsimustega ja tal ei ole õigust keelata lapsel sõita näiteks avaldaja elukaaslase või sugulase juhitavas sõidukis. Seetõttu ei ole alust teha hooldusõiguses muudatusi lapse suhtlusringkonna määramist puudutavas osas ega anda avaldajale vastavas küsimuses ainuotsustusõigust.
12.Lapse varahooldusõiguse üleandmise vajadust põhjendab avaldaja sellega, et puudutatud isik on lapselt ära võtnud tahvelarvuti ning samuti on vanematel erimeelsused selle üle, kui palju peaks avaldaja lapsele taskuraha andma. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et võttis lapselt ära enda kingitud tahvelarvuti üheks nädalaks, kuna laps rikkus puudutatud isiku pandud keeldu sõita avaldaja elukaaslase autos. Puudutatud isik möönis, et tema käitumine ei olnud õige ja täna ta selliselt enam ei käituks. Ei ole vaidlust, et laps sai tahvelarvuti umbes nädala möödumisel tagasi. Kohtu hinnangul ei puuduta see küsimus mitte niivõrd lapse vara, kui kasvatusmeetodeid, s.o isikuhoolduse teostamist. Taskuraha osas nõustus puudutatud isik ärakuulamisel, et kummalgi vanemal on õigus otsustada, kui palju ta lapsele taskuraha annab. Puudutatud isik selgitas ka, et on teinud lapse kontolt ekslikult mõningaid ülekandeid, kuid on selle avastamisel raha alati lapsele tagasi kandnud ning viimasel ajal ei ole seda enam juhtunud (internetipangas on muudetud maksete tegemise tehnilist lahendust). Seega ei nähtu, et lapse vara küsimuses esineksid sellised olulised erimeelsused, mis oleks aluseks lapse varahooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Tuvastatud ei ole, et puudutatud isik ohustaks lapse vara. Puudub vaidlus, et puudutatud isik maksab lapsele regulaarselt elatist.
2-23-16598
13.Kuigi asjas on tuvastatud puudutatud isiku poolt hooldusõiguse kuritarvitamine ning see, et vanematel puudub mitmetes aspektides üksmeel hooldusõiguse teostamise osas, ei tuvastanud kohus, et vanemad ei suudaks üldse koostööd teha ja kokkuleppeid saavutada. Lapse huvisid arvestavalt on praegusel juhul võimalik selline lahendus, et vanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse osas, mis on kõige enam vaidlusi tekitanud. Seetõttu ei ole vajalik vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine.
14.Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-41-08, p 18). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). Hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlusi peetakse lapse huvides ning praktikas jäetakse sellistes vaidlustes menetlusosaliste menetluskulud enamasti nende endi kanda, sõltumata sellest, mis ulatuses avaldus rahuldatakse. Kohus arvestas menetluskulude jaotuse määramisel siiski, et kohtuvaidluse on põhjustanud puudutatud isik oma hooldusõigust kuritarvitava käitumisega, seejuures on ta korduvalt ise soovitanud avaldajal kohtusse pöörduda. Seetõttu ei pidanud kohus praegusel juhul määravaks seda, et avaldus on rahuldatud osaliselt. Selles osas, milles avaldus jääb rahuldamata, on avalduse esitamise tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine ja nõudmised/keelud. Oma käitumise ekslikkust selles osas tunnistas puudutatud isik ka ärakuulamisel. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 5022 eurot (lepingulise esindaja kulu 5000 eurot + riigilõiv 10 eurot + parkimiskulu 12 eurot). Määruskaebus
15.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse ema menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik palus jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
16.Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ja kaalutlusõigust. Maakohus jättis arvestamata, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Asjaolu, et puudutatud isik ei andnud piisavalt kiiresti avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks, mistõttu tühistas avaldaja psühhiaatri aja ära, ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku käitumine oli aluseks avaldaja poolt täiendavate nõuete kohtusse esitamisel. Õiglane ei ole jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda olukorras, kus puudutatud isik ei ole täiendatud avalduse esitamiseks põhjendatud alust andnud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks jättis ta avaldaja menetluskulud sisuliselt täies ulatuses puudutatud isiku kanda olukorras, kus esitatud avaldus rahuldati kohtu poolt vaid ca 20% ulatuses. Sellises olukorras oleks olnud põhjendatud jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda vajalikus ja põhjendatud määras ja mitte suuremas ulatuses kui 20%. Igal juhul on avaldaja menetluskulud põhjendamatult suured. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
17.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega ületanud menetluskulude kindlaksmääramise osas diskretsioonipiire. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
2-23-16598
17.1.Avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku pahatahtlikust käitumisest. Puudutatud isikul puudusid küsitud nõusolekute andmiseks tegelikud põhjused. Tõele ei vasta väide, et puudutatud isik soovitas emal kohtusse pöörduda vaid nõusoleku saamiseks lapse rahvastikuregistri aadressi muutmisel. Lapse reisimise nõusoleku küsimisele vastas puudutatud isik e-kirja teel, et „Nagu ma varem olen kirjutanud, kui sulle midagi ei sobi, pöördu kohtusse“. Eelnevalt nimetatud „pöördu kohtusse“ vastuse sai avaldaja ka siis, kui puudutatud isik oli psühhiaatri vastuvõtule nõusoleku andmisest keeldunud. Selle peale küsis avaldaja, et kas tõesti puudutatud isik tunneb, et see, et tema eest on midagi varjatud, kaalub üle lapse vaimse tervise. Selliste e-kirjade kaudu andis puudutatud isik väga selgelt mõista, et ükskõik millises last puudutavas küsimuses on avaldajal vaja saada puudutatud isiku nõusolek ning see on eluliselt võimalik ainult kohtu kaudu.
17.2.Tõele ei vasta väide nagu avaldaja oleks ennatlikult avalduse esitanud, kuivõrd puudutatud isik ei jõudnud „piisavalt kiiresti“ avaldajale nõusolekut psühhiaatri juurde minekuks anda. Puudutatud isik on 12.10.2023 e-kirjas üheselt keeldunud psühhiaatri vastuvõtule minemiseks nõusoleku andmisest. Seejuures vastas puudutatud isik avaldaja 12.10.2023 e-kirjale soovitusega kohtusse pöörduda (13.10.2023 e-kiri), mitte ei palunud vastuvõttude tühistamisega oodata, kuni ta otsustab, kas anda nõusolek või mitte. Isegi kui pidada visiitide tühistamist ennatlikuks, arvestades, et esimese visiidini oli jäänud enam kui 10 päeva, siis puudutatud isiku vastusest nähtus, et ainuke viis nõusoleku saamiseks on kohtusse pöördumine.
17.3.Kuivõrd üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on hooldusõigust kuritarvitanud, millest tulenevalt oli avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma, on kohus õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21).
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Muus osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada.
21.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
22.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
2-23-16598 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Seejuures tuleb arvestada ka kohtusse pöördumise põhjendatust ning avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).
24.Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja esitatud nõuded ja nende rahuldamise ulatust, saab maakohtule käesoleval juhul menetluskulude jaotuse määramisel ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Avaldaja palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda avaldajale ainuhooldusõigus seoses lapse viibimiskoha määramisega (elukoha määramine, reisimise õigus), tervise küsimuses (psühhiaatri juurde pöördumine), valvamise õiguse osas, suhtlusringkonna määramise osas ning vara hooldusõiguse osas. Maakohus on pidanud avaldaja avaldust põhjendatuks elukoha, reisimise ja tervise küsimustes ning on jätnud avalduse rahuldamata valvamise õiguse, suhtlusringkonna määramise ja varahooldusõiguse küsimustes.
25.Ringkonnakohus märgib, et kuna kohtul on TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel lai kaalutlusõigus, siis on põhimõtteliselt avatud kõik §-s 162 ja §-s 163 kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (TsMS I komm (2017), § 172, p 3.3.1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et avalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 12.04.2023, 2‐20‐2549, p 19), v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
26.Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et selles osas, milles avaldus jääb rahuldamata, on põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, kuna avalduse esitamise on tinginud suuresti puudutatud isiku kohatu käitumine ja nõudmised/keelud. Kui elukoha, reisimise ja tervise küsimustes nähtub vanemate vahelisest e-kirjavahetusest, et vanemad eeltoodud küsimustes kohtueelselt kokkuleppele ei jõudnud (maakohus tuvastas ka, et nimetatud küsimustes pöördus avaldaja põhjendatult kohtu poole ning samuti pidas maakohus põhjendatuks nendes küsimuses avalduse rahuldamist) ning seetõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole, siis valvamise õiguse, suhtlusringkonna määramise ja varahooldusõiguse küsimustes vanematel kohtumenetluses vaidlus puudus. Seetõttu ei pidanud maakohus nendes küsimustes põhjendatuks avalduse rahuldamist. Maakohus on märkinud, et puudutatud isik kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui laps oma telefonis Family Sharing rakenduse välja lülitab ning laps kinnitas ärakuulamisel kohtule, et ta on kõnealuse rakenduse välja lülitanud. Suhtlusringkonna määramise osas nõustus puudutatud isik ärakuulamisel, et tegemist on tavahoolduse küsimustega ja tal ei ole õigust keelata lapsel sõita näiteks avaldaja elukaaslase või sugulase juhitavas sõidukis. Varahooldusõiguse osas tuvastas maakohus, et asja materjalidest ei nähtu, et lapse vara küsimuses esineksid sellised olulised erimeelsused, mis oleks aluseks lapse varahooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Samuti ei ole puudutatud isik ohustanud lapse vara. Seega, arvestades kohtuasja olemust
2-23-16598 (hooldusõiguse vaidlus) ning seda, et praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse osaliselt, ei ole õiglane jätta menetluskulusid täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
27.Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus menetlusosaliste väited, mis puudutavad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist maakohtus.
28.Eelpooltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse kulud jätta samuti TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
29.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.