Apellantide seaduslik esindaja A.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): M.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2024 Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
Edasikaebamise kord
otsus
ja
saata
tsiviilasi
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.K. (hageja) esitas 20. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi A.A. ja B.B. (kostjad) vastu Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1028 (30. märtsi 2021 määrus) välja mõistetud elatise vähendamiseks. 20. novembri 2023 täpsustuses palus hageja järgmist: vähendada elatis 0 euroni kuus ning klassi- ja trennikaaslaste sünnipäevakingituste kulu tasub kumbki vanem tema suhtlusperioodi ajal toimuvate sünnipäevade osas. Alternatiivselt palus hageja vähendada elatist kummagi kostja ülalpidamiseks elatiskalkulaatorist tulenevalt 30 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja ja A.K. (kostjate ema) ühised lapsed. Tartu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-21-1028 hageja hagis kostjate ema vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus kinnitas 30. märtsi 2021 määrusega poolte kompromissilepingu, millega lepiti mh kokku elatise maksmise uutes tingimustes selliselt, et hageja tasub poolte ühiste laste ülalpidamiseks mõlemale igakuiselt elatist 95 eurot. Kuna kostjate regulaarsed kulutused on oluliselt vähenenud, samas kui lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on suurenenud ning kostjad elavad peaaegu võrdse aja mõlema vanema juures, mil vanemad pakuvad neile ülalpidamist vahetult, peaks kostjate ema saama kõik kostjate kulud kaetud toetuste arvelt ja elatis ei ole põhjendatud.
2.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kompromissilepingu alusel tasub hageja kostjate emale elatist kostjate ülalpidamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ja ema ostab kostjatele kõik vajalikud riided ja jalanõud. Kostjate ajaline jaotus vanemate vahel ei ole muutunud. Hageja oli kompromissi sõlmimise ajal teadlik, et vanema lapse eelkool ja lasteaed lõppevad ning elatise kujunemisel arvestati sellega etteulatuvalt. Lasterikka pere toetuse suurendamine ei anna alust elatise vähendamiseks. Mõlemad vanemad kannavad kostjatega seonduvaid vahetuid kulusid (toit, transport) vastavalt kummagi juures viibimise ajale ning elatisraha suurust mõjutab see marginaalselt. Elatisraha peamiseks eesmärgiks on katta muud kulud, mida kannab kostjate ema ainuisikuliselt. Kulutused on 2,5 aasta jooksul tõusnud ca 246 euro võrra kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt, vähendas 30. märtsi 2021 määrusega kokkulepitud elatise suurust ning mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 30 eurot kuus alates 20. septembrist 2023 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus otsustas, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ja indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse PKS § 101 lg-d 5 ja 6. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Vaidlust ei ole, et kostjad elavad vahelduvalt mõlema vanema juures ja on keskmiselt 13 päeva kuus hagejaga ning kostjate igapäevakulutused (eluase, toit, transport) katab see vanem
vahetult, kelle juures kostjad viibivad. Arvestades, et vanemate vahel on vaidlus selle üle, kes ja millises ulatuses kannab kostjate muud kulud (nt kooli- ja trennikaaslaste sünnipäevakingitused, riided ja jalanõud, huvitegevus ja selleks vajalik varustus jne), ei ole põhjendatud vähendada elatist 0 euroni. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate tõendid kulutuste kohta enne hagi esitamist. Kui kostjad leiavad, et kummalegi tuleb tasuda elatist 95 eurot kuus, mis on rohkem kui PKS § 101 lg 1 alusel makstav elatis, tuleb kulutusi tõendada. Hinnates kulutusi huviharidusele, koolitoidule ja sideteenustele, vastab nende vajalik ja põhjendatud suurus PKS § 101 lg 1 alusel arvutatule. Sealjuures tuleb vanematel arvestada, et kulutused riietele ja jalanõudele tuleb teha mõlemal, mitte emal, nagu nägi ette 30. märtsi 2021 kokkulepe.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1), sest maakohus jättis tuvastamata ja hindamata TsMS § 459 lg 1 kohaldamise eeldused. Maakohus ei tuvastanud, sealjuures kummagi kostja kohta eraldi, millised olid kompromissi aluseks olnud asjaolud ja kas need on muutunud ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada. Otsusest ei selgu, miks võttis maakohus aluseks PKS §-i 101 ja kuidas jõudis seisukohale, et kummagi kostja elatist tuleb vähendada 30 euroni. TsMS § 459 lg 1 alusel elatise vähendamise eeldused ei ole ka täidetud, kompromissi sõlmimist mõjutanud asjaolud ei ole muutunud ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada. Kompromissi sõlmimisel ei lähtutud miinimumelatisest, vaid võeti aluseks kostjate kulutused. Maakohtu põhjendused on vastuolulised ning kostjate tõendite tähelepanuta jätmine ei ole õiguspärane. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et kuna hageja ei osale kostjate kulude kandmisel kõikides kululiikides, annab ta ülalpidamist oluliselt väiksemas proportsioonis, kui on kostjate tema juures viibimise aeg (PKS § 102). Maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjad ei pidanud hagi rahuldamata jätmiseks oma kulutusi tõendama. Hageja kohustus oli tõendada, et kompromissi aluseks olnud asjaolud on muutunud ulatuses, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-le 5. Maakohus indekseeris elatise, kuid ei märkinud, millistest komponentidest summa koosneb ja mitu päeva kuus kostjad isa juures viibivad. Maakohus selgitas põhjendavas osas, et edaspidi peavad tegema kulutusi riietele ja jalanõudele nii hageja kui kostjate ema, kuid otsuse resolutsioonis seda 30. märtsi 2021 määrusest tulenevat tingimust ei muutnud. Hageja ei esitanud selles osas ka nõuet.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda. Maakohus ei ole põhjendamiskohustust rikkunud, ehkki otsus oleks saanud olla TsMS § 459 lg 1 kohaldamise eelduste täitmise ja elatise kujunemise osas selgesõnalisem. Maakohus käsitles elatise vähendamist põhjendavate asjaoludena kostjate kulutuste vähenemist, aga ka laste- ja lasterikka pere toetuste suurenemist. Ebaregulaarseid kulusid ei ole põhjendatud arvesse võtta. Maakohus lähtus vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 PKS § 101 miinimumelatise määrast, võttes arvesse ka PKS §-s 102 sätestatu. Kostjate viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 ei ole asjakohane. Hageja lepingulise esindaja
10.märtsi 2021 e-kirja ei ole võimalik elatise kujunemisel arvesse võtta, sest see ei sisaldu tsiviilasja nr 2-21-1028 toimikus. Kompromissisumma kujunemine ei ole täpselt teada, seetõttu ei saa üheselt väita, et arvesse ei võetud miinimumelatise regulatsiooni. Muutunud asjaoluks on ainuüksi alates 1. jaanuarist 2022 PKS § 101 elatise arvestamise põhimõtete muutumine ning alates 1. veebruarist 2023 lasterikka pere toetuse arvestamine vastavalt PKS § 101 lg-le 5. Maakohus ei mõistnud elatist kokku välja vähem kui elatiskalkulaatori järgi, kuigi korrektne
olnuks märkida kummagi kostja elatise täpne suurus. Ringkonnakohtul on võimalik otsust täpsustada. Maakohus määras tõendamiskoormise õigesti. Hageja välja toodud regulaarsed kulud ja arvutuskäik kinnitavad kulude vähenemist, kostjad ei esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Pooled ei leppinud kokku selles, et ema tasub ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses võrreldes sellega, kui ta peaks tasuma vastavalt lastega koos oldud ajale. Kompromissi p 1.4.3 tähendab üksnes seda, et vanemad jagasid omavahel riiete ja jalanõude ostmise kohustuse selleks, et neid ei ostetaks topelt; kulud tuleb teha vanemate ühiste panuste (st hageja tasutava elatise ja kostjate ema samaväärse panuse) ning riigipoolsete toetuste arvelt. Kohtuotsuse resolutsioon vastab TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Võimalik ei ole, et pärast uut otsust kehtiks ka varasem otsus. Hageja nõustub, et resolutsioonis ei ole välja toodud, millistest komponentidest elatis 30 eurot koosneb, kuid seda on võimalik täpsustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ning saata asi TsMS § 656 lg 1 p 2 ja lg 2 teise lause alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja esitas käesolevas asjas hagi kostjate vastu 30. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1028 välja mõistetud elatise vähendamiseks. Tsiviilasjas nr 2-21-1028 menetleti hageja hagi kostjate ema A.K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja menetlus lõpetati 30. märtsi 2021 määrusega hageja ja A.K. (pooled) allkirjastatud kompromissi kinnitamisega (dtl 7–9). Kompromissi p-s 1.2 leppisid pooled kokku, et notari 17. oktoobril 2018 tõestatud elatisraha maksmise kokkulepe ja nõusolek sundtäitmisele allumiseks loetakse alates 31. jaanuarist 2021 lõppenuks. Punktis 1.3 kinnitasid pooled, et pärast kohtutäituri poolt hageja jaanuari elatisevõla ülekandmist A.K. kontole on hageja kuni kompromissilepingu sõlmimiseni poolte ühistele lastele elatise tasunud ja pooltel puuduvad selle perioodi eest teineteise suhtes nõuded. Punktis 1.4 leppisid pooled kokku elatise maksmise uutes tingimustes, mis on järgmised: hageja tasub poolte ühiste laste A.A. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 95 eurot ja B.B. ülalpidamiseks 95 eurot alates 1. aprillist 2021 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni (p 1.4.1); hageja tasub igakuise elatise hiljemalt iga kalendrikuu 5. kuupäevaks A.K. arvelduskontole, märkides selgitusse „elatis“ (p 1.4.2); A.K. ostab kõik lastele vajalikud riided ja jalanõud (p 1.4.3). Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi muutmiseks on seaduses sätestatud erikord (TsMS § 459). TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 kohaldub koosmõjus TsMS § 432 teise lausega ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11). Kuigi kompromissi p 1.4.1 järgi maksab hageja elatist kostjate ülalpidamiseks, tasub ta p 1.4.2 järgi raha kostjate emale, ning kompromissist nähtub, et kompromissi poolteks on kostjate ema ja hageja. Ringkonnakohtu hinnangul saab kompromissis kokkulepitut pidada vanemate ülalpidamisekohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese
lause mõttes ning sellest tulenevad õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate vahel lapse elatise kohta sõlmitud kompromissi saab muuta vanemate omavahelises suhtes. Hagejal ei ole alust esitada hagi kostjate vastu, sest kostjad ei ole kompromissi poolteks, pooleks on kostjate ema. Isegi kui kostjaid pidada kompromissi järgi iseseisva täitmisnõudega kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 2 mõttes, on lepingu muutmise õigus VÕS § 80 lg 6 järgi lepingupooltel (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-172426, p-d 12.1–12.3). Eeltoodut arvestades on hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärk üksnes kostjate ema, mitte kostjate vastu hagi esitamisega. Kuna kohaseks kostjaks on kostjate ema, tulnuks jätta hagi kostjate vastu rahuldamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega rahuldas maakohus ebaõigesti kostjate vastu esitatud hagi osaliselt. Samas jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse. Maakohtul tulnuks TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtida eeltoodule hageja tähelepanu ja selgitada, et hagi saaks menetleda juhul, kui see esitatakse kostjate ema vastu, kes kompromissi sõlmis. Ka Riigikohus on märkinud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 16). Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse TsMS § 656 lg 1 p 2 ja lg 2 teise lause alusel, sest maakohus muutis kostjate ema õigusi ja kohustusi reguleerivat kohtulahendit, kaasamata teda kostjana menetlusse, ning rikkus oluliselt ka muid menetlusnorme, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb viia läbi uus eelmenetlus ning mh anda hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaeg hagiavalduse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (eelkõige kostja asendamiseks TsMS § 208 järgi või praeguste kostjate vastu esitatud hagi muutmiseks). Kui hageja puudusi ei kõrvalda, saab kohus jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Kuna rikkumise kõrvaldamine eeldab uue eelmenetluse läbiviimist, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ning puuduste kõrvaldamise korral uue kostja vastu või muudetud hagi lahendamist, ei saa ringkonnakohus rikkumist ise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kui hageja soovib nt kostja asendamist, ei ole TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi tervikuna läbivaatamata jätmine põhjendatud. Seda arvestades ei pea ringkonnakohus võimalikuks TsMS § 657 lg 3 alusel ise hagi läbivaatamata jätmist otsustada.
8.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei käsitle ringkonnakohus poolte muid väiteid.
9.Menetluskulude jaotus tuleb jätta TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.