Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-21-10883 eurot ületavas osas ja edasiulatuva elatise alates 23.01.2023. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-21-10883 ei täida ülalpidamiskohustust. Vanemate vahel on käimas suhtluskorra vaidlus tsiviilasjas nr xxx-xxxxx ning alates 01.01.2022 saab arvestada ema ja kaksikute suhtlemise päevi. Kostja vastuväited

vanema poja ülalpidamiseks kulub 555,03 eurot kuus, noorema poja ülalpidamiseks 520,03 eurot kuus ja tütre ülalpidamiseks 600,03 eurot kuus;

2-21-10883 -

-

vanemate algse kokkuleppe järgi pidid kaksikud hakkama elama vahelduvalt kahe nädala kaupa kummagi vanema juures; 2021 märtsis, aprillis ja mais elasid kaksikud iga kuu kaks nädalat ema juures; 2021 märtsis elas vanem poeg kaks nädalat ema juures; ema kandis ajavahemikul 01.04.–01.07.2021 vanema poja toidukulu 26,66 euro ulatuses ning ajavahemikul 01.06.–31.08.2021 noorema poja toidukulu 54,65 euro ulatuses ja tütre toidukulu 51,98 euro ulatuses; vanematel oli 2021 juulis juttu elatise maksmisest, kuid ema ei ole elatise maksmisega nõustunud; ema ei ole lastele elatist maksnud; vanemad ei ole leppinud kokku, et kostja ostab lastele asju; otsuse tegemise ajal elavad kõik lapsed isa juures; Harju Maakohus määras 07.03.2022 määrusega laste ja ema vahelise suhtlemise korra, mille kohaselt viibivad kõik lapsed ema juures igal paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni ning kaksikud lisaks igal paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni (vanem poeg võib soovi korral ka viibida), paaris aastal 23.–25.12 emaga ning 26.12 ja 31.12–01.01 isaga ning paaritul aastal vastupidi, emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga, suvepuhkuste ajal vastavalt kokkuleppele või 17.–30.06 ja 01.–14.08 emaga; kohtumäärus ei ole jõustunud; laste isale laekub toetus 520 eurot kuus (173,33 eurot lapse kohta); 2021 oli miinimumelatis oli kõigi laste puhul 292 eurot kuus; 01.01.2022–31.03.2022 poegade puhul 163,44 eurot kuus ja tütre puhul 143,44 eurot kuus; alates 01.04.2022 poegade puhul 175,64 eurot kuus ja tütre puhul 155,64 eurot kuus; ema keskmine sissetulek on 1398,05 eurot kuus; isa keskmine sissetulek on 2500 eurot kuus.

vanema poja kasuks ajavahemikul 10.07.2021–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud elatis 1690,01 eurot (5 × 200 + 141,94 (200 : 31 × 22 päeva) + 182,69 × 3) ning alates 01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 186,32 eurot kuus; noorema poja kasuks ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud elatis 1473,24 eurot (3 × 260,02 + 182,01 (260,02 : 30 × 21 päeva) + 170,39 × 3) ning alates 01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 175,64 eurot kuus; tütre kasuks ajavahemikul 09.09.202–31.03.2022 sissenõutavaks muutunud elatis 1569,18 eurot (3 × 292 + 204,40 (292 : 30 × 21 päeva) + 192,53 × 3) ning alates 01.04.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni elatis 196,16 eurot kuus.

Kostja ei ole toonud välja lastega seotud kulutuste kandmist ulatuses, mis vastaks ligilähedaselt poolele igakuiste vajaduste ulatusele ning ülalpidamiskohustus ei saa olla vahetult täidetud kulutuste tegemisega vajalike asjade ostmiseks, kui lapse eest vahetult hoolitseva vanemaga ei ole selliste asjade ostmises kokku lepitud. Lapsed elavad isa juures, laste ja ema suhtlus on kaootiline ning suhtlust korraldav maakohtu määrus ei ole veel jõustunud. Puudub kokkulepe või kohtulahend, mis näeks ette mõne lapse viibimise ema juures seitse ööpäeva kuus või enam. Eeldades, et kohtumäärus jõustub, jätkub ka tulevikus laste senine elukorraldus, mille kohaselt elavad lapsed põhiliselt isa juures ja käivad emaga määratud aegadel kohtumas. Sellise elukorralduse puhul langeb laste vahetu ülalpidamise põhiraskus isale. Ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures, saab eeldada, et lahus elav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Kostja on küll ostnud lastele mõningaid riideid ja kooliasju, kuid tegemist ei ole olnud vanemate

2-21-10883 vahel kokku lepitud kuludega. Vanemate vahel puudub koostöö ja vanemad ei suhtle kulutuste teemal. Kostja ei ole toonud esile ühtki objektiivset takistust, mis takistaks tal anda lastele miinimummääras ülalpidamist, kuid arvestades seda, et poegade igakuised vajadused olid 2021 miinimumist väiksemad (277,52 eurot ja 260,02 eurot kuus), tuleb seda 2021 elatise suuruse määramisel arvestada. Arvestades vanemate sissetulekute suurust, jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi selliselt, et isa peab kandma ülalpidamiskohustust miinimumelatist ületavate kulude kandmisel 64,89% ulatuses ja ema 35,11% ulatuses. Kostja peab andma lastele ülalpidamist järgmiselt: -

-

-

vanem poeg: o kuni 31.12.2021 – 277,52 eurot kuus (nõue 200 eurot kuus); o 01.01.2022–31.03.2022 – 163,44 + 19,25 (vajadused 555,03 miinus toetus 173,33= 381,70 miinus isa § 101 lg 1 163,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 163,44 = 54,82 × ema proportsioon 35,11%) = 182,69 eurot kuus; o alates 01.04.2022 – 175,64 + 10,68 (vajadused 555,03 miinus toetus 173,33 = 381,70 miinus isa § 101 lg 1 175,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 175,64 = 30,42 × ema proportsioon 35,11%) = 186,32 eurot kuus; noorem poeg: o kuni 31.12.2021 – 260,02 eurot kuus; o 01.01.2022–31.03.2022 – 163,44 + 6,95 (vajadused 520,03 miinus toetus 173,33= 346,67 miinus isa § 101 lg 1 163,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 163,44 = 19,79 × ema proportsioon 35,11%) = 170,39 eurot kuus; o alates 01.04.2022 – 175,64 + 0 (vajadused 520,03 miinus toetus 173,33= 346,67 miinus isa § 101 lg 1 175,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 175,64 = -4,61) = 175,64 eurot kuus; tütar: o kuni 31.12.2021 – 292 eurot kuus; o 01.01.2022–31.03.2022 – 143,44 + 49,09 (vajadused 600,03 miinus toetus 173,33 = 426,7 miinus isa § 101 lg 1 143,44 miinus ema PKS § 101 lg 1 143,44 =139,82 × ema proportsioon 35,11%) = 192,53 eurot kuus; o alates 01.04.2022 – 155,64 + 40,52 (vajadused 600,03 miinus toetus 173,33 = 426,70 miinus isa § 101 lg 1 155,64 miinus ema PKS § 101 lg 1 155,64 = 115,42 × ema proportsioon 35,11%) = 196,16 eurot kuus.

Puudub mõjuv põhjus PKS § 100 lg 2 tähenduses, mis annaks kostjale õiguse nõuda, et ta saaks anda ülalpidamist muul viisil kui raha maksmisega, sh kulude vahetu kandmisega ning ülalpidamiskohustust ei saa lugeda täidetuks ulatuses, milles kostja on alates hagide esitamisest teinud vahetuid kulutusi. Kostjale pidi olema teada, et hagejate isa vaidleb vastu ülalpidamise andmisele muul viisil kui raha maksmisega. Olukorras, kus vanemate suhted on halvad ja omavahel kulutuste osas ei suudeta kokku leppida, ei ole mõistlik ülalpidamiskohustuse täitmine lastele asjade ostmise ja muu vahetu ülalpidamise näol, kuna see võib saada uute konfliktide allikaks, samas ei pruugi laste vajadused saada täidetud. On mõistlik, et vahetud kulutused teeb laste vahetu ülalpidamise põhiraskust kandev vanem, kes on laste vajadustega kõige paremini kursis, ning teine vanem annab ülalpidamist rahas.

2-21-10883 -

vanema poja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.04.2021–01.07.2021 805,9 eurot (832,56–26,66); noorema poja ülalpidamiseks ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 725,41 eurot (780,06–54,65); tütre ülalpidamiseks ajavahemikul 01.06.2021–31.08.2021 824,02 eurot (876–51,98).

Kaksikute tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta märtsi, aprilli ja mai osas rahuldamata, sest kaksikud olid neid kuudel kaks nädal ema juures ja ema pidas neid vahetult ülal ega võinud vanemate vahelist kokkulepet arvestades mõistlikult ette näha elatisenõuete esitamist. Samuti tuleb jätta rahuldamata vanema poja tagasiulatuv elatisenõue märtsi eest, sest vanem poeg elas märtsi kaks viimast nädalat emaga. Aprillis ta ema juures ei viibinud. Mais viibis tütar ema juures ööbimisega 3 päeva. Juunis viibisid kaksikud ema juures järjest 8. ja 9. kuupäeval (2 päeva) ning 11.–16. kuupäeval (6 päeva) viibisid juures kõik lapsed. Juulis viibisid kõik lapsed ema juures järjest 14.-17. kuupäeval (3 päeva) ning vanem poeg ja noorem poeg

2-21-10883

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-21-10883 vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi. Osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ei ole hagejad maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus rahuldas hagejate tagasiulatuvad ja edasiulatuvad elatisenõuded.

2-21-10883 lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele kohustust maksta lapsele elatist (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.2–13.3). Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel lapse vahelduva elukoha puhul ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu, arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 14.2).

2-21-10883 kummagi vanema juures, kattes ka laste põhivajadused, ning emal ei ole eelduslikult kohustust lastele elatist maksta.

vanema poja ülalpidamiseks: o ajavahemikul 10.07.2021–31.03.2022 – 1364,95 eurot (1690,01–325,06); o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1863,2 eurot (186,32×10); noorema poja ülalpidamiseks: o ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 – 1148,18 eurot (1473,24–325,06); o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1756,4 eurot (175,64×10); tütre ülalpidamiseks: o ajavahemikul 09.09.2021–31.03.2022 – 1244,12 eurot (1569,18–325,06); o ajavahemikul 01.04.2022–22.01.2023 – 1961,6 eurot (196,16×10).

2-21-10883 eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seejuures võib teatud juhtudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19–20). Siinses asjas esitas isa vanema poja nimel hagi edasiulatuva elatise saamiseks 10.07.2021 (I kd, tl 2–3). Enne seda ei ole isa laste nimel emalt elatist kohtuväliselt nõudnud. Isa tõstatas laste ülalpidamiskulude (sh tagasiulatuva perioodi ülalpidamiskulude) kandmise küsimuse alles 29.07.2021 e-kirjas (I kd, tl 78–79), s.o pärast seda, kui ta oli juba esitanud vanema poja nimel ema vastu kohtule elatise saamiseks hagi. Tagasiulatuva elatisenõude esitas isa vanema poja nimel 09.09.2021 (I kd, tl 8–9) ning samal päeval esitas isa ka kaksikute nimel ema vastu hagi nii tagasiulatuvalt alates 01.06.2021 kuni hagi esitamiseni kui ka alates hagi esitamisest edasiulatuvalt elatise saamiseks (I kd, tl 11–13), pikendades seejuures 20.09.2021 tagasiulatuva elatise perioodi (algselt alates 01.06.2021, hiljem alates 15.03.2021) (I kd, tl 20–22). Seega ei ole isa küll nõudnud emalt lastele elatise tasumist enne 2021 juulit, kuid ainuüksi see, et isa on jätnud lastele elatise nõudmata vahetult pärast seda, kui selleks tekkis tema väitel õigus, ei anna ülal viidatud Riigikohtu praktika valguses alust jätta laste kasuks elatist tagasiulatuva perioodi eest välja mõistmata.

2-21-10883 soovimatust lastega suhelda ja kaksikuid enda juurde elama võtta, ei ole kumbki oma väiteid kohtumenetluses tõendanud ning eelnevalt viidatud e-kirjavahetus seda ei kinnita. Pigem nähtub sellest, et lapsed eelistasid viibida isa juures ja isa eelistas, et lastel oleks üks elukoht, mis viis selleni, et hagiavalduste esitamise ajaks oli nii vanema poja kui ka kaksikute elukorralduse keskmeks saanud isa elukoht. Arvestades seda, et vanemad olid leppinud kokku kaksikute vahelduvas elukohas, on mõistetav, et ema tegi laste ülalpidamiseks vahetult, vastavalt vajadusele kulutusi ka siis, kui lapsed ei viibinud suvel kokkulepitud mahus aega emaga. Ema sai eeldada, et laste vahelduv elukoht jätkub sügisest, hoolimata sellest, et suvel olid lapsed veetnud rohkem aega isaga. Ema koostatud kulude nimekiri ja sellele lisatud ostutšekid, pangakonto väljavõtted ja maksekorraldused (I kd, tl 67–75) kinnitavad, et ema ostis juunis, juulis ja augustis lastele vajalikke asju, sh riideid ja koolitarbeid, ning kandis silmaarsti ja psühholoogi kulusid, samuti vaba aja veetmise kulusid kokku 682 euro ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja võttis kohtuistungil omaks, et osaliselt on ema ostnud riideid, vihikuid, raamatuid, kooliasju, ega väitnud, et tegemist oli tarbetute kuludega (I kd, tl 162 pöördel, ajamärk 00:17:32). Lisaks tuvastas maakohus, et ema kandis lastega söömas käies kaksikute toidukulu (arvestuslikult kokku 106,63 euro ulatuses (54,65+51,98)). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist selliste kuludega, mille puhul saab eeldada, et teine vanem säästis laste ülalpidamisel need kulud, ning arvestades seda, et vanematel oli kaksikute osas vahelduva elukoha kokkulepe, mille raames pidid vanemad lapsi vahetult ülal pidama, kinnitavad ema kantud kulutused seda, et ta osales laste ülalpidamises. Kuna vanematel oli kokkulepe kaksikute vahelduva elukoha kohta ning hoolimata sellest, et vanemad ei täitnud kokkulepet alates 2021 juunist, osales ema laste elus ja kandis nende kulusid, on ema täitnud vahelduva elukohta kokkuleppest lähtudes kaksikute ülalpidamise kohustust ning ei ole põhjendatud mõista emalt nende kasuks välja elatist aja eest enne hagi esitamist, s.o 01.06.2021–31.08.2021.

2-21-10883 edasiulatuva elatise alates 23.01.2023. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab tühistatud osas hagi rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.