Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUE

21.11.2023 esitatud hagis taotlesid hagejad kostjalt elatise katteks välja mõista iga hageja kasuks miinimumsumma alates 01.11.2023. Suulises menetluses on hagejad nõus muutma haginõuet selliselt, et periood algab 01.06.2024 ja iga hageja kasuks tuleks välja mõista 150 eurot, ehk kokku 450 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud ega suulises menetluses istungile ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub, muudetud ulatuses, rahuldamisele. Vaidlust ei ole sellest, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Suulises menetluses on hagejad oma nõuet vähendanud nii summaliselt kui ajapiiri osas. Haginõude vähendamine ei riku kostja õiguseid. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud isiklikult 13.12.2023. Kostja ei ole hagile kirjaliku vastust esitanud ning on 03.06.2024 istungile kutsutud Ametlikes Teadaannetes 15.04.2024 avaldatud teatega, kuna menetluses eelnevalt saadetud kutsete kättesaamist kostja enam ei kinnitanud. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt hagis nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Tegemist ei ole summaga, mida kostja või hagejad hüvitama peaks. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (150 eurot x 9 kuud x 3) 4050 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.